Obsah (7)

§ 630§ 150§ 430§ 168§ 432§ 661§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2016. a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17259 Tsiviilasi S S hagiavaldus K S vastu abielulahutuse

§ 630

lg.2 alusel õigusest esitada apellatsioonkaebus kohtuotsusele, millega kohus lahutab poolte abielu. 1.2. S S taotleb

§ 150

lg 2 p 3 alusel poole abielu lahutamise nõude esitamisel makstud riigilõivust, kokku 100,00 €, tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 50,00 eurot kanda S S pangaarvele nr. *

1. Pooled on kokku leppinud ühisvara jagamise nõude osas menetluse lõpetamises kompromissiga ja kompromissis alljärgnevatel tingimustel: 2.
2. Jagada S S ja K S ühisvara selliselt, et 2.1.
3. Jagada S S omandisse korteriomand asukohaga „*”, korter nr. *, *, mille esemesse kuulub 794/11382 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. *, mille üldpind on 79,40 m2 ja mille tähistus plaanil on * ning mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosasse nr. *. 2.1.
4. Pooled S S ja K S paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada korteriomandi * *, * kohta Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus avatud registriosa nr. *
5. jaost omanikukanne „S S (isikukood *)” ning teha kinnistusraamatu registriosa nr. *
6. jakku omanikukanne „ainuomanik S S (isikukood *)”. 2.1.
7. Hüvitamaks K S-le ühisvara jagamisel vähemsaadud ühisvara, loobuvad S S (* ning menetlusse kaasamata kolmandad isikud S T (*), S S (*), T S (*) tagasivõtmatult ja täielikult kõikidest * Maakohtu 06.10.1999.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr.* tulenevatest ning selle sundtäitmisega seotud nõuetest K S vastu. 2.1.
8. S S, S T, S S ning T S kohustuvad kompromissi punkti 2.1.
9. täitmiseks esitama kohtutäitur K V-le avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kõikides nende avalduste alusel K S suhtes alustatud täiteasjades ning kandma ise sellega seotud kulu, sh täiteasjas määratud kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulud. 2.
10. Pooled kinnitavad, et nende ühisvara on pärast käesoleva kompromissi sõlmimist ja täitmist jagatud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes mingeid käesolevas kompromissis nimetamata varalisi nõudeid. 2.
11. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul kompromissileping määrusega kinnitada ja

§ 430lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr.

2-15-5796 menetlus. 2.6. Pooled on

§ 168

lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad kompromissiga jagamata ulatuses selle menetlusosalise kanda, kes need kandis. 2.

1. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.
2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

4. S S taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole ühisvara jagamise nõude esitamisel makstud riigilõivust, kokku 300,00 €, tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 150,00 eurot kanda S S pangaarvele nr. *. 3 Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi ühisvara jagamise nõude osa võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Abielu lahutamise nõude lahendab kohus osaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas ühisvara jagamise nõudes lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432

, § 457).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3-le päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled on seega

§ 168

lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist, mille hageja tasus ühisvara jagamise nõude esitamisel. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ühisvara jagamise hagi esitamise eest tasus hageja riigilõivu summas 300 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot hageja poolt kompromisslepingus nimetatud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5