Obsah (6)

§ 641§ 635§ 127§ 103§ 116§ 196

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2014.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-10112 Tsiviilasi XXXAS-i

§ 641

lg 3 järgi.ˇ Hageja nõue vaegtööde hüvitamiseks on ebaseaduslik kuna hageja võttis võlgnikult võimaluse vaegtööd teha ja tööd lõpule viia. Vaegtööde kulud ületavad lepinguhinna jääki, hageja ei ole arvestanud tasumata arvet summas 33 101,16 eurot ja tasumata tööde jääki summas 62 946,60 eurot, mistõttu ei ole hageja summas 96 047,76 euro ulatuses kahju saanud. Kohtumenetluse-eelse õigusabi kulud on põhjendamatud, kuna hageja põhitegevuseks on ehitustööde tellija funktsioonide täitmine, tema koosseisus on juriidiline osakond, mistõttu täiendava õigusabi kaasamine on põhjendamatu. Garantiinõue on arusaamatu. Võlgniku tegevus ehitusobjektil lõppes hageja initsiatiivil ca 2 aastat tagasi ja töödele kehtestatud 2-aastane garantii oli samuti lõppenud. Tööd, mis tehti teiste töövõtjate poolt võlgnik garantiid anda ei saa. 5 Kohtuvälise nõude kahju kohta esitas hageja alles aasta pärast tööde tegelikust lõpetamisest, mis näitab hageja ebajärjekindlust oma otsustes. Kohtumenetluses leidsid kostjad, et tööd ei ole lõppenud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Harju Maakohus kuulutas 17.04.2014 välja XXXOÜ pankroti. 07.05.2014 esitas hageja nõudeavalduse summas 1 471 440,93 eurot. 04.06.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu kostjad (I kd, t lk 19-35). Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on kohtusse esitatud 06.07.2015 (esmaspäev), s.o tähtaegselt. Hageja nõue tuleneb kahest töövõtulepingust: hageja, võlgniku ja OÜ XXX(pankrotis) vahel sõlmitud 14.06.2010 ehitustööde töövõtulepingust nr XXX(I kd, t lk 36-52) ja hageja ja võlgniku vahel 16.06.2009 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr XXX(II kd, t lk 8-47). Lepingute sõlmimise faktis vaidlus puudus, samuti selles, et 03.06.2011 ütles hageja ehituslepingu I üles (I kd, t lk 53-57). Kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks. Kohus leiab, et poolte vahel oli töövõtusuhe

§ 635lg 1 mõttes.

Hageja nõue seisneb lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamises. Hageja leiab, et kogu hagis viidatud kahju oli

§ 127

lg 4 alusel põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega ning

§ 127lg 3 mõttes kostjale ettenähtav.

Kostjad vaidlevad hagile vastu. Esmalt vaatleb kohus ehituslepingut I. Hageja ütles selle ehituslepingu üles, kuna võlgnik ei suutnud teha töid tähtaegselt. Kostjad vaidlevad ülesütlemisele vastu, kuna tööde tähtaegne teostamine oli võimatu kuna projektdokumentatsioon oli puudulik ja oluliste vigadega, projektlahendused olid ebapädevad ning ilmastikuolud olid rasked. Hageja oli ka viivituses ehitusprojekti korrigeerimislahenduste osas ja muudatustööde kooskõlastamises. Samuti keeldus hageja lisatööde eest tasumast. Ka töövõtja ütles lepingu samal kuupäeval üles. Kohus annab lepingu I ülesütlemisele järgmise hinnangu. Ehituslepingu I p 7.2 järgi leppisid pooled tööde lõpptähtajaks kokku 21.07.

1. Hageja märkis, et pikendas tööde teostamise tähtaega kuni 15.08.
2. Puudub vaidlus, et tööd ei ole valminud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kuna kokku lepitud lõplikuks tähtajaks oli 21.07.2011 ei ole õige kostjate argumentatsioon, et tööd pidid valmima 15.08.
3. Vastavalt lepingu p 4.1 võttis võlgnik endale ülesandeks teostada uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides määratud mahus. Seega oli projekteerimine võlgniku lepinguline kohustus. Hagejal oli lepingu p 5.1 järgi vaid informatsiooni (mitte projekti) 6 edastamise kohustus ning p 5.2 järgi pidi hageja tagama, et üleantavad pinnad olid seisundis, milline võimaldab võlgnikul alustada ehitustööde tegemist. Seega on poolte kohustused selgelt määratletud. Lepingu p 3.1 järgi on poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping lisadega ning õigusaktid ja standardid (RYL). Lepingu lisaks on mh ka hankedokumentide (V kd, t lk 129191) lisa 2: tehniline kirjeldus (p 21.1; V kd, t lk 2-19), kuid hankedokumendis märgitud projektdokumentatsioon: AS XXX tööd nr T-I-KT-X/01/09.07.
4. (V kd, t lk 20-37) ei tee olematuks võlgniku poolt lepinguga võetud projekteerimistööde tegemise kohustuse. Tunnistajana üle kuulatud riigihanke ettevalmistaja ja projektijuht XXX andis ütlusi, mille kohaselt riigihanke käigus projektdokumentatsiooni kohta küsimusi ei esitatud. Hankedokumentide pakkumisvormides kinnitab võlgnik (koos kaaspakkujatega), et on hankedokumentidega tutvunud ja talle on antud võimalus saada täiendavat informatsiooni ning kinnitab, et tal on kõik võimalused ja vahendid riigihanke nõuetekohaseks teostamiseks (V kd, t lk 197). Samasisuline kinnitus sisaldub ühispakkumises (V kd, t lk 192-230). Seetõttu ei ole õige kostjate argumentatsioon, et võlgnikus tekitas ehitustööde aluseks olev projektdokumentatsioon küsimusi juba hankemenetluses. Hanget käsitleb kohus lepingulises mõttes kui hageja oferti teatud tingimustel lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled ehituslepingu sõlmimiseni. Kohus lähtub lepingu tingimustest ning kuivõrd võlgniku ülesanne oli teostada uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides märgitud mahus, ei saa võlgnik hagejale ette heita ebapiisavaid uuringuid ega ebapädevat projektdokumentatsiooni. Võlgnik, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi aru saama millise lepingulise kohustuse ta endale võtab. Seda kohustust tuli ka täita. Kostjad käsitlevad lumerohket talve vääramatu jõuna.

§ 103

lg 2 kohaselt „/…/ vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.“ Kohus leiab, et lumerohke või külm talv ei ole käsitatav vääramatu jõuna. Võlgnik pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et tööde tegemise aeg hõlmab ka talve ning talv võib olla külm või lumerohke. Lumerohke talv on asjaolu, mille esinemise tõenäosusega tuleb arvestada. Seetõttu leiab kohus, et vääramatu jõuga antud juhul tegemist ei olnud. Kostjad heidavad hagejale ette, et hageja viivitas muudatustööde kooskõlastamisega ja keeldus lisatööde eest tasumast. Kohus leiab, et hagejale ei ole saa ette heita seda, et hageja kostjaga lepingu täitmiseks koostööd ei teinud. Ka kostjate vastuses on esile toodud pooltevaheline suhtlemist lepingu täitmise teemal. Seda kinnitavad ka ehitustööde protokollid, milles lepingu pooled on püüdnud leida lahendusi tekkinud probleemidele ning poolte aktsepteeritud lisa/muudatustööde ettepanekud, millega neid probleeme lahendati (V kd, t lk 39-42, 90-93). Lisaks sellele nähtub töövõtja lisa-/muudatustööde ettepanekutest, et hageja lisa- või muudatustöödega nõustus ning nõustus ka nende hinnaga (IV kd, t lk 8-23; V kd, t lk 38, 43, 72-75, 78-79, 88-89, 94-95, 98). Samas ei saa hagejalt oodata, et ta kõigi lisa- või muudatustöödega nõustuks ja nende eest täiendavalt tasuks. See saab toimuda kokkuleppe vormis, milleks on vaja mõlema poole vabalt kujunenud tahteavaldust. Töövõtja ei saa dikteerida tellijale viimase tahteavaldusi, selle andmise kohustus ei tulene ka seadusest. Kohus leiab, et lepingupooled on piisavalt koostööd teinud ning hagejale koostöö puudumist lepingulise eesmärgi saavutamisel ette heita ei saa. Ei ole tavapäratu, et ehitustööde tegemisel tekib vajadus täiendavate tööde tegemiseks, seda vajadust on antud juhul aga adekvaatselt ka lahendatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd lepingu järgi pidi uuringuid ja projekteerimistöid teostama kostja, ei saa ebapiisavast projekteerimisest või üllatuslikest asjaoludest tulenevat ette 7 heita hagejale. Kohtu hinnangul on hageja kostjaga piisavalt teinud lepingu täitmiseks koostööd. Hageja lepingut rikkunud ei ole. 03.06.2011 on hageja lepingu üles öelnud (V kd, t lk 53-57). Pooled ei vaidle, et võlgnik oli lepingu I täitmisega ajakavast maas. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Seetõttu leiab kohus, et hageja poolt lepingu ülesütlemine on kehtiv. Võlgnikul alust lepingut üles öelda ei olnud. Kohus leiab, et hagejal oli oluline huvi tööde teostamise tähtaja vastu, sest tegemist oli koolimajaga ning hageja huvi seisnes selles, et kooliaasta alguseks saaks antud rajatises õppetööga alustada. See huvi oli võlgnikule ka teada. Kohus hindab antud juhul võlgniku suutmatust tähtaegselt töid teostada oluliseks lepingurikkumiseks

§ 116

lg 2 p 2 järgi.

§ 196lg 2 järgi saanuks hageja lepingu üles öelda ka täiendavat tähtaega andmata.

Samas on hageja andnud ehitustööde käigus kostjale võimaluse korrigeerida ehitustööde ajakava ja pikendanud tööde teostamise aega kuni 15.08.2011, kuid kostja ei ole suutnud töid tähtpäevaks teostada. Kostja on seega lepingut rikkunud ning vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Tekkinud kahju peab olema lepingurikkumisega põhjuslikus seoses ning kostjale ettenähtav (

§ 127lg 3 ja 4).

Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (näit Riigikohtu lahend 3-2-1-173-12). Riigikohtu lahendis 3-2-1-178-13 on märgitud, et kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju. Nendel põhimõtetel annab kohus järgnevalt hinnangu hageja kahju suurusele. Hageja leiab, et lepingurikkumise tõttu on hageja vara vähenenud summas 343 658,24 eurot. Enne ehituslepingu I sõlmimist hinnati vara väärtuseks 319 558,24 eurot (5 000 000 krooni) (I kd, t lk 98-146) ning pärast lepingurikkumist 24 100 eurot. Kostjad märgivad, et on ehitustöödesse panustanud 1 049 595,15 eurot ning hoonete jääkasendusmaksumus on 961 100 eurot. Kostjate hinnangul on ehitustööd vara väärtust kasvatanud. Kohus leiab, et vara väärtuse vähenemisest tingitud kahjunõue on alusetu. Antud juhul jäid ehitustööd pooleli. Pooleli olevad ehitustööd, eriti veel juhul, kui ehitustööd hõlmavad lammutustöid nagu käesoleval juhul, võivad selles staadiumis tõesti vara väärtust vähendada, kuid nimetatu ei ole käsitatav kahjuna. 8 Antud situatsioonis oleks tavapärane käitumine see, kui tellija jätkab tööde teostamist (teise töövõtjaga). Antud juhul kaotas tellija objekti (ja tööde lõpetamise) vastu huvi, kuna kooli sellesse hoonesse enam ei planeeritud. Asjaolu eest, et hageja soovis muuta ehitise funktsionaalsust (ei soovinud seda kasutada enam koolina) ei vastuta töövõtja. Nimetatu ei ole ka võlgniku käitumisega põhjuslikus seoses, sest ehitise kasutamisest koolina võinuks loobuda ka lepingu täitmisel, s.o tegemist ei ole immanentselt töövõtjast sõltuva asjaoluga. Kohus nõustub sellega, et tegemist on spetsiifilise objektiga ning eriti väikeses kohas on raske leida objektile teine rakendus. Viimane väljendub ka turuhinnas. Seda riski ei kanna aga võlgnik. Kohus leiab, et eelkõige avaldab antud ehitiste turuhinnale mõju ehitiste funktsionaalsuse muutmine, mitte asjaolu, et tööd jäid pooleli. Poolelijäänud töid oleks saanud jätkata. Samuti on selge see, et halvas kasutuskõlbulikkuses hoone turuväärtus on suurem kui pooleldi lammutatud (kasutuskõlbmatu) hoone turuväärtus. Viimast ei saa aga võlgnikule ette heita, sest sellisel juhul heidetaks võlgnikule ette lammutustööde tegemist s.o lepingu täitmist. Kohus leiab, et vara väärtuse väehenemisest tulenev nõue summas 343 658,24 eurot ei ole põhjendatud, sest see kahju ei ole võlgniku käitumisega põhjuslikus seoses. Hageja on kostjale tasunud 9 arvet summas 912 527,84 eurot. Selles asjaolus vaidlus puudub ja kohus selle asjaolu tuvastatuks. Hageja nõuab seda summat tagasi. Kostjad leiavad, et töid on tehtud ja seetõttu ei saa nende arvete tasumist käsitada kahjuna. Kohus nõustub kostjatega. Lepingu ülesütlemise korral jäävad poolte õigused ja kohustused kuni ülesütlemiseni kehtima. Võlgnik on lepingujärgseid töid teinud ja hageja nende eest tasunud (I kd, t lk 147-200; II kd, t lk 1-15). Lepingu p 8.2 järgi tasus hageja kostjale tehtud tööde eest vastavalt tööde vastuvõtmisele ning kostja esitatatud arvete alusel. Igakuiseks arveldamiseks koostati lepingu p 16.3 järgi „Teostatud Tööde rahaline akt“, mille allakirjutamisega fikseeriti tööde rahaline seis. Hageja on arvete tasumisega seega nõustunud vastavate töödega ja nende hindadega. Tunnistaja XXXandis ütlusi, mille järgi kirjutas ta aktidele hageja eest alla. Ta teadis palju töid on mahuliselt tehtud, kuid tööd olid tehtud ebakvaliteetselt, probleemid tulid pärast välja. Tunnistajana üle kuulatud XXXtugines aktide allkirjastamisel ja raha maksmisel omanikujärelevalve infol, kuid see info ei vastanud tegelikkusele. Kohtu hinnangul puudub alus tehtud tööde eest tasutud arveid käsitada kahjuna ning kostjalt need välja mõista. Hageja tugineb hagis sellele, et tasus võlgnikule arved, kuid vastusooritus jäi saamata - tööde vaheetappidel puudub väärtus ilma lepingulist põhikohustust saavutamata. Taas argumenteerib hageja oma seisukohta sellega, et ehitise funktsionaalsus on jäänud saavutamata. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kui hageja ütleb lepingu üles, ei saa ta enam nõuda lepingu teiselt poolelt selle täitmist, mh lõplikku täitmist ega ka funktsionaalsust. Hageja saab nõuda vaid vaheetappide täitmist ning hagejal on põhjust tasuda nende tööde eest, mis kuni lepingu ülesütlemiseni tehtud said. Tunnistaja XXX kinnitas, et mahuliselt olid tööd aktides märgitud mahus tehtud. Seetõttu tuli hagejal ka nende tööde eest tasuda. Kohus leiab, et kuivõrd aktides märgitud tööd olid tehtud, ei saa tasutud arveid käsitada lepingulise kahjuna (ega ka alusetu rikastumisena) ning kohus peab seda nõuet põhjendamatuks. Hageja saanud nõuda puuduste kõrvaldamist või parandustööde maksumuse hüvitamist nagu ehituslepingu II puhul, kuid sellist nõuet hageja ei ole esitanud. Kohus leiab, et võlgnikupoolse lepingurikkumisega on põhjuslikus seoses hoone konserveerimise kulud summas 29 600 eurot (II kd, t lk 57-71) ja hoonete valvamise kulud summas 34 360,20 eurot (I kd, t lk 30-56), sest kui võlgnik poleks lepingut rikkunud, poleks tõusetunud hagejale vajadust pooleliolevat ehitist konserveerida ega valvata – lepingu kehtimise ajal oli valdusega seotud riisiko võlgniku kanda (lepingu p 16.1). Antud kulu pidi olema võlgnikule ka ettenähtav. Kohus leiab samuti, et lepingurikkumisega on põhjuslikus seoses ekspertiiside tegemise kulud summas 13 000 eurot (II kd, t lk 16, 19, 21-22, 24, 26, 29, 9 116-193) ja õigusabikulud summas 10 349,13 eurot (II kd, t lk 17-18, 20, 23, 25, 27-28, 72-75), sest kui poleks olnud lepingu rikkumist, poleks olnud vajadust teostada ekspertiise ega kasutada juriidilist teenust. Suuremahuliste ehitustööde puhul on ekspertiisi tegemine ning õigusabi kasutamine põhjendatud. Kohus leiab, et ka need kulud pidid olema võlgnikule ettenähtavad. 07.12.2007 sõlmisid hageja ja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu üürilepingu XXX kooliruumide üürimiseks. Haridus- ja Teadusministeerium on nõudnud hagejalt leppetrahvi 15 110,70 eurot (II kd, t lk 76-90). Hageja leiab, et võlgnik on vastutav ka antud leppetrahvist tuleneva kahju suhtes. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Kohus leiab, et võlgnik on vastutav antud leppetrahvist tuleneva kahju suhtes, sest tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-178-13 majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi. Võlgnik oli majandustegevuses tegutsev isik ning seega pidi võimalus, et koolimaja antakse rendile ning selle lepingu mittetäitmisest võib hagejale tekkida leppetrahvi nõue, ettenähtavaks. Kohus peab seda kahju põhjendatuks. Võlgnik vastutust ei vähenda see, et hageja pidi leppetrahvi maksma enda ainuaktsionärile (riigile). Kohus peab seega põhjendatuks hageja nõuet summas 102 420,03 eurot (13 000 + 34 360,20 + 29 600 + 10 349,13 + 15 110,70) ja põhjendamatuks sellest lepingust tulenevat ülejäänud nõuet. Hageja on nõudesummadest maha arvanud Swedbank AS-ilt sissenõutud garantii summas 339 421 eurot. Kohus võtab selle arvesse ning selle tehte tegemise tulemusena ei jää hagejale tunnustatavat nõuet. Kuivõrd ei ole põhinõuet, ei saa olla ka viivisenõuet. Seetõttu jääb ehituslepingust I tulenev nõue rahuldamata. Järgmisena käsitleb kohus ehituslepingut II, mis puudutas XXX kooli renoveerimist. Esimesena heidab hageja töövõtjale ette puudusi töös - vaegtööde kõrvaldamise ja ehitustööde lõpuleviimise kulud moodustuvad 240 715,87 eurot. Vaegtööd fikseeriti 14.04.2011 ülevaatusel (III kd, t lk 59-60, 75-80). Kostjad vaegtöid tunnistavad (VI kd, t lk 5). Kostjad märgivad, et hageja ei võimaldanud võlgnikul puudusi kõrvaldada. See väide ei ole aga kinnitust leidnud. 16.05.2011 kirjas palub hageja võlgnikul jätkata pooleliolevate ehitustööde ja vaegtööde teostamisega hiljemalt 18.05.2011 ja lõpetada kõik pooleliolevad tööd hiljemalt 17.06.

1. Samas kirjas märgib hageja, et juhul kui võlgnik ei suuda pooleliolevaid ehitustöid jätkata hiljemalt 18.05.2011, kavatseb hageja kaasata tööde lõpuleviimiseks täiendavaid töövõtjaid tuginedes ehituslepingu II p-le 12.6 (III kd, t lk 61-63). 01.06.2011 kirjas teavitas hageja, et kaasab pooleliolevate ehitustööde teostamiseks täiendavad töövõtjad (III kd, t lk 6466). Seega on hageja võlgnikule andnud võimaluse vaegtööd ise kõrvaldada. Pooled on nõustunud, et vaegtööde tegemise lõplik tähtaeg oli 10.05.2011 (VI kd, t lk 15). Ehituslepingu II p 12.6 kohaselt oli hagejal õigus ehitustööde mittetähtaegse ja/või nõuetekohase valmimise korral kaasata täiendavalt töövõtjaid. Hageja on seda ka teinud ning tasunud täiendavate töövõtjate esitatud arved (III kd, t lk 81-174). Hageja kahju suurus on 240 715,87 eurot, mille hüvitamise kohustus sama lepingupunkti järgi on võlgnikul. Kostjad ei ole esile toonud, et täiendavate töövõtjate tehtud tööd ei olnud asjakohased või seotud lepingulise eesmärgi saavutamisega. Seetõttu peab kohus neid töid vajalikeks ning võlgnikul on nende tööde kui lepingulise kahju hüvitamise kohustus. 10 Kohtu sellist järeldust ei väära ka kostjate väide, et ka selle ehitusprojekti dokumentatsioon oli puudulik ning tekkis ettenägematu lisa- ja muudatustööde tegemise vajadus. Analoogiliselt eelmise lepinguga oli ka selle lepingu puhul võlgnikul kohustus teha ise uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides märgitud mahus (p 4.1), hagejal oli vaid informatsiooni andmise kohustus (p 5.1). Seega ei saa vabandavaks pidada seda, et ehitusprojekti dokumentatsioon oli puudulik. Puudulikust dokumentatsioonist tulenevat riisikot kannab võlgnik, kuna dokumentatsiooni koostamine oli võlgniku kohustus. Kostjad on esitanud teostatud tööde rahalise akti nr 18 ja nr 5, mille kohaselt oli muudatustööde kogumaht 27% lepingu mahust (VI kd, t lk 8-13). Kohtu jaoks ei tõenda need tõendid lepingulise kohustuse täitmise võimatust võlgniku poolt - aktides on märgitud teostatud tööd, samuti lisatööde maksumus, mida hageja on aktsepteerinud. Pigem näitavad need tõendid kui hästi on võlgnik suutnud täita p 4.1 kohustust kõik tööd õigesti projekteerida. Kostjad leiavad, et tänu lisa- ja muudatustöödele tuli pikendada ka lepingu tähtaega. Seda on võlgnik ka 28.10.2010 kirjaga palunud, mida hageja on aktsepteerinud pikendades lepingu tähtaega kuni 10.02.2011 (III kd, t lk 49-55). 09.02.2011 ei olnud aga ehitustööd ikkagi valmis (III kd, t lk 56-57), kasutusluba saadi 06.04.2011 ja 14.04.2011 teostati objektil ülevaatus tuvastades, et kõik tööd on lõpetamata (III kd, t lk 58, 61-63). Seega on hageja olnud nõus lepingu tähtaja pikendamisega võlgniku poolt märgitud ulatuses, kuid võlgnik ei ole sellele vaatamata töid lõplikult teostanud ning selle asemel lahkus objektilt. Kohtu hinnangul ei ole kostjate etteheited hageja suhtes põhjendatud ning lepingu (pikendatud) tähtaja rikkumise eest on vastutav võlgnik. Kostjate vastuväidete kohaselt ületab hageja vaegtööde kõrvaldamise ja ehitustööde lõpetamise kahju suurus lepinguhinna jääki ning seetõttu põhjendamata. Kohus kostjatega ei nõustu. Hagejal on õigus lepingulise eesmärgi saavutamisele. Ka lepingus olid pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus pooleliolevad või vaegtööd kolmandate isikute kaudu lõpetada ja võlgnik pidi hüvitama sellega seotud kahju. Võlgnikule pidi olema ettenähtav, et kolmandatelt isikutelt tööde tellimine võib olla kallim kui seda teeks võlgnik ise, sest lepingud kolmandate isikutega ei allu olemasolevale lepingulisele hinnaregulatsioonile, vaid turuhinnale. Kostjad väidavad, et hageja ei ole arvestanud tasumata arvet summas 33 101,16 eurot ja tasumata tööde jääki summas 62 946,60 eurot. Hageja väitel on aga kõik arved tasutud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks tasumata arveid. Kostjate sellekohane vastuväide on seetõttu tõendamata. Kohus peab hageja kahjunõuet summas 240 715,87 eurot põhjendatuks. Hageja nõuab leppetrahvi II etapi kasutusloajärgsete töödega hilinemise tõttu 67 päeva summas 56 626,39 eurot. Leppetrahv seondub just II etapiga (III kd, t lk 58), mitte I etapiga (III kd, t lk 48), mistõttu jätab kohus kostjate väited selle etapiga seotud asjaolude osas tähelepanuta. Kohtuistungil tunnistasid kostjad, et II etapi kasutusloaga hilineti 67 päeva. Ehtiuslepingu II p 5.10 järgi on hagejal leppetrahvi nõudmise õigus. Leppetrahvi suurus tuleneb p-st 12.3 ja moodustab 56 626,39 eurot. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks ka leppetrahvi II etapi kasutusloajärgsete tööde tähtaegse teostamata jätmise eest summas 35 151,60 eurot. Kostjate vastuväidet, et võlgnik soovis töid ise teha on kohus eelpool käsitlenud pidades seda väidet põhjendamatuks. Ehituslepinguga II seonduvad ka kohtumenetluse-eelse õigusabi kulud summas 5 471,26 eurot (III kd, t lk 175-186). Kostjate vastuväited nendele kuludele on samad mis ehituslepingu I puhul 11 ning sama on ka kohtu argumentatsioon. Kohus jääb varemesitatud põhjenduste juurde ja leiab, et ka ehituslepingu II puhul on õigusabikulud põhjendatud. Hageja nõuab leppetrahvi garantiikirja ja pangagarantiiga viivitamise pärast. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Garantii andmise kohustus tuleneb ehituslepingu II p-st 11.
2. Vastavalt p-le 11.2 algab garantii tähtaeg ehitamise lõppemise päevast (s.o 2 ehitustööde etapi täieliku valmimise ja tellijale üleandmise päevast). Pangagarantii andmise kohustus tulenes p-st 11.
3. Kostjad väitsid algselt, et võlgniku tegevus ehitusobjektil lõppes hageja initsiatiivil ja töödele teostatud 2-aastane garantii on samuti lõppenud, hiljem väitsid kostjad, et kuivõrd tööd ei lõppenud, ei tulnud garantiid anda (VI kd, t lk 5). Kohus kostjatega ei nõustu. Võlgnik on tööd objektil lõpetanud - pooled ei vaidle, et objekt vaadati üle 14.04.2011 ja vaegtööd tuli kõrvaldada 10.05.
4. Kohus nõustub hagejaga, et leppetrahvi tuleb arvestada alates 10.05.2011, mis oli viimane võlgniku poolt tööde teostamise tähtaeg - selleks ajaks tuli anda ka viidatud lepingu punktides märgitud garantii. Tähtaja rikkumisel oli hagejal lepingu II p 12.3 järgi õigus leppetrahvi nõuda. Kohus peab hageja leppetrahvinõuet summas 90 371,07 eurot alates 10.05.2011 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 17.04.2014 põhjendatuks. 30.08.2011 on Haridus- ja Teadusministeerium nõudnud hagejalt leppetrahvi summas 2 932,36 eurot (III kd, t lk 187-189). Kostjad vaidlevad sellele nõudele vastu. Analoogiliselt ehituslepinguga I peab kohus ka antud leppetrahvi nõuet samadel motiividel põhjendatuks. Seega peab kohus ehituslepingust II tulenevat nõuet summas 431 268,55 eurot (240 715,87 + 56 626,39 + 35 151,60 + 5 471,26 + 90 371,07 + 2 932,36) põhjendatuks. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet summas 431 268,55 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Nõue summas 1 040 172,38 eurot jääb rahuldamata. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st
5. Kuivõrd kohus ühest lepingust tuleneva nõude jättis rahuldamata ja teisest lepingust tuleneva nõude rahuldas, leiab kohus, et õige on jätta menetluskulud poolte enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 12