Obsah (8)

§ 33§ 31§ 86§ 85§ 91§ 150§ 23§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8687 Tsiviilasi Võlausaldaja B M avaldus Harles Hallik pankro

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks ja kulutuste katteks * (*) eurot (sh käibemaks * eurot), millest * eurot (sh käibemaks * eurot) on ajutise halduri tasu ja * eurot (sh käibemaks * eurot) menetluse läbiviimiseks vajalike kulude katteks. 8.
3. Tasu ja kulud summas * eurot kanda OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr * *), s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tasu ja kulud kanda Läänemaa I Advokaadibüroo OÜ poolt 14.06.2016 Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229, viitenumber 99916100012284, tasutud summadest.
4. Pankrotimenetluse kulud summas 1509,60 jätta võlgniku kanda.
5. Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 33lg 1 alusel.

1. Saata määrus võlausaldajale, võlgnikule, pankrotihaldurile ning täitmiseks pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 8.
2. osas. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Avaldus ja menetluse käik 02.06.2016 esitas võlausaldaja B M Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku Harles Hallik pankroti väljakuulutamiseks. 06.06.2016 kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ning 16.06.2016.a toimus eelistung. 17.06.2016 nimetas kohus ajutise halduri. 21.07.2016 vaatas kohus kohtuistungil esitatud avalduse läbi. Kohtule esitatud võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt sõlmis Harles Hallik 18.10.2007.a. AS-ga SEB Pank laenulepingu, millega laenas koos kaaslaenaja R M-ga 33 234,06 eurot. 18.10.2007 sõlmis võlgnik veel teisegi laenulepingu AS-ga SEB Pank, milles oli kaaslaenajaks R M. Laenusumma oli 6 391,16 eurot. 18.10.2007 „Hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga seati hüpoteek B M kuuluvale korteriomandile, asukohaga *, tagamaks laenukohustuste täitmist. Võlgnik koos kaaslaenajaga rikkusid laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu AS SEB Pank esitas 04.11.2010 ülesütlemisavaldused, nõudes kohustuste täitmist. Võlgnik ja kaaslaenaja kohustusi ei täitnud, 2 mistõttu müüdi B M-le kuuluv korteriomand täitemenetluse käigus 13.05.2013.a.. Korteriomandi müügist saadud 42 000 eurost kanti AS-le SEB Pank 38 265,70 eurot, 1680 eurot OÜ-le Kiva müügi vahenduse eest ning kohtutäiturile 2 054,30 eurot. AS SEB Pank makstud summadest 28 840,15 eurot läks laenulepingutest tulenevate võlgnevuste kustutamiseks. AS SEB Pank nõue solidaarselt võlgnike Harles Hallik ja R M vastu läks üle B M-le AÕS § 349 lg 3 alusel. Solidaarvõlgnikud on tasunud 1250 eurot, mistõttu on B. M nõue 27 590,15 eurot. Võlausaldaja on võlgnikule esitanud pankrotihoiatusi 21.04.2014, 20.11.2015 ja 21.12.
3. Võlgnik on 21.12.2015 pankrotihoiatuse kätte saanud 29.12.2015.a. Võlgnik kohustust täitnud ei ole. Võlgnik on maksejõuetu, mistõttu palub võlausaldaja välja kulutada võlgniku pankrot. Võlgniku seisukoht Võlgnik vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. Võlgnik nõustus kohtuistungil, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutisele haldurile teadaolevad võlgniku kohustused kokku 28 564,98 eurot. Kohustused on võlausaldaja B. M ees summas 27 590,15 eurot ja AS SEB Pank ees summas 974,83 eurot. Võlgniku teadaolev vara on summas 66,17 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu netos
4. aastal kokku summas 2 484,43 eurot. Eeltoodu alusel leiab ajutine haldur, et Harles Hallik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks märgib ajutine haldur vastutustundetu käitumise kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur palub kuulutada välja Harles Hallik’u pankrot, nimetada Harles Halliku pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kohustada Harles Hallikut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; välja mõista OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr * *), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot vastavalt kulude aruandele kohtu deposiiti võlausaldaja poolt tasutud summast. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku, ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgniku teadaolev vara on summas 66,17 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 28 564,98 eurot. Võlgniku sissetulek 2016 aastal on olnud summas 2 484,43 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, kelle kasuks on välja mõistetud elatis. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Harles Halliku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§ 31lõikega 6 Ly Müürsoo.

3 Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

§ 31

lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Harles Hallik on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande.

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas

§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Harles Hallikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi, arvestusega * eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu * eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasutaotlusele vastuväiteid ei esitanud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri poolt tehtud kulutuste hüvitisena palub ajutine haldur välja mõista * eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud hõlmavad bürookulusid, sh telefoni, mobiiltelefoni, skänneerimismasina, arvuti, bürooruumide kasutamine ning transpordiga seotud kulutusi. Tasu ja kulud kokku seega * eurot (sh käibemaks * eurot).

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Kuna on alust eeldada, et pankrotivarast selleks ei jätku, siis tuleb ajutise halduri tasu ja kulud hüvitada võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud summast

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Seega tuleb tasu ja kulud kanda OÜ-le Sentire MK, s.o büroo, mille kaudu haldur tegutseb. 4 Menetluskuludena on võlausaldaja esitanud kohtule nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus nõustub, et pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot on menetluskulu, mis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Samuti kuuluvad

§ 150lg 1 p 1 alusel hüvitamisele võlausaldaja õigusabi kulud summas 369,60 eurot.

Kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Ajutise halduri tasu on vastavalt

§ 150

lg 1 p 2 pankrotimenetluse kulu ning ajutise halduri poolt tehtud kulud on pankrotimenetluse kuludeks vastavalt

§ 150

lg 1 p 5.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotivara mõiste sätestab

§ 108. Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus ajutise halduriga, et võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud 1000 eurot ei saa käesoleval ajal käsitleda tervikuna kui ajutise halduri tasu. Pankrotimenetluse kuludena on käesoleval ajal käsitletav * eurot so ajutise halduri tasu ja kulud. Eeltoodud põhjendustel jääb võlgniku kanda ajutise halduri tasu ja kulud ning võlausaldaja poolt tasutud riigilõiv ja võlausaldaja kulud õigusabile, kokku summas * eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5