3-16-474/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-474 Haldusasi A.B.i kaebus Tallinna Vangla 8.01.2016 käskkirja nr 5-2/28 ja 1.03.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/74-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja: A.B. Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja tähtaeg

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 08.08.2016, esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 08.01.2016 käskkirjaga nr 5-2/28 karistas Tallinna Vangla A.B.i Tallinna vangla kodukorra p-i 4.7 rikkumise eest kolmeks nädalaks töölt eemaldamisega.
4. 01.02.2016 esitas A.B. vaide Tallinna Vangla 08.01.2016 käskkirja nr 5-2/28 kehtetuks tunnistamiseks, mille Tallinna Vangla 01.03.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/74-2 rahuldamata jättis.
5. 07.03.2016 saabus Tallinna Halduskohtule A.B.i kaebus Tallinna Vangla 08.01.2016 käskkirja nr 5-2/28 ning 01.03.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/74-2 tühistamiseks. Vastusena kaebuse käiguta 1 jätmise määrusele täpsustas kaebaja 22.03.2016 oma kaebust ja teatas, et riigilõiv on tasutud abikaasa poolt.
6. 28.03.2016 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama. Kohus määras asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ning tegi teatavaks otsuse kuulutamise aja. Lisaks andis kohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. 02.06.16.a. määrusega kuulutas kohus menetlus kinniseks osas, mis puudutab Tallinna Vangla poolt 26.04.2016 kohtule esitatud videosalvestisi (kuupäevade 7.12.2015 ja 8.12.2015 kohta) ja 12.05.2016 kohtule esitatud T4 esimese korruse evakueerimise skeemi (tl 67) ning piirata kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga. KAEBAJA SEISUKOHAD
7. A.B. seisukohad on kokkuvõttes järgmised.
8. Kaebaja leiab, et juba vaide esitamisel märkis ta ära, miks ta ei nõustu käskkirjaga ja ta jääb oma väidete juurde. Ametnikud ei ole teinud oma tööd korralikult ja karistasid teda põhjendamatult teda ära kuulamata. Kaebaja kirjeldab, et seotult asjade kontrollimisega olid erinevad olukorrad, kuna vahel tööle minnes mõned vahetused (valvurid) otsisid teda läbi ja vahel ei otsitud. Tööle minnes ta võttis kaasa ka asju, mida ta saaks seal kasutada ja mis on lubatud. Kaebaja toob näiteks geeli, kohvi, tee, seebi, plätud jne.
9. S.Mets kirjeldatud juhtumiga seotult sündmuse päeva hommikul ei otsinud keegi teda läbi ja see on videosalvestisest näha, seega ei saanud ametnik teada, mis kaebajal kaasas oli. Sööklas kontrolliti üle, et ainetest ei ole midagi kaduma läinud (kohv, tee, maitseained jne). Kuna S.Mets jättis ta tööle saatmisel läbi otsimata, siis on kaebaja saanud karistada S.Metsa süü tõttu (jättis kaebaja läbi otsimata). Kui ta oleks teostanud läbiotsimise, poleks seda vaidlust tekkinud. Kaebaja väidab, et ta saab tõestada, et ained, mis ära võeti, kuulusid temale. Need olid soetatud vangla poest. Kui ettekanne koostati 08.12.15, siis nähtub, et distsiplinaarmenetlust alustati alles 05.01.16.a. ja selle käigus sai ta liialt vähe aega, et enda õigusi tõhusalt kaitsta. Asja ei ole ka tõhusalt uuritud ning haldusaktis on kaalutlusvead, arvestatud ei ole tähtsaid asjaolusid. Kaebaja leiab, et videost saab näha, et kott, millega ta töölt saabus, võis tunduda küll suurem, kuid et seal olid märjad riided, siis oli kott selle võrra raskem. Asju ei leitud ämbrist, sest tööle läks kaebaja kilekotiga ja saabus samuti kilekotiga. Vanemvalvur on eksitanud menetlejat, kui väidab, et ained olid peidetud märgadesse riietesse. Tegelikult olid need kotis märgade riiete peal.
10. Kaebaja täpsustas (22.03.16.a. ja 09.05.16.a), et kui ta tööle läks, olid asjad musta värvi kilekotis ja tagasi tulles samas kilekotis, mingit muud ämbritaolist eset tal ei olnud. Kilekott oli märgade riiete tõttu veninud (allapoole). Kui valvur oleks ta läbi otsinud, oleks ta näinud, et kaasas olid need ained, mis ta on nimetanud. Neid aineid kogunes tal töötamiskohta, kuna ta ise viis need sinna pikemal perioodil (mitte ühel korral). Kõik ained on soetatud vangla poest ja seda saab kontrollida poelehtede kaudu (juuli-detsember). Kuna saabumas olid pühad ja töö juurde oli kogunenud palju jooke, siis kaebaja mõtles need sektsiooni tuua. Menetleja on üle pingutanud, kui märgib ära, et kott oli kaks korda suurem, kui ta töölt tagasi sektsiooni saabus. Kuna töötamiskohal ei olnud aineid kadunud, siis see tõendab tema süütust. Kaebaja lisab (09.05.16 tlk 62), et toiduaineid kogus ta enda kappi töö juurde oktoobrist 2015.a. kuni detsember 2015.a ning ta ostis need vangla poest juulist- detsembrini. Tavapäraselt hoidis ta neid töötamiskohas enda kapis, seda kogumist ja hoiustamist võis ehk näha D.K., kes töötas sel ajal sööklas. Ained olid pakendatud tavalisse läbipaistvasse kilekotti. Kaebaja 2 kinnitab, et ta kogus äravõetud aineid töö juurde väikeste osade kaupa ja sündmuse päeval tahtis ta kõik ained kambrisse viia, kuna kambris said ained otsa ja tulekul olid pühad, samuti tema sünnipäev. Seega kinnitab ta veelkord, et töö juures on võimalik aineid pikema aja vältel koguda ja ta hoidis neid enda kapis riietusruumis. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11. Tallinna Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu.
12. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et kaebaja võttis 08.12.2015 töölt tagasi tulles kaasa asju, mida tal minnes kaasas ei olnud. Kaebaja distsipliinirikkumise kohta koostas 08.12.2015 kolmanda üksuse vanemvalvur Sander Mets ettekande nr 3485 (tl 43 pöördel). Ettekandest nähtub, et 08.12.2015 kella 05.25 paiku kolmanda üksuse teise korruse lokaaltsooni väravas öise koka abile kinnipeetav A.B.ile kinnipeetavate sööklast töölt saabumisel teostatud läbiotsimise tulemusena leiti ja võeti ära 4 kilekotitäit jahvatatud kohvi kokku 1997 grammi; 3 kilekotitäit teed kokku 490 grammi ja 2 kilekotitäit punase ja kollase puruga kokku 119 grammi. Äravõetu oli äsja pestud poolmärja pesu sisse pakituna kinnipeetava käes olevas ämbris. Kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest ning anti võimalus esitada selgitusi, millest kinnipeetav keeldus.
13. Tallinna Vangla algatas 05.01.2016 ettekande nr 3485 põhjal distsiplinaarmenetluse, kuna vanglal oli alust kahtlustada, et kinnipeetavate sööklast töölt tagasi tulles võttis kinnipeetav A.B. kaasa asju, mida tööle minnes kaasas ei olnud ning millega ta rikkus Tallinna Vangla Kodukorra p-s 4.7 tulenevat keeldu. Kinnipeetavat teavitati 05.01.2016 distsiplinaarmenetluse algatamisest ja kinnipeetavale anti võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Kinnipeetav kinnitas oma allkirjaga, et on teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest ja soovis esitada selgitusi (tl 43). Kaebaja esitas oma selgitused 06.01.2016 (tl 44). Kaebaja ei vaidle, et 08.12.2015 ettekandes nimetatud asjad olid tal töölt tulles kaasas, vaid õigustab seda väitega, et nende tööle kaasa võtmine ei ole talle vanglas keelatud.
14. Distsiplinaarmenetluse käigus võeti 06.01.2016 lisaütlusi vanemvalvur S. Metsalt (tl 46), kes kinnitas, et 08.12.2015 kinnipeetavalt läbiotsimise käigus äravõetud esemed olid peidetud äsja pestud märja pesu sisse, milline omakorda oli musta värvi kilekoti sees. 07.12.2015 kell 22.00 läks kinnipeetav tööle koos musta värvi kilekotiga, milles olid pesemisele kuuluvad riided ka tema isiklikud hügieenitarbed. Hommikul (töölt tulles) olid nendele lisandunud ettekandes toodud esemed.
15. 06.01.2016 menetlustoimingu protokollis (tl 45 pöördel) fikseeris menetluse läbiviija videosalvestiste vaatluse, millelt on näha, et 07.12.2015 kell 21:51:52 väljub kinnipeetav A.B. kambrist 08, seljas jope, peas müts ja vasakus käes musta värvi kilekott. Kell 21:53:36 väljub kinnipeetav A.B. sektsiooni 3-2 välisuksest jalutushoovi ja tema järel liigub vanemvalvur S. Mets. Kinnipeetava vasakus käes on musta värvi kilekott. 08.12.2015 kell 05:11:30 vanemvalvur S. Mets tuleb koos kinnipeetav A.B.iga sektsiooni 3-2 välisukse juurde ja nad sisenevad hoonesse. Sel momendil hoiab kinnipeetav vasakus käes musta värvi kilekotti ja eset, mis meenutab ämbri käepidet. Videosalvestusest nähtub, et kinnipeetav tuleb tagasi vähemalt kaks korda suurema kilekotiga võrreldes sellega, millega ta saadeti 07.12.2015 tööle ning ämbrit meenutava esemega. Kell 05:21:55 siseneb lokaalväravast sektsiooni 3-2 vanemvalvur S. Mets ja tema järel kinnipeetav A.B.. Kell 05:22:08 sisenevad vanemvalvur ja kinnipeetav vanemvalvuri ruumi. Kell 05:23:42 väljuvad vanemvalvur ja kinnipeetav kabinetist ja liiguvad kambri 08 suunas, vanemvalvur laseb kinnipeetava kambrisse ja lukustab ukse.
16. Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus anda omapoolseid seletusi 3 ning esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile. Menetluse läbiviija on kogunud asjas olulisi tõendeid ja neid kogumis hinnanud ning karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt. Määratud karistus on proportsionaalne.
17. Tallinna Vangla leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et A.B. pani 08.12.2015 toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 08.01.2016 käskkiri nr 5-2/28 on antud kehtiva õiguse alusel, on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.
18. Kaebaja väide nagu oleks tal sööklasse lubatud kohvi ja teed kaasa võtta ei vasta tõele. Kodukorra p 17.4.5 kohaselt on töötavatel kinnipeetavatel lubatud tööle kaasa võtta ainult tööks vajalikud asjad ning p 17.4.6 sätestab, et katlamajas, sööklas või pesumajas töötavatel kinnipeetavatel on täiendavalt lubatud tööle kaasa võtta enda tarbeks hügieenitarbeid, kui töökohal on pesemisvõimalus. Ilmselgelt ei ole kohvi ja tee näol tegemist selliste asjadega, mida kaebaja enda töö tegemiseks sööklas vajab. Lisaks sätestab Kodukorra p 9.7, et söömine ja joomine väljaspool kambrit, kui see ei tulene vangla töökorraldusest, on keelatud. Seega ei ole kaebajal õigust väljaspool kambrit üleüldse juua ega süüa. Eeltoodust nähtuvalt ei ole sööklas töötavatele kinnipeetavatele lubatud isiklikke toiduaineid kaasa võtta, kuna need ei ole tööks vajalikud.
19. Tõele ei vasta ka kaebaja läbiotsimist puudutavad väited. Vanemvalvur S. Metsa distsiplinaarmenetluse käigus antud lisaütlustest nähtub, et 07.12.2015 tööle saatmisel oli kaebajal kaasas ainult pesemisele kuuluvad riided ja tema isiklikud hügieenitarbed. Ka videosalvestustelt nähtub, et tööle minnes oli kott kaks korda väiksem ning arvestades avastatud toiduainete koguseid (kokku 2,6 kilogrammi toiduaineid üheksas erinevas kotis), on usutav, et tööle minnes olid kaasas ainult riided ja hügieenitarbed, mis kinnitab vanglaametniku ütluste usaldusväärsust. Lisaks nähtub videosalvestistelt, et kaebaja väljus 07.12.2015 oma kambrist kell 21:51:52 ja välisuksest 21:53:
20. Kamber 44, kuhu kaebaja oli paigutatud, asub neljanda üksuse esimesel korrusel. Välisuksest väljumiseks on kinnipeetaval vaja lahkuda sektsioonist 4-1 ning minna alla ühest trepist. Trepi juures on väike koridor, kus vanemvalvur sai kaebajal kaasas olnud kotti läbi vaadata. Kuigi videovalvekaamerat nimetatud koridoris ei ole, on vastustaja hinnangul kaebaja kambrist väljumise ja välisuksest väljumise vahel piisavalt aega, mil vanemvalvuril oli võimalik kaebajal kaasas olnud kilekott läbi otsida.
21. Kaebaja enda selgitused seevastu tekitavad kahtlusi tema väidete tõele vastavuses ning on vasturääkivad. Nimelt väidab kaebaja, et võttis kohvi ja teed tööle kaasa, kuna öösel on raske töötada ja ta vajab kofeiini. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, millisel põhjusel võttis ta töökohale kaasa maitseaineid, milles teadupärast kofeiini ei sisaldu. Kaebaja naasis 08.12.2015 töölt ka 1997 grammi jahvatatud kohvi ja 490 grammi teega. Olukorras, kus kaebaja väitel on talle eelpool mainitud kogus teed ja kohvipuru tööle varutud, mistõttu pidas ta põhjendatuks see pühade ja sünnipäeva ootuses kambrisse viia, jääb arusaamatuks, miks pidanuks kaebaja teed ja kohvi 07.12.2015 tööle minnes veel täiendavalt kaasa võtma ja töökohas juba väidetavalt olemas olnud tee ja kohvi kogust suurendada.
22. Vastustaja hinnangul oli kaebajale distsiplinaarmenetluse käigus tagatud õigus olla ära kuulatud. Lisaks anti kaebajale võimalus vastu vaielda distsiplinaarmenetluse protokollile enne talle distsiplinaarkaristuse määramist. Protokolliga tutvumine andis samuti kaebajale võimaluse kasutada efektiivselt oma õigust ära kuulamisele, kuna võimaldas tal esitada oma seisukohad kõigi menetluses uuritud asjaolude, kogutud tõendite ja menetleja seisukohtade suhtes, mis protokollis kajastuvad. Kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväited esitada ei soovinud. Ka vanglale esitatud 4 vaides ei ole kaebaja välja toonud täiendavaid seisukohti, mida ta distsiplinaarmenetluse käigus ei tuginenud.
23. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles osas, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigadega. Vaidlustatud käskkirjas on menetluse läbiviija välja toonud, et kaebaja tuleb töökohalt tagasi vähemalt kaks korda suurema kilekotiga kui see, millega ta tööle saadeti. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole aga kordagi väidetud, et kaebajal kaasas olnud kilekott oleks kaks korda raskem olnud. Teadaolevalt ei ole märg pesu koguseliselt suurem kui seda on kuiv pesu, seega kaebaja väited ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad. Ka ei ole vanemvalvur menetlejat eksitanud. Ettekandes on vanemvalvur märkinud, et 08.12.2015 leitud esemed olid äsja pestud poolmärja pesus sisse pakituna kinnipeetava käes olevas ämbris. Menetleja on 06.01.2016 võtnud vanemvalvurilt lisaütlused eelnimetatud ettekande täpsustamiseks. Vanemvalvur kinnitas, et äravõetud esemed olid äsja pestud märja pesu sisse peidetud, milline omakorda oli musta värvi kilekoti sees. Väljatoodust nähtub, et distsiplinaarmenetluse käigus on vanemvalvur oma ettekannet täpsustanud ja selgitanud, et kaebajalt äravõetud keelatud esemed olid pesu sisse peidetuna ämbris, mis oli omakorda musta kilekoti sees.
24. Vanemvalvur S. Mets on vanglateenistuses alates 17.06.
25. Tegemist on staažika ja kohusetundliku vanglaametnikuga, kelle ametiülesannete täitmise osas vanglal mingisuguseid etteheiteid ei ole. Ka puuduvad vanemvalvuril kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaebaja ei ole ka mitte üheski pöördumises välja toonud ainsatki põhjendust, miks peaks vanemvalvur tema kohta alusetu ettekande koostama, eriti võttes arvesse, et kaebaja ei eita, et ettekandes loetletud esemed tal töölt tulles kaasas olid. Tallinna Vangla peab vanemvalvur S. Metsa poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud ütlusi usaldusväärseteks, ka kinnitab nende tegelikkusele vastavust 07.12.2015 ja 08.12.2015 videosalvestised.
26. Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla üksuse juhi 01.03.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/74-2 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatav vaideotsus õiguspärane.
27. Eeltoodule tuginedes tuleks kaebus jätta rahuldamata.
28. 12.05.16.a.täpsustuses märkis vangla, et S.Mets kinnitas, et ta otsis kaebaja isiklikud asjad tööle saatmisel läbi ja puudub alus kahelda tema kinnituses. Tegemist on pikaajalise laitmatu mainega töötajaga. Turvakaamera antud kohas, kus läbiotsimine toimus, pilti ei fikseeri. Turvakaamera salvestise alusel saab veenduda, et läbiotsimiseks oli reaalne aeg olemas. Saatmise aja järgselt ei ole ettekannet asjade leidmise kohta koostatud, mis kinnitab, et kaebajal ei olnud kaasas keelatud esemeid. Sööklahoones on kinnipeetaval võimalik hoida erinevaid toiduaineid, ka on neid võimalik koguda ja peita, sest ruume on rohkelt ning töötajate üksikasjaline jälgimine ei ole võimalik, kuna sööklas viibib 1 valvur. Kohvi jms ainete kõrvaldamiseks on erinevaid meetodeid ning puudujääkide tuvastamine on keeruline; toiduainete kogused on suured ning silmaga nende vähenemist ei märka. Kuna sööklahoone koosneb enam kui 10 ruumist, siis vastustaja lisab kohtu jaoks T 4 skeemi, millelt nähtub ruumide ja söökla olemasolu ja asukoht. Sööklas on kappe riietusruumidena nt 50, köögis on suurel hulgal anumaid, kasutada on veel pesuruum, riietusruum, mis tähendab, et on palju võimalusi, et vähestes kogustes ainete korjamine jääb avastamata. Toiduainete peitmiseks on äärmiselt palju võimalusi ning peidetud aineid on näiteks leitud ventilatsioonitorudest, äravoolutorudes jne. Just pühade eelsel perioodil on vargusjuhud sagedased, kuna selliselt valmistatakse endale nn pidulauda kambritesse. Nii ka antud juhul, sest kaebaja märgib, et tal oli saabumas sünnipäev (rikkumine toimus 08.12 ja sünnipäev on 10.12). Kasutatakse erinevaid meetodeid, et aineid sööklast välja viia ja kuna ka riitusruumide kappe saab kontrollida vaid vastavalt jõudlusele pisteliselt, siis ei saa välistada ainete peitmist ega kogumist. 5 Välistatud on aga see, et kaebaja sai liikuda tööruumidesse väljastpoolt tulles koos nende ainetega, mis kaebaja juurest leiti. Käesolevalt on tõendatud, et kaebajal ei saanud olla kaasas aineid, mis hiljem temalt ära võeti. Vastustaja täpsustab, et vastuses 26.04.16 p 18 on viga, kuna kambri ja elusektsiooni osas on numbrites eksitud, sest õige on vastuse p 10-s toodu andmed. Söökla skeem on esitatud vaid kohtule kasutamiseks, sest tegemist on asutusesiseks kasutamiseks mõeldud dokumendiga. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
29. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
30. Vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punkt 4.7 sätestab, et saatmiskavas märgitud kohtadesse minekul on kinnipeetaval lubatud kaasa võtta ainult sihtkohas vajalikke esemeid. Kinnipeetaval on saatmiskavas märgitud kohtadest tagasi tulles keelatud kaasa võtta asju, mida tal minnes kaasas ei olnud, v.a koolist kaasa antud õppematerjalid kambris õppimiseks.
31. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et kaebaja võttis 08.12.2015 töölt tulles kaasa asju, mida tal tööle minnes kaasas ei olnud. Distsipliinirikkumise kohta on koostatud 08.12.2015 a. kolmanda üksuse vanemvalvur Sander Mets poolt ettekanne nr 3485 (tl 43 pöördel), millest nähtub, et 08.12.2015 kella 05.25 paiku toestati kolmanda üksuse teise korruse lokaaltsooni väravas öise koka abile kinnipeetav A.B.ile viimase sööklast töölt saabumisel läbiotsimine ja selle tulemusena leiti ning võeti ära 4 kilekotitäit jahvatatud kohvi kokku 1997 gr; 3 kilekotitäit teed kokku 490 gr ja 2 kilekotitäit punase ja kollase puruga kokku 119 gr. Vangla tõendas, et tegemist oli Tallinna Vangla Kodukorra p-s 4.7 tuleneva keelu rikkumisega. Asjas kogutud tõenditega on kinnitatud, et kaebajat teavitati 05.01.2016.a. distsiplinaarmenetluse algatamisest ja kinnipeetavale anti võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Kaebaja kinnitas oma allkirjaga, et on teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest ja soovis esitada selgitusi (tl 43). Kaebaja selgitused, mis on antud 06.01.2016 (tl 44) märgivad, et kaebaja ei vaidle vastu sellele, et 08.12.2015 ettekandes nimetatud asjad olid tal töölt tulles kaasas, ent ta märgib, et nende tööle kaasa võtmine ei ole talle vanglas keelatud. Distsiplinaarmenetluse käigus on võetud veel ka lisaselgitusi ning 06.01.2016.a. on lisaütlustes vanemvalvur S. Mets (tl 46) kinnitanud, et 08.12.2015 kinnipeetavalt läbiotsimise käigus äravõetud esemed olid peidetud äsja pestud märja pesu sisse, milline omakorda oli musta värvi kilekoti sees. 07.12.2015 kell 22.00 läks kinnipeetav tööle koos musta värvi kilekotiga, milles olid pesemisele kuuluvad riided ja tema isiklikud hügieenitarbed. Hommikul töölt tulles olid nendele lisandunud ettekandes toodud esemed. Asjas on uuritud ka videosalvestisi. 06.01.2016 menetlustoimingu protokollis (tl 45 pöördel) fikseeris menetluse läbiviija videosalvestiste vaatluse. Seega nähtub, et kaebaja juhtumiga seotult viidi läbi distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus anda omapoolseid seletusi ning esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile, menetluse läbiviija on kogunud asjas olulisi tõendeid ja neid kogumis hinnanud. 6 Tallinna Vangla jäi seisukohale, et distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et A.B. pani 08.12.2015 toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja on kohtule täiendavalt selgitanud, millised on võimalused sööklas töötades aineid koguda ja sealt välja tuua ja nagu nähtub, on ainete kogumine ja töötamiskohal peitmine võimalik, edasi on võimalik ka nende väljatoimetamine, ent selle tegevuse juures on suur tõenäosus, et ained avastatakse, kuna kinnipeetavad kontrollitakse nii tööle minnes kui ka töölt tulles. Kuna kinnipeetavat kontrolliti ka enne tööle minekut, siis sai vangla välja tuua, et kaebajal ei saanud olla neid aineid kaasas tööle minnes, mida ta sööklast kaasa võttis ja mis tema asjade juures avastati.
32. Kaebaja seisukoht, et S.Mets kirjeldatud juhtumiga seotult sündmuse päeva hommikul ei otsinud keegi teda läbi, ei ole usutav, kuna S.Mets on kinnitanud kontrolli teostamist ning ka videosalvestisest võib järeldada, et reaalselt oli kaamera vaateväljast varjatud kohas tegevuse aeg selline, mis pigem kinnitab kontrolli teostamist. Ent kohus märgib siinkohal koheselt, et isegi kui kontroll oleks jäänud teostamata, ei tähenda see, et sündmus kaebajaga jäänuks toimumata. Nagu selgub, siis ei saanud kaebaja viia selsamal päeval töötamiskohta sedavõrd suurt kogust aineid ning ka kaebaja ise rõhutab justnimelt seda, et ained, mis ta sööklast välja tõi (töölt tulles), olid kogutud hoopiski pikemal perioodil. Ehk teisisõnu ei saa juba sellel põhjusel olla tegemist samal päeval kaebajal kaasas olnud ainetega (tööle minnes). Asjaolu, et sööklas kontrolliti üle, et ainetest ei ole midagi kaduma läinud (kohv, tee, maitseained jne) omaks tähendust siis, kui kaebajale oleks esitatud süüdistus varguses. Kaebaja enda seletustest nähtub, et nendes esinev vastuolu ei võimalda ühegi loogika kohaselt uskuda kaebaja versiooni ainete tööle viimisest ja tema kontrollimata jätmisest. Kaebajale ei ole andnud seejuures keegi luba viia aineid töötamiskohta ja seda ei väida kaebaja ka ise, et ta sellise loa sai. Käskkirjas on seejuures märgitud kaebaja seletused, mida ei ole keegi muutnud ega moonutanud. Vaide esitamisel on kaebaja lisaks vaid märkinud, et kõik asjad, mis ta tõi sööklast, kuuluvad temale. Kohus leiab, et kaebaja enda selgitused tekitavad kahtlusi tema väidete tõele vastavuses ning on vasturääkivad. Kui kaebaja enda väidetel võttis ta tööle kaasa kohvi ja teed, et end turgutada, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel kaebaja võttis töökohale kaasa maitseaineid. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tuli töölt (08.12.2015) 1997 gr jahvatatud kohviga ja 490 gr teega ja võib nõustuda vastustajaga, et niisugustes kogustes nn turgutust kaebaja kahtlusteta ei oleks suutnud tarbida. Samas, kui kaebaja märgib, et eelpool mainitud kogus teed ja kohvipuru oli tal hoopiski tööl varutud pikemal perioodil ja seda eelseiva sünnipäeva tarbeks, ei oleks ka kaebaja enda selgitustel tema eelnev väide tõene, sest sel juhul ei vajanud ta ei turgutust ning ta ei olnud kaasa võtnud ka neid aineid, et need tagasi tuua. Kuna kaebaja täiendas, et tal oli töötamiskohale kogunenud varasemast palju „jooke“ , võib mõista, et mingit tarvidust tal sel päeval kaasa võtta neid aineid ei olnud, kuna töötamiskohal oli neid niigi palju. Seetõttu märgib vangla põhjendatult, et kaebaja seletused pole usutavad, kuna kaebaja ei vajanud teed ja kohvi 07.12.2015 tööle minnes lisaks töötamiskohal juba varutud või olemasolevatele ainetele, et seal seisvat kogust veelkord suurendada. Igal juhul on selge, et kaebajal puudus luba viia töötamiskohta eelmärgitud aineid ja ka tuua töötamiskohast kaasa aineid ning juba sellest tulenevalt ei saanudki kaebajat leitud ainetega kambrisse lubada ehk seega tuli ained ära võtta. Kaebajale on töötamiskohas tagatud söök ja jook ning kodukorra p 17.4.6 lubab selgelt kaasa võtta töötamiskohta vaid hügieenitarbeid. Kohus selgitab lisaks, et kaebaja ei saanud arvestada, et tal on lubatud kaasa võtta toiduaineid ja seda ka Kodukorra p 4.7 või 17.4.5 alusel, kuna tööks vajalike asjadega tegemist ei ole. Seega sai ained kaebajalt ära võtta ja mitte lubada neid kambrisse. Iseenesest ka juhul, kui esmasel läbiotsimisel tööle minnes aineid ei leita või isegi kui oleks võimalik, et kaebajat läbi ei otsitud, ei olnud kaebajal juba seetõttu, et ta ei tohtinud neid aineid kaasa võtta, võimalik arvestada, et kui ta need ikkagi kaasa võtab ja toob kunagi hiljem tagasi, et siis ei toimu õigusrikkumist. Kuna vaidlust ei ole selles, et kaebajal olid kaasas ained, mida ta töötamiskohalt kaasa võttis ning neid ta kaasa võtta ei tohtinud, et kambrisse viia, siis ained on võetud ära õiguspäraselt ja kaebaja õigusrikkumisele pidi vangla reageerima. 7 Distsipliinirikkumine on toime pandud kaebaja poolt ning kaebaja on ise tunnistanud, et tal töölt tulles olid kaasas justnimelt tema asjade hulgast leitud toiduained. Asjaolu, kas valvur märkas ämbritaolist eset või see puudub, ei muuda fakti, et kaebaja saabus töölt ainetega, mida ta ei tohi kambrisse viia ja töölt nö kaasa võtta. Kui nn varasemad rikkumised on jäänud tuvastamata, ei saa kaebaja loota ega nõuda, et käesolev valvur neid aineid ei tohtinud temalt ära võtta ja takistada ainete viimist sektsiooni.
33. Kaebajale oli tagatud distsiplinaarmenetluse käigus õigus olla ära kuulatud. Kaebajale anti võimalus vastu vaielda distsiplinaarmenetluse protokollile enne talle distsiplinaarkaristuse määramist. Kaebaja sai tutvuda protokolliga, selle esitamine andis samuti kaebajale võimaluse kasutada efektiivselt oma õigust ära kuulamisele, sest kaebajal oli õigus esitada oma seisukohad kõigi menetluses uuritud asjaolude, tõendite ja menetleja seisukohtade suhtes. Ka käesolevalt on kaebaja saanud esitada oma seisukohad ning eelnevalt sai kaebaja lisaks esitada need ka vanglale esitatud vaides. Kaebaja ei toonud välja täiendavaid seisukohti, mida ta distsiplinaarmenetluse käigus ei saanud esitada või mis vääraksid distsiplinaarasjas tuvastatud asjaolusid. Kuigi kaebaja palub tühistada ka vaideotsuse, ei nähtu kaebusest, kuidas see otsus tema õigus rikub. Nagu nähtub, ei ole vaideotsuses vigu, mis võiks kaebaja õigus rikkuda ja tooks kaasa otsuse õigusvastasuse. 08.01.2016 käskkirjaga nr 5-2/28 eemaldas Tallinna Vangla A.B.i kolmeks nädalaks töölt ja kohtule ei nähtu, et vangla talitas õigusvastaselt. Haldusaktis on põhjendatud distsiplinaarkaristuse liigi valikut ning asjakohaseid asjaolusid. Kaebajat ei eemaldatud töölt maksimaalmääras, kuna arvestati, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
34. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 8