lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 11.11.2015 esitas osaühing XXXHarju Maakohtusse hagi XXXOÜ vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista põhinõudena 48 885,60 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kohaselt sõlmis hageja arhitektuurikonkursi tulemusena kostjaga 03.05.2012 konsultatsioonilepingu nr XXX XXXäripindade laienduse arhitektuurse eelprojekti ja põhiprojekti koostamiseks. Kostja koostas 02.11.2012 kuupäevaga eelprojekti ning 15.01.2014 kuupäevaga põhiprojekti. Hageja oli seadnud eesmärgiks hoone välifassaadi projekteerimisel saavutada tulemus, kus välifassaadi klaaspind on kaubanduspinnale omase täieliku läbipaistvusega ning võimaldab eksponeerida kaubanduspinnal asuvat kaupa nn vitriinakna stiilis. Selleks leppisid pooled kokku klaasitüübi „kirgas" kasutamise, mille puhul on tegemist klaasitööstuse baastootega eht töötlemata klaasiga. Kostja esitatud eelprojekti seletuskirjast (p 2.7) ning eelprojekti klaasfassaadide spetsifikatsioonist nähtuvalt tuli välifassaadi viimistlemisel kasutada kirkast klaasist fassaadisüsteemi. 15.01.2014 koostatud põhiprojekti seletuskirjas oli jätkuvalt klaasfassaadi projekteerimisel ette nähtud kirgas klaasilahendus (p 3.6.3.1), kuid põhiprojekti klaasfassaadide spetsifikatsioonis oli kostja arhitekt XXXnäinud ette klaasitüübi „kirgas SKN-165". SKN-165 klaasitüübi puhul ei ole tegemist kirka klaasiga. SKN-165 on päikesekaitseklaas ehk baasklaasi (kirgas klaas) töötlemise (metalloksiididega katmine) tulemusel saadud klaasitüüp, mille omaduseks on päikese tagasipeegeldamine, mitte läbilaskmine. Sellest tulenevalt on selle klaasitüübi läbipaistvusomadused tunduvalt piiratumad võrreldes kirka klaasiga ning selle kasutamine kaubanduspindade puhul sobimatu, kuna selle suur väline peegelduvus ei võimalda eksponeerida kaubanduspinna vitriinakendel olevat kaupa. Samuti on töödeldud klaas kallim kui kirgas klaas. Kostja 29.07.2015 vastuses hageja 14.07.2015 nõudekirjale on kostja oma esindaja kaudu kinnitanud, et poolte kindlaks ühiseks arusaamaks oli, et äripindade laienduse klaasfassaadi projekteerimisel on ette nähtud kirgas klaas, mis nähtub ka eskiisprojektist, eelprojektist, põhiprojektist ning tellija ja projekteerija vahelisest e-kirja vahetusest. Seega puudub poolte 3 vahel vaidlus selles, et hageja sooviks oli saada kirkast klaasist klaasfassaad ning kostja oli sellest aru saanud. Sellele vaatamata nägi arhitekt põhiprojektis ette kirka klaasina klaasitüübi SKN-165 kasutamise, mis aga tegelikkuses ei ole kirgas klaas. Sellega on kostja lepingut rikkunud ning vastutab sellega tekitatud kahju eest. Nii eel- kui põhiprojektis oli kasutatud klaasfassaadi kirjeldamiseks sõna „kirgas" ja hagejal ei pidanud tekkima kahtlust, et põhiprojekti kaasfassaadi spetsifikatsioonis kasutatud klaasitüübi täpsustus SKN-165 ei tähista kirgast klaasi, vaid peegeldavat päikesekaitseklaasi. Küll aga oleks pidanud kostja mõistma, et kirgas klaas ei ole võrdsustatav klaasitüübiga SKN-165, mis on päiksekaitseklaas. Hageja ei ole eriteadmistega isik. Hageja on korduvalt kostjale nii kirjalikult kui ka suuliselt mittevastavusest teavitanud. Kostja oma kutsealal tegutseva professionaalina oleks pidanud mõistma, et kirka klaasina põhiprojektis SKN-165 klaasilahenduse projekteerimine on oma sisult vastuoluline ning ei ole kooskõlas hageja soovide ja tahtega ning see ei ole sobilik lahendus põhjamaises kliimas hoonele, mille klaasfassaad asub põhjapoolses küljes ja mis on kaubanduspinna vitriinaknaks ning reklaampinnaks. Töö parandamine ei ole võimalik, vaja on klaasfassaad välja vahetada, millega kaasnevad täiendavad kulutused ja mis on käsitletavad hageja kahjuna. Kostjale kui professionaalsele arhitektuurse projekteerimisteenuse pakkujale pidi olema arusaadav, et põhiprojektis kokkulepitust erineva arhitektuurse lahenduse ette nägemine kajastub paratamatult lõpliku ehitise visuaalses ja ehitustehnilises koosseisus viisil, mis ei ole hagejale vastuvõetav ning mille likvideerimisega seotud kulud on käsitletavad hageja kahjuna. Kostja on olnud raskelt hooletu, kuna professionaalse isikuna ei ole kostja esindajana tegutsev arhitekt veendunud, et SKN-165 klaas ei ole kirgas klaas, vaid päikesekaitseklaas. Kuna põhiprojektil ei ole kokku lepitud omadusi, s.t selles on ette nähtud päikesekaitseklaaside kasutamine, siis on vigase projekti järgi ellu viidud ehitustöö tõttu tekkinud hagejal kahju. Hageja on kostjapoolse rikkumise tõttu sunnitud klaasfassaadi täies ulatuses välja vahetama. XXX AS-i 28.10.2015 hinnakalkulatsiooni kohaselt kirgaste klaasipakettidega asendamise kulu 47 781,60 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Samuti nõuab hageja avade ajutise OSBplaadiga sulgemise hüvitamist summas 1104 eurot. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja soovis klaaspaketid tellida AS-ist XXX. Kostja arhitekt XXXselgitas, et välisfassaad tuleb teha kirkast klaasist ja AS XXX müügijuht XXX pakkus omalt poolt välja klaasitüübi SKN 165. Asja tundva isiku soovitusel kostja lisas klaasitüübi SKN 165 projekti spetsifikatsiooni ossa ühe variandina täiendavalt kirkale klaasile, märkides „kirgas – SKN 165“. Kostja on projekti klaaside spetsifikatsiooni joonisel andnud klaasitüübi valikud kas kirgas või SKN 165. Kostja juhib tähelepanu sellele, et klaasitüüpi „kirgas - SKN 165“ ei eksisteeri. Oluline on, et arhitekti poolt XXXhoonele koostatud projektid, joonised, seletuskiri ja lisad moodustavad ühtse terviku ja täiendavad teineteist ning neid ei saa vaadata eraldi. Vasturääkivuste ilmnemisel erinevate projektiosade vahel tuleb viivitamatult konsulteerida arhitektiga. Klaasitüübid „kirgas - SKN 165“ on märgitud vaid projekti spetsifikatsioonis, samal ajal teised joonised ja projekti osad märgivad klaasitüübiks vaid „kirgas“. Seega oleks võimaliku vastuolu likvideerimiseks pidanud hageja konsulteerima arhitektiga. 4 Hiljem otsustas hageja tellida klaasid AS-lt XXX, kes kostjaga klaasitüübi valiku osas ei konsulteerinud ega täpsustanud klaasitüüpi. 16.01.2014 sõlmisid hageja ja kostja töö üleandmise akti, millega kostja andis töö üle ja hageja võttis töö vastu. Pärast töö üleandmise akti sõlmimist hageja enam kostjaga põhiprojekti tootejooniste kooskõlastamise osas ühendust ei võtnud. AS XXXesindaja XXXkinnitus selle kohta, et arhitektiga kooskõlastati SKN 165 klaastüübi kasutamine, on tekitatud tõend, sest arhitekt XXXei ole keegi kooskõlastanud klaasitüübi SKN 165 kasutamist. Asjaolu, et põhiprojekti klaaside spetsifikatsioonis on märgitud klaasitüübiks „kirgas – SKN 165“ ei ole puudus, vaid arhitekti poolt projektis antud valikud, mille suhtes lõplik valik oleks tulnud tootejooniste tellimisel arhitektiga kooskõlastada. See oli töö üleandmise hetkel selgelt kirjas. Hageja oleks tulenevalt
§-st 643 pidanud laskma ehitajal põhiprojekti üle vaadata omanikujärelevalvel. Hageja on isik, kes tegutseb majandustegevuses ja kasutas XXXehitusel professionaalset ehitajat, kes kogu ehitust juhtis ning hagejal oli kohustus enne ehitustöödega alustamist teatada ehitusele omanikujärelevalvet tegevast isikust, oleks hageja pidanud pärast töö vastuvõtmist selgitama välja, mida tähendab põhiprojektis märgitud klaasitüüp „kirgas – SKN 165“, sest professionaalsele ehitajale peab olema selge, et sellist klaasitüüpi nagu „kirgas - SKN 165“ ei eksisteeri. Samuti oleks hageja ja ehitaja pidanud kooskõlastama arhitektiga kõik tootejoonised, seda ei tehtud. Seega on hageja ise rikkunud oma hoolsuskohustust ning kaotanud seeläbi õiguse esitada nõuet kostja vastu. Käesoleval juhul on kostja vastutus välistatud, sest hageja andis ise juhised, kelle käest klaasitüüpide valikuid küsida, hageja poolt soositud isik, olles tutvunud projektiga, soovitas klaasitüüpi SKN 165, mistõttu nägigi kostja põhiprojektis ette kaks valikut. Hagejal oli kohustus tootejoonised kostjaga kooskõlastada, seda aga ei tehtud ning tellija (hageja) kohustuse täitmata jätmise ja hoones paigaldatud klaasi ning sellest tuleneva väidetava kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas sai hageja projekti alusel tellida klaasid, sest projektis märgitud klaasitüüpi: „kirgas SKN 165“ ei eksisteeri, mistõttu pidi kas hageja ise või hageja poolt määratud isik otsustama, millist klaasitüüpi XXX hoonele tellida, selline otsus oleks aga tulnud eelnevalt kooskõlastada arhitektiga. Lisaks puudub kostjal teave selle kohta, mis tüüpi klaasid tegelikult XXX ärihoone välisfassaadi jaoks telliti, mistõttu tuleks välja selgitada, kas XXX ärihoone välisfassaadil on kasutatud klaasitüüpi SKN
) § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kooskõlas
Hageja nõude eeldusena tuleb kohtul välja selgitada töö lepingutingimustele vastavus
Seejärel, kui leiavad tuvastamist kostjale 6 etteheidetavad puudused, tuleb kohtul hinnata, kas hageja saab lepingutingimustele mittevastavusele ka tugineda (
Pooltel ei ole vaidlust, et neil oli ühine arusaam selles, et XXXäripindade laienduse klaasfassaadi projekteerimisel on ette nähtud kirgas klaas. Pooltel on vaidlus selles, kas põhiprojekti klaasfassaadide spetsifikatsioonis klaasitüübina märgitud kirgas – SKN 165 oli kostja ette kirjutatud valik või vale juhis. Pooltel ei ole vaidlust selles, et klaasitüüpi kirgas - SKN 165 ei eksisteeri. Asjas nähtub, et kostja edastas 09.01.2014 e-kirjaga klaasitootjale AS XXX klaasi spetsifikatsioonid (I kd lk 88-91) ja sellel nähtub klaasitüüp kirgas. Kohtul ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas kostja pöördus AS-i XXX poole hageja soovil, sest hageja seda asjaolu eitab. Küll nähtub, et 09.01.2014 e-kirjaga edastatud dokumentatsioonis on välja toodud klaasitüüp kirgas ja kostja ei ole pakkumise küsimisel hageja nõutud klaasitüübist kõrvale kaldunud. Pooled ei vaidle, et SKN 165 on AS XXX kui ühe tootja kood oma tootele. Kohtule on usutav, et kostja lisas projekti klaasitüübina kirgas - SKN 165 AS-i XXX info põhjal. Vaidlust ei ole selles, kostja andis üle töö, mille põhiprojekti klaasfassaadide spetsifikatsioonis on klaasitüübina märgitud kirgas – SKN 165. Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikkuses seda klaasitüüp ei eksisteeri.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Konsultatsioonilepingu nr XXX punktis 4 on lepingupooled kokku leppinud töö üleandmises ja vastuvõtmises. Selleks tuleb vormistada töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Hagejal oli töös leitud vajakajäämiste kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 7 kalendripäeva alates töö kättesaamise päevast. Kui hageja ei esita kostjale selle aja jooksul kirjalikult märkusi, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Vaidlust ei ole selles, et tööde üleandmise akti hageja ei allkirjastanud (I kd lk 92), kuid projekt on hagejale üle antud (16.03.2015 istungi protokoll lk 1). Vaidlust ei ole pooltel ka selles, et kostja esitas hagejale 16.01.2014 arve summas 4404 eurot (I kd lk 96) ja hageja on 30.01.2014 ekirjas kinnitanud, et ta on arve saanud. Seega võib järeldada, et hagejale on töö üle antud ühes arvega 16.01.2014 ja töö tuleb lugeda vastu võetuks 16.01.2014. Alternatiivselt saab töö lugeda vastuvõetuks ka
alusel, kuna hageja ei ole lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tööde vastuvõtmisest keeldunud.
lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta
Vaidlust ei ole selles, hageja võttis vastu töö, mille klaasfassaadide spetsifikatsioonis on klaasitüübina märgitud kirgas – SKN
Kohtu hinnangul on taunitav hageja käitumine seetõttu, et ta on väitnud, et hoonele on paigaldatud klaasitüüp SKN 165, kuid tegelikkuses on kasutatud AS XXX klaasitüüpi SunGuard HS
Vastavalt
lg 4 ls 1 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on
esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud
lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8008, p 16). 9 Konsultatsioonilepingu nr XXX punktis on lepingupooled kokku leppinud töö üleandmises ja vastuvõtmises. Selleks tuleb vormistada töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Hagejal oli töös leitud vajakajäämiste kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 7 kalendripäeva alates töö kättesaamise päevast. Kui hageja ei esita kostjale selle aja jooksul kirjalikult märkusi, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Vaidlust ei ole selles, et tööde üleandmise akti hageja ei allkirjastanud (I kd lk 92), kuid projekt on hagejale üle antud (16.03.2015 istungi protokoll lk 1). Vaidlust ei ole pooltel ka selles, et kostja esitas hagejale 16.01.2014 arve summas 4404 eurot (I kd lk 96) ja hageja on 30.01.2014 ekirjas kinnitanud, et ta on arve saanud. Seega võib järeldada, et hagejale on töö üle antud ühes arvega 16.01.2014 ja töö tuleb lugeda vastu võetuks 16.01.2014. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest hageja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Hageja on esitanud kostja tasunõudele vastuväite, mille kohaselt jättis kostja projekteerimata hoone varikatuste tehnilise ja arhitektuurse lahenduse. Asjaolu, et kostja pidi projekteerima varikatused, kinnitavad kostja 15.08.2013 e-kiri hagejale, milles on viidatud varikatustele ja kirjale lisatud fotod, millelt on varikatus näha (I kd lk 135, 136, 137). Tõendeid hinnates saab kohus teha järelduse, et kostja jättis projekteerimata hoone varikatuste tehnilise ja arhitektuurse lahenduse. Seega ei vastanud vastuvõetud töö selles osas lepingutingimustele
Kohtu hinnangul teatas hageja kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Hageja informeeris kostjat puudustega tööst 30.01.2014 (I kd lk 133). Hageja on välja toonud, et jätab esitatud arvest summas 4404 eurot tasumata 1000 eurot kuni varikatuse teema on lahenenud. Kostja ei ole samal päeval esitanud vastuses sellele vastu vaielnud, vaid on vastanud, et püüab leida lahenduse varikatuse probleemile. Seega on kostja möönnud puudustega töö üleandmist. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on kõnesoleva puuduse kõrvaldanud ja tal on õigus saada 1000 eurot. Asjas ei nähtu, et kostja oleks hagejalt 1000 euro tasumist nõudnud seoses asjaoluga, et puudus on kõrvaldatud. Hageja kinnitusel on ei ole kostja varikatuseid projekteerinud. Seetõttu leiab kohus, et hageja esitatud vastuväiteid välistavad selle nõude maksmapaneku kestvalt ja kostja nõue 1000 euro saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas hagejale 16.01.2014 arve summas 4404 eurot (I kd lk 96) ja korduvalt veel 30.01.2014 (I kd lk 133). Kostja on 30.01.2014 e-kirjas andnud hagejale aega arve tasumiseks 1 kuu. 30.01.2014 tasus hageja arvest 3404 eurot (I kd lk 97). Seega on kostja viivisenõue põhjendamatu, sest kostja on 30.01.2014 e-kirjas andnud hagejale võimaluse arve tasumiseks 1 kuu jooksul. Hageja tasus arve osaliselt samal päeval. 1000 euro tasumist ei ole kostjal õigus nõuda, mistõttu on vastav viivisenõue alusetu. Kostja on välja toonud, et oma nõude maksmapanekuga seoses on kostja kandnud õigusabikulusid kohtueelses menetluses summas 1680 eurot, millest 40 euro väljamõistmis soovib kostja sissenõudmiskuluna ja ülejäänud kahjuna. Kohus jätab kostja nõude ka selles osas rahuldamata, kuna kohus leiab, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt 1000 euro tasumist, mistõttu on alusetu ka kostja kahju- ja sissenõudekulude nõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 10 Kuna kohus jätab hagi ja vastuhagi rahuldamata, jäävad TsMS § 162 lg 1 kohaselt põhihagi menetluskulud hageja kanda ja vastuhagi menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Põhihagi menetluskulud Maakohus leiab, et kostja esindaja toimingud, mis puudutavad hagiga tutvumist ja sellele vastamist, on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Selle aja sisse peab mahtuma nii hagiga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja selle kirjalik formuleerimine. Kostja esindaja ei ole kulutanud 15.03.2016 hageja menetlusdokumendiga tutvumisele ülemääraselt aega (1 tund), ka on põhjendatud istungiks ettevalmitumise aeg 1 tundi ja 30 minutit. Samuti ei ole kulunud ülemääraselt aega 10.03.2016 taotluse koostamisele (1 tund). Asjas ei nähtu vajadus 10.03.2016 nõupidamiseks kliendiga seoses istungiga. Kuna kohtuistungi aeg nähtub protokollist, loeb kohus, et kostja esindajal kulus kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 47 minutit. Seega on osutatud kostjale seoses põhihagiga põhjendatud õigusabi 11 tundi ja 17 minutit. Arvestades kostja esindaja õigusabi tunnihinda 140 eurot ilma km, tuleb hagejal hüvitada kostjale õigusabikuluna 1579,66 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastuhagi menetluskulud Maakohus leiab, et hageja esindaja toimingud, mis puudutavad vastuhagiga tutvumist ja selle vastamist, on põhjendatud 4 tunni ulatuses. Selle aja sisse peab mahtuma nii vastuhagiga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja selle kirjalik formuleerimine. Kostja ei vaidlusta, et hageja esindajal kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 2 tundi. Kuna kohtuistungi aeg nähtub protokollist, loeb kohus, et hageja esindajal kulus kohtuistungil osalemisele 2,8 tundi. Kokku on hagejale osutatud seoses vastuhagiga põhjendatud õigusabi 8,8 tundi ja arvestades, et hageja esindaja õigusabi tunnihind on 135 eurot ilma km, tuleb kostjal hagejale hüvitada viimase õigusabikuluna 1188 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.