Obsah (7)

§ 25§ 62§ 27§ 55§ 60§ 61§ 26

KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1359 Haldusasi M.V.i kaebus Tallinna

eristab dokumendi teatavaks tegemist ja kättetoimetamist. Viimane on

tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise.

§ 25

lg 3 ja § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele üldjuhul teatavaks vabas vormis; dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud.

§ 62

lg 2 p 1 kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. Tegemist on üldnormiga, mis taandub eriseadusest tuleneva regulatsiooni ees. Vastavaks erinormiks on käesoleval juhul ATSS § 8 lg 1, mille järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse käsiraamat (Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004, lk 312) annab just sellis tõlgenduse kättetoimetamise kohta nagu vastustaja oma vastuses kaebusele on andnud. Mis puutub kaebaja seisukohta, et elektrooniline kättetoimetamine ei saa olla õiguspärane kuna ta ei ole ühtegi taotlust esitanud ega elektroonilise kättetoimetamisega nõustunud, siis selgitab vastustaja, et

§ 27

lg 2 sätestatud nõusolekule (elektrooniliseks kättetoimetamiseks) ei ole kehtestatud kindlat vormi. Nõusolek võib olla nii selgesõnaline kui ka olla tuletatav konkreetse haldusmenetluse asjaoludest ja praktikast. Kaebaja 07.12.2014 e-kirjas avaldatud soov lahendada küsimus meilitsi, tuleb lugeda vastavaks nõusolekuks. M.V.i väide, et 07.12.2014 vastus puudutas hoopis teist, juba lahendatud probleemi ei pea paika ja seda põhjusel, et tegemist oli sisuliselt sama riikliku järelevalve menetluse jätkuga ning kaebaja oli teadlik, et amet on alustanud menetlust ka majandushoone rekonstrueerimise suhtes. 5 Haldusakti teatavakstegemine tähendab akti adressaadile reaalse võimaluse loomist akti sisuga tutvumiseks (RKHK asjad nr 3-3-1-49-03; nr 3-3-1-10-04). Vastustaja selgitab, et ettekirjutuse ja vaidlustatud hoiatuste teatavakstegemisel on amet olnud korrektne ning loonud kaebajale küllaldased võimalused haldusaktidega tutvumiseks: amet on edastanud ettekirjutuse ja vaidlustatud hoiatused kaebajale e-posti teel ning saatnud täiendavalt tähtkirjaga tema elukoha aadressile. Samuti on amet teavitanud kaebajat suuliselt omavolilise ehitustegevuse keelust ja vastavasisulise ettekirjutuse tegemisest, ning asjaolust, et ettekirjutuse täitmist kontrollitakse ning et ettekirjutuse mittetäitmisel võib sunniraha rakendada korduvalt. Oluline on, et kaebaja oli teadlik tema suhtes läbiviidavast menetlusest ning oli avaldanud soovi lahendada küsimus meilitsi, ja et kaebusest nähtuvalt jõudsid vaidlustatud aktid ka vaide esitaja e-postkasti kohale. Samuti on oluline, et M.V. oli enda kinnitusel kõnealusel perioodil kodune, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et tal oleks esinenud temast endast mitteolenev takistus tutvuda tema elukoha aadressile saadetud tähtkirjadega. Kaebajat teavitati ehitustegevuse peatamise vajadusest 18.12.2014 ning vastavasisuline korraldus tehti talle suuliselt teatavaks 22.02.2015. Vastavalt

§ 55

lg 2 teisele lausele võib haldusakti edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda muus (mittekirjalikus) vormis. Käesoleval ajal on vaidlusalune hoone hoolimata keelust ja ehitusloa puudumisest valminud. 8.

1. Samuti tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väide, et tema on jäänud tulenevalt sunniraha määramisest üliraskesse majanduslikku olukorda. Esiteks ei ole paljulapselisus seadusevastast käitumist õigustav asjaolu ja teiseks – kui kaebaja jaksas palgata kaks ehitajat ja osta ehitusmaterjali majandushoone rekonstrueerimiseks, siis ei saa olukorda kaebaja majanduses kindlasti mitte üliraskeks lugeda. Samuti ei ole leebeim meede – ettekirjutus ilma sunnirahata – kaebaja tegevusele mingit mõju avaldanud. Ka 1000 eurose sunniraha määramine ei ole kaebaja tegevusele mõju avaldanud. Isik ei ole ka senini esitanud ühtegi tõendit oma majanduslikult ülikeerulise olukorra kohta. Kaebaja ei ole ka otsustaja selle üle, milline ehitis linnapilti kaunistab või kuidas see ümbruskonda sobib. Sellele annavad hinnangu ameti ametnikud projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti kaudu. 8.
2. Kaebaja on saanud kasutada ärakuulamisõigust objektil toimunud ülevaatuste käigus. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
4. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud täitedokumendiks olevat 23.02.2015 ettekirjutust (tlk 20 pöördel – 21). Kaebaja on pidanud ettekirjutust seega õiguspäraseks ja on selle kaebuse kohaselt täitnud 27.03.
5. Käesolevas asjas on vaidlus selles, millal kaebajale 23.02.2015 ettekirjutus teatavaks tehti ehk kas sunniraha hoiatuste tegemise ning sunniraha täitmisele saatmise ajal (18.03.2015 ja 01.06.2015 täitmisavaldused) oli tegemist kehtiva ettekirjutusega, mis oli täitmata. Seega on vaidluse all sunniraha kohaldamise õiguspärasus. Samuti on kaebaja pidanud sunniraha suurust ebaproportsionaalseks ning leidnud, et ärakuulamisõigust ei tagatud ning haldusaktide teatavakstegemisel on rikutud vorminõudeid.
6. Sunniraha kohaldamine hõlmab hoiatamist ja sunniraha rakendamist. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 kohaselt tuleb sunniraha määrata hoiatuses. 6 Haldusorgan on hoiatusi pidanud haldusaktiks. Haldusorgan on lisaks ettekirjutuses sisaldunud hoiatusele teinud 09.03.2015 korduva hoiatuse 1000 euro suuruse sunniraha tasumiseks (tlk 19) ning 26.03.2015 3000 euro tasumiseks (tlk 19 pöördel). Kohus käsitleb hoiatusi menetlustoimingutena, kuna need üksinda ei saa olla sunniraha rakendamise vältimatuks aluseks (vt ka RKHK lahend nr 3-3-1-72-14) ega ole seetõttu pidanud vajalikuks kaebuse täiendamist hoiatuste tühistamise taotlustega.
7. Puudub vaidlus, et 23.02.2015 ettekirjutusega pandud kohustuseks, mille täitmata jätmise eest tehti sunniraha hoiatus, oli ehitustegevuse peatamine xxxxxxxxxx majandushoone rekonstrueerimisel (ettekirjutus, tlk 20 pöördel). ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt. ATSS § 3 lg 2 kohaselt, sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Ka Riigikohus on leidnud (RKÜKo 17.12.2013 lahend asjas nr 3-2-1-4-13), et kehtiva õiguse kohaselt ei ole seadusandja kohtutäituri kohaldatavat sunniraha käsitanud mitte karistuse, vaid sunnivahendina. Kohtutäituri kohaldatav sunniraha on reguleeritud täitemenetluse seadustikus, kuid on võrreldav asendustäitmise ja sunniraha seaduses reguleeritud haldusülesannete täitmisel kohaldatava sunnirahaga (ATSS § 10). Sunniraha võib kohustatud isikule määrata siis, kui isik oma kohustust ei täida ja kuni ta seda ei täida. Seega tuleneb nii kehtivast õigusest kui kohtupraktikast, et sunnivahendit saab rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni, antud juhul ehitustegevuse peatamiseni. Kaebaja taotlus 26.03.2015 hoiatuse alusel sunniraha summas 3000 eurot rakendamise keelamiseks ja täitmisavalduse tagasivõtmiseks kohustamiseks.
8. Kuna tunnistaja H.Märtsoni ütlustega on tõendatud, et ettekirjutus oli pärast 27.03.2015 täidetud on ilmne, et peale seda kuupäeva ei saanud sunniraha enam rakendada. Seega ei olnud sunniraha (summas 3000 eurot) täitmisele saatmine eeltoodud alustel õiguspärane. Vastustaja on selles osas kaebuse kohtuistungil õigeks võtnud (HKMS § 159) ning õigeksvõtt on protokollitud (tlk 131). Kohtuistungil kinnitas vastustaja, et asjassepuutuv täitmisavaldus on kohtutäituri menetluses. Kohus peab kaebaja eesmärgi saavutamiseks piisavaks täitmisavalduse tagasivõtmiseks kohustamist ja tõlgendab vastavalt kaebaja nõuet. Kohus rahuldab selles nõudes kaebuse (HKMS § 159 lg 1) ning kohustab vastustajat 01.06.2015 täitmisavaldust tagasi võtma (HKMS § 5 lg 1 p 2). Kaebaja taotlus Tallinna linna kohustamiseks tagastama 09.03.2015 hoiatuse nr 1512899/00070 alusel tasutud sunniraha 1000 eurot.
9. Kui sunniraha on tasutud ning selgub raha tasumise alusetus saab kaebaja nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist HKMS § 37 lg 2 p 5 ja riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 alusel. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul on kaebaja 30.04.2015 tasunud sunniraha summas 1000 eurot. Selle taotluse lahendamisel omab tähtsust, millal hakkas kehtima 23.02.2015 ettekirjutus.

§ 60

lg 1 kohaselt on täitmiseks kohustuslik ja loob õiguslikke tagajärgi üksnes kehtiv haldusakt. 7 14.1. Kaebaja väidab, et sai kaevatava ettekirjutuse, milles sisaldus ka hoiatus 1000 euro suuruse sunniraha osas, kätte 27.03.2015, kui avas on meilikonto. Kaebaja on kohtule esitanud meilikonto ekraanitõmmised (tlk 116-124), millest ei nähtu kaebaja poolt e-kirjade saatmist vahemikus 23.02.2015-09.03.2015 ega vastustaja saadetud e-kirja avamist enne kaebaja väidetavat aega. Kaebaja ei kasuta kaebuses ja kohtuistungil väidetu kohaselt meili tihti ning kaebaja ei ole andnud nõusolekut selles menetluses e-postiga haldusaktide edastamiseks. Samuti ei ole kaebaja väidetavalt kätte saanud postkasti jäetud tähtkirja teateid (ettekirjutuse ja kahe hoiatuse kohta). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ajalehti tal ei käi ning ta ei vaata ka postkasti tihti ning koolilaste poolt võetakse sageli postkastis olevaid materjale ära. 14.2.

§ 62lg 2 p 1 kohaselt tuleb koormav haldusakt teha teatavaks kättetoimetamisega.

Haldusakti teatavakstegemise viisid on kättetoimetamine (formaalsem viis) ja vabas vormis teatavakstegemine. Kuigi vastustaja viidatud ATSS § 8 lg-s 1 kasutatakse mõistet teatavakstegemine, tuleb kohtu arvates sunniraha hoiatusega koormav ettekirjutus teatavaks teha kättetoimetamisega, kuna tegemist on isiku varalist seisundit (põhiõigust) mõjutava koormava haldusaktiga. Isegi kui selle seisukohaga mitte nõustuda on käesolevas asjas tõendamata ka teatavakstegemine.

§ 61

kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et vormiliselt õigusvastane teatavaks tegemine ei muuda teatavaks tegemist olematuks.

§ 26

lg 1 tulenevalt on vastustaja saatnud haldusakti menetlusosalisele väljastusteatega tähkirjaga. Puudub vaidlus, et see aadress, kuhu kirjad saadeti on kaebaja elukoht. Tähtkirja väljastusteade on väidetavalt jäetud kaebaja postkasti (24.02.2015, 10.03.2015, 26.03.2015, tlk 70). Vaidlus on selles, kas kaebaja väljastusteate kätte sai. Vastustaja on saatnud ettekirjutuse

§-st 27 tulenevalt kaebajale ka e-postiga (tlk 116) ning vaidlus on selles, kas sellisel viisil kättetoimetamiseks oli kaebaja nõusolek ning millal kaebaja e-kirja kätte sai. 14.

1. Teatavakstegemist peab kohtumenetluses tõendama vastustaja ning kohtu arvates ei ole vastustaja tõendanud ettekirjutuse kättetoimetamist ega teatavaks tegemist varem kui kaebaja selle enda väitel kätte sai ehk 27.03.
2. Riigikohus on 17.02.2016 lahendis asjas nr 3-3-1-80-15 leidnud, et haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis. /…/ Kättetoimetamine on haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. Haldusmenetluse seadus reguleerib muu hulgas elektroonilist kättetoimetamist –

§ 27

lg 1 järgi saadetakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil ning dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral digitaalne tempel. Riigikohus leidis, et normis viidatu järgimata jätmine (allkirjastamise ja templi osas) tähendab puudustega teatavakstegemist, mis iseenesest ei välista, et haldusakt on teatavaks tehtud. Riigikohus on 19.12.2007 lahendis asjas nr 3-3-1-75-07 leidnud, et

§ 26

lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja 8 vastu üle antud. Kolleegium on varem märkinud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. mai 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11; 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Kolleegium rõhutab, et kuigi

§ 26

lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. Riigikohtu halduskolleegium on sellele viidanud ka

1. mai
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-05 (p 15). Viimatisest lahendist tulenevalt ei saa lugeda asjakohaseks vastustaja poolt viidatud kohtupraktikat haldusakti teatavakstegemise kohta juriidilistele isikutele. 14.
3. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja andis nõusoleku e-postiga ettekirjutuse teatavakstegemiseks. Vastustaja arvates on nõusolek tuletatav elektroonilisest kirjavahetusest (tlk 96-97). Kirjalikus vastuses kaebusele väitis vastustaja, et majandushoonega seotud ehitusjärelevalvemenetlus oli elamu sanitaarruumidega seotud ehitusjärelevalvemenetluse jätk. Viimatisest väitest vastustaja esindaja istungil loobus. Kohtu arvates nähtub viidatud elektroonilisest kirjavahetusest, et see puudutas üksnes elamus tehtud ehitustöid. Kohtu hinnangul ei saa teises menetluses antud nõusolek, suhelda seoses gripihooaja ja kahe rinnalapse olemoluga, meilitsi olla laiendatav järgnevale eraldiseisvale ehitusjärelevalvemenetlusele. Nagu käesolevas asjas on ilmnenud, viib selline põhjendamatu laiendav käsitlus tarbetute kohtumenetlusteni. Samuti ei saa võtta eeldusena seda, et inimene, kellel on e-posti aadress loeb e-kirju igapäevaselt. Vastustaja peab tagama selle, et vaidluse tekkimisel oleks võimalik tõendada haldusakti tegelikku kättesaamist (nt adressaadi kinnitus saadetise kättesaamise kohta). Tõendama ei pea seda, et isik on haldusakti sisuga tutvunud. Vastustaja põhjendus, et e-posti teel haldusakti teatavakstegemine on kõige otstarbekam ja kiirem viis on iseenesest õige aga haldusakti õiguspärase kättetoimetamise ja selle tõendamise seisukohast sisutu väide. Arvestades kaebaja selgitusi kaebuses ja kohtuistungil (kaebaja oli kahe väikelapsega kodune; ei oma televiisorit ega tunne huvi elektroonilistest kanalitest saadava info vastu; peatas ehitustegevuse koheselt kui sai ettekirjutuse kätte; ettekirjutuse ignoreerimine oleks rahaliselt ebamõistlik) ning kaebaja esitatud meilikonto ekraanitõmmiseid on usutav, et ta ei saanud ettekirjutust ja hoiatusi kätte varem tema poolt väidetust ning vastustaja vastupidise tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole. Seega ei ole vastustaja tõendanud, et ka elektroonilisel teel oleks kaebaja saanud kohustust sisaldava ettekirjutuse kätte varem kui 27.03.
4. 14.
5. Kohus leiab, et haldusorgan ei ole käesolevas asjas tõendanud haldusakti teatavakstegemise seisukohast olulisi asjaolusid. Seega tuleb asuda seisukohale, et haldusakti ei toimetatud kaebajale kätte ega tehtud kaebajale teatavaks enne 27.03.2015, mistõttu ettekirjutus hakkas kehtima märgitud kuupäevast. 9 14.
6. Seega ei saanud vastustaja enne 27.03.2015 läbi viia sunnivahendi rakendamist ning vastavad menetlustoimingud olid õigusvastased, sh 1000 euro suuruse sunniraha täitmisele saatmine (18.03.2015). ATSS § lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kaebaja tasus 1000 eurot sunniraha 30.04.2015 (tlk 25) ning peatas ise ehitustegevuse juba 27.03.2015, so koheselt ettekirjutuse saamisel. Seega tasus kaebaja sunniraha küll pärast ettekirjutuse kehtima hakkamist, kuid pärast ettekirjutuse täitmist ehk ajal kui sunnivahendi rakendamine ei olnud enam eesmärgipärane ja lubatav. Seega tasus kaebaja 1000 eurot alusetult. 14.
7. Kohus rahuldab taotluse Tallinna linna kohustamiseks tagastada 09.03.2015 hoiatuse nr 1512899/00070 alusel tasutud sunniraha 1000 eurot (HKMS § 5 lg 1 p 5). Kohus peab vajalikuks kohtu kaalutlusõigust võimaldava HKMS § 246 lg 1 rakendamist ja määrab, et kohtuotsus tuleb selle nõude osas täita 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. M.V.i arvelduskonto number on toodud 28.06.2016 menetluskulu taotluses. Kaebaja taotlus Tallinna Linnavalitsuse 13.05.2015 korralduse nr 743-k (vaideotsus) tühistamiseks.
8. Kuigi vaidemenetluses (tlk 14) ei olnud kõik kaebaja nõuded samad, mis esitati kohtumenetluses ning vaideorgan ei ole lasknud neid korrigeerida, oli vaide eesmärk sama mis kaebuses. Vaideotsusega on vaie jäetud õigusvastaselt rahuldamata eeltoodud sisulistel põhjendustel ning tühistamiskaebus tuleb rahuldada (HKMS § 5 lg 1 p 1).
9. Kaebaja muude väidete (proportsionaalsus, ärakuulamine) käsitlemiseks eeltoodust tulenevalt vajadus puudub.
10. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tlk 23, maksekorraldus). Samuti on kaebaja esitanud oma esindaja kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulu (õigusabikulu) taotluse, arve ja kulude nimekirja (tlk 133-135). Õigusabikulude kaebaja poolt tasumise kohta tõendit esitatud ei ole. Riigikohtu poolt haldusasjades kujundatud pikaajalise praktika kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid tegelikult kantud menetluskulusid (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-64-13, nr 3-3-1-54-13 jt). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv ja muus osas jätta taotlus rahuldamata. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 10