2-15-14792/13

2-15-14792 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14792 XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasi 1935 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX) elukoht XXX hageja seaduslik esindaja XXX kostja XXXsündinud XXX XXX Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalejad Kohtuistungil 21.01.2016 hageja seaduslik esindaja XXX Resolutsioon
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista XXX sündinud XXX elatis tema alaealise lapse XXX(ik XXX) ülalpidamiseks alates 01.01.2016 215 eurot kuus lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega muutub elatise määr.
5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on kostja XXXkohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma XXXkontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank, makse selgitus „XXXalimenti“. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse 1 2-15-14792 jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
6. XXX on kantud isana alaealise lapse XXX(sündinud XXX) sünnitunnistustele.
7. XXXelab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Hageja nõue ja selle põhjendused.
8. 05.10.2015.a kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise lapsele summas 215 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. XXXelab ema juures ja on ema ülalpidamisel. Lapse ülalpidamises ei ole lapse isa osalenud. Eeltoodud asjaolu tingiski hagi esitamise kohtusse elatise väljamõistmiseks. 21.01.2016 kohtuistungil hageja esindaja avaldab, et soovib lapse ülalpidamiseks elatist 215 eurot kuus alates jaanuarist
10. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja seaduslik esindaja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, millest nähtub, et hageja on sündinud XXX ja hageja isana on sünnitunnistusele kantud kostja XXX (tl 6) ning andmed enda igakuuliste sissetulekute osas. Kostja seisukohad.
11. Kostja oma 13.12.2015 vastuses hagile märgib, et kostjal ei ole võimalik 21.01.2016 kohtuistungile ilmuda, kuna ta ei saa endale lubada lennukipiletit ega ka hotellikulu. Tema arvates lapse emal käib kõik raha ümber, mitte ei käi lapse heaolu nimel (tl37). Kohtuotsuse põhjendused.
12. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või 2 2-15-14792 kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
13. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
14. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
15. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
16. mai
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
18. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
19. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 7). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
20. Hagis hageja taotleb elatist miinimumsummas, mis 2015 aastal oli 195 eurot. 21.01.2016 kohtuistungil hageja esindaja korrigeerib nõuet ning taotleb lapsele elatist vähemalt minimaalmääras so 215 eurot alates jaanuarist 2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega tagasiulatuvat elatist hageja ei taotle.
21. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones 3 2-15-14792 ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud hagetaval perioodil. Elatise kohustuse täitmine kostja poolt on asjaolu, mille tõendamise koormus oli kostjal nagu kohus kostjale ka selgitas. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole andnud ülalpidamiseks elatist 2015 ja 2016 aastal ning kostja seda hageja väidet ümber lükanud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
22. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.
23. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista summas 215 eurot igakuuliselt, alates jaanuarikuust
24. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 8 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära ja kohus asub kohtuotsuses seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud piisavas ulatuses, kuulub vastavalt hageja poolt taotletule kostjalt elatis väljamõistmisele lapsele 215 eurot kuus.
25. Kuna alates 2016 aastal on elatise miinimummäär 215 eurot ja kohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu otsustes elatise suuruse kohta märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, loeb kohus põhjendatuks välja mõista elatis minimaalmääras so 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
26. Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hageja poolt taotletust tuleb kohustada kostjat elatis üle kandma XXXkontole XXXXXXXXXXXXXX Swedbank, makse selgitus „XXXalimenti“. Menetluskulude jaotamine.
27. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Juhindudes eeltoodust jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Tsiviilasja hinna määramine.
28. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on 4 2-15-14792 minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1935 eurot (9 x 215 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lukiina Vismann 5