KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-337 Haldus

) § 326). Seega tulnuks määruskaebus kohtu 05.05.2016 määruse peale esitada hiljemalt 25.05.

1. Määruskaebus esitati alles 30.05.2016, seega tähtaega rikkudes.
2. Kaebaja esitas 21.06.2016 halduskohtule avalduse, milles selgitas, et ta sai 05.05.2016 määruse faktiliselt kätte 18.05.
3. AS viibis ajavahemikus 04.05.2016–17.05.2016 teiste kohustuste täitmise tõttu teises kohas.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2016 määrusega OÜ DoktorLeks määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 ning § 187 lg 3 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on 30.05.2016 esitatud määruskaebus mittetähtaegne. Toimikus olevalt väljastusteatelt nähtub, et kohtu 05.05.2016 määrust püüti kaebajale kätte toimetada kahel korral (06.05.2016 kl 10.23 ja 10.05.2016 kl 17.37), kuid see ebaõnnestus, mistõttu jäeti saadetis kaebajale 10.05.2016 postkasti. Seega tuleb 05.05.2016 määrus lugeda kaebajale kätte toimetatuks 10.05.
5. Määruse kättetoimetamine postkasti panemisega oli antud juhul õiguspärane, sest menetlusdokumenti on proovitud kaebajale üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt 3-päevase vahega, kuid see ebaõnnestus (

§ 326

). Sellisel viisil dokumentide kättetoimetamist juriidilisele isikule on pidanud õiguspäraseks ka Riigikohus 31.03.2015 määruses haldusasjas nr 3-3-1-91-14 ja 04.05.2016 määruses haldusasjas nr 3-3-1-22-

1. See, kas juriidilisest isikust adressaat tegelikult sai kätte dokumendi, mille saabumise kohta teade jäeti, ei ole kättetoimetamisel oluline. See asjaolu võib olla oluline vaid kaebetähtaja ennistamisel (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-137-03, p 11). Seega ei ole asjakohane kaebaja selgitus, et ta viibis ajavahemikus 04.05.2016– 17.05.2016 teiste kohustuste täitmise tõttu teises kohas ja sai seetõttu määruse kätte alles 18.05.
2. Riigikohus on 10.03.2011 määruses haldusasjas nr 3-3-1-100-10 (p 16) viidanud oma korduvalt väljendatud seisukohale, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani (03.03.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14; 13.10.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-09, p 13). Praegusel juhul on määruse tegelik kättesaamine viibinud kaebaja enda süül, sest ta on jätnud oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata. Kaebaja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega ühtegi põhjendust, mis õigustaks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata jätmine on kaebajast sõltuv asjaolu, mitte objektiivne takistus, millega kaebaja ei oleks saanud arvestada ja mis takistanuks tal tähtaegselt määruskaebust esitamast. Kaebaja väitel sai ta kohtu 05.05.2016 määruse tegelikult kätte 18.05.2016, seega oli tal ka reaalselt võimalik esitada määruskaebus tähtaegselt, s.o 25.05.
3. Määruskaebus on väga lühike, mistõttu ei saanud selle vormistamine võtta sedavõrd palju aega, et õigustada tähtaja möödalaskmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

§ 306) ei ole tõendatud.

Kaebaja sai määruse faktiliselt kätte 18.05.2016. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga on lubatud üksnes juhul, kui kättetoimetamine

§-s 322 sätestatud viisil on ebaõnnestunud. Vastuolus

§ 326

lg-ga 3 pole kättetoimetatava saadetise ümbrikule märgitud kättetoimetamise kuupäeva. Lisaks ei võtnud kohus arvesse, et 05.05.2016 määrust, mis oli hiljem saadetud kohtu poolt tähtkirjaga, ei saanud kaebaja kätte Tondi postkontorist seoses selle remondiga. Kaebajale jääb selgusetuks, miks halduskohus ei saatnud menetlusdokumente elektronpostiga või tähitud kirjaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Tallinna Halduskohtu 21.06.2016 määrus määruskaebuse tagastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 9. HKMS § 72 lg 4 kohaselt kohaldab halduskohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel

§ 306–315, 317 ja 319–327.

Lisaks allkirja vastu üleandmisele lubab seadus kasutada ka muid kättetoimetamise viise.

§ 326

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

§ 326

lg 2 kohaselt on sellisel viisil kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

§ 322lg 1 või § 323 kohaselt.

Riigikohus selgitas 04.05.2016 määruses nr 3-3-1-22-16 (p 7), et

§-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kätte toimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

§ 326kohaldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud.

Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja viibis oma sõnutsi 04.05.2016–17.05.2016 mujal ning sai määruse faktiliselt kätte 18.05.2016, ei mõjuta seaduse järgi 10.05.2016 aset leidnud kättetoimetamise kehtivust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega selle kohta, et juriidiline isik peab ise korraldama temale saadetava posti vastuvõtmise. HKMS § 28 lg 3 kohaselt peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kaebaja ei teavitanud kohut enda väidetavast ajutisest eemalolekust ega sellest tingitud kontaktaadressi ajutisest muutumisest. 10.

§ 326

lg 3 kohaselt märgitakse menetlusdokumendi kättetoimetamisel postkasti panekuga kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev. Ümbrikult, millega saadeti kaebajale 05.05.2016 määrus, ei nähtu kättetoimetamise kuupäeva. See asjaolu ei oma praegusel juhul siiski määravat tähtsust. Halduskohus on tuvastanud, et kaebaja seaduslik esindaja AS on õigusteadmistega isik ning ta on olnud mitmes haldusasjas menetlusosalise volitatud esindajaks ning esitanud kohtule oma õigusalast haridust tõendavaid dokumente. OÜ DoktorLeks põhitegevusalaks on äriregistrisse märgitud „Muud juriidilised toimingud“. Saanud postkastist kätte ümbriku, millel on postiasutuse 06.05.2016 kuupäeva kandev tempel ning tähtkirja vöötkoodi number, pidi kaebaja seaduslik esindaja AS oma õigusteadmiste ja kohtukogemuste pinnalt aru saama, et menetlusdokument on kätte toimetatud postkasti panekuga. Üldteadaolevalt on Omniva kodulehekülje avalehel võimalik jälgida saadetise 3

§ 326lg 3 rikkumine ei mõjuta praeguse juhtumi asjaoludel kättetoimetamise õiguspärasust ja kehtivust. 11. OÜ Doktor

Leks halduskohtule esitatud kaebusest ja hilisematest menetlusdokumentidest ei nähtu, et ta oleks taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist üksnes elektroonilisel teel ning oleks esitanud vastuväite sellele, et kohus saadab talle dokumente tähtkirjaga posti teel. Kuna kaebaja esitas halduskohtule oma menetlusdokumendid posti teel, polnud kohtul ka alust eeldada, et kaebaja eelistab elektroonilist suhtlemist ja seda vaatamata sellele, et kõrvuti muude kontaktandmetega oli kaebaja kohtule teatanud ka oma e-posti aadressi. 12. Ebaselged ja asjasse puutumatud on kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud tähitud kirja kätte Tondi postkontorist selle remondi tõttu. Praegusel juhul ei hoiustatud saadetist postkontoris (

§ 327

), vaid jäeti postkasti (

§ 326). /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4