← Eesti

2-16-101073/9

Obsah (7)§ 142§ 145§ 101§ 113§ 197§ 76§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Pille Aver Menetluse liik Lihtmenetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 142

lg-le 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (ehk põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Nimetatud sätte järgi on käendaja samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse täitmise eest – käendaja vastutus on oma sisu ja ulatuse poolest samane põhivõlgniku vastutusega.

§ 145

§ lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on hageja otsustada, kelle käest ta võlgnevuse tasumist nõuab. Käendaja vastutab käendatava kohustuste eest

§ 145lg 2 järgi täies ulatuses kui enda kohustuste eest.

Antud juhul käendaja ja laenusaaja füüsilisest isikust ettevõtja langevad kokku, mistõttu hageja nõue on õigesti suunatud kostja kui laenusaaja vastu. Seda seisukohta toetab ka äriseadustiku § 78, mille järgi vastutab füüsilisest isikust ettevõtja kogu oma isikliku varaga.

§-100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 1.4. on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja (laenusaaja) ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 sätestatud intressimääras.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 3.7 kohaselt on viivisemääraks 18% aastas ehk 0,049% päevas. Hagi esitamise seisuga on viivis 37,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et esitatud tõenditega on kostja võlg täitmata maksekohustuse näol hageja ees: 359,68 eurot, millest põhivõlg on 289,52 eurot; viivis 37,21 eurot ja tasumata intress 32,95 eurot. Kohus tuvastas, et hageja on koostanud neli kirjalikku meeldetuletust (tlk 27-28). Kohtul ei ole põhjust kahelda nende teadete õigsuses. Samuti oli kostja oli juba lepingu sõlmimisel teadlik oma maksetähtaegadest. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust, tekkis hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtu poole. Tsiviilkohtumenetluses peab iga pool ise tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Kostja tugineb tasaarvestuse vastuväitele. Kohus selgitab kostjale, et

§ 197

lõike 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise (käesoleval juhul rahalise) kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestuse esmaseks eelduseks poolte 3/4 vahel samaliigiliste vastastikuste nõuete olemasolu ning tasaarvestaja (kostja) peab saama nõude teiselt poolelt (hagejalt) nõuda vastava kohustuse täitmist. Laenuleping, mille korral tuleb laenult maksta intressi, on vastastikune leping. Hageja on kohustuse täitnud ja kostja laenu saanud ning kohustub laenuandjale raha käsutamise eest intressi maksma.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus võlgniku suhtes kasutada lepingus kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse rikkumisel on tegemist mittekohase täitmisega ja selle täitmist võib kostjalt nõuda (

§ 108lg 1).

Lepingu järgi tuleb laen tagasi maksta ja täita intressi maksmise kohustus. Sellistele lepingu tingimustele vastav asi nagu raha, ei ole asendatav, kui pooled seda omavahelises kokkuleppes sellisena pole käsitlenud. Lepingu punkti 1.1.1 kohaselt kõik lepingu täitmisega seotud maksed loetakse täidetuks raha üleandmisega laenuandja (hageja ) käsutusse. Järelikult kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet, mis tuleneks hagejaga sõlmitud krediidilepingu rikkumisest Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena100 eurot. Viivitamatu täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Digitaalallkiri kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.