KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2016.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-14-62040 Tsiviilasi XX

§ 164

lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õiguslik alus esitada kostja vastu nõue, mis on tekkinud XXXkuulunud korteriomandile aadressil XXX, Tallinn ajavahemikus 26.-30 juuni 2011 toimunud veeuputuse tagajärjel. Kuigi hageja väidab, et XXXkuulunud korteris XXX, Tallinn toimusid veeuputused ka 26.01.2011 ja 12.03.2011 ei ole XXXvõõrandanud hagejale eelnimetatud kahe veeuputuste tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõuet. Seega 26.01.2011 ja 12.03.2011 aset leidnud veeuputuste tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõue hagejal kostja vastu puudub. Sellest tulevalt käsitleb kohus käesoleva vaidluse lahendamisel üksnes ajavahemikus 26.-

1. juuni 2011 XXX,Tallinn korteris toimunud veeuputuse tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõuet. Poolte vahelisi suhteid reguleerib korteriomandiseadus (edaspidi KOS). Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Korteriomanikul on teiste korteriomanike ees mitmeid kohustusi. Korteriomanik võib KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (vt korteriomaniku kohustuste kohta Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomanikul kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, s.h deliktõiguse sätteid (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69, nr 3-2-1-38-05). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

Kannatanud korteriomanik võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse- eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Üldjuhul peab Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju 5 hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 16). Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu aegumise osas. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja on seisukohal, et XXXsai korteris väidetavalt toimunud üleujutusest teada hiljemalt 30.06.2011, mil ta tellis korteri seisundi ja kahjustuste kohta ekspertiisi. Seega algas XXX, Tallinn korteris väidetavalt 26.06.2011-30.06.2011 toimunud üleujutusest tuleneva kahjunõude aegumine kulgema 01.07.
5. Kostja leiab, et nõude aegumine peatus 10.06.2014 pretensiooni Harju Maavalitsusse saabumisel 11.06.2014 ning aegumine hakkas taas kulgema 01.07.2014 (pärast Eesti Vabariigi poolt nõude täitmisest keeldumist). Nõude aegumise peatumiseta oleks TsÜS § 150 lõike 1 kohane nõude aegumistähtaeg saabunud 30.06.
6. Järelikult TsÜS § 168 lõike 2 alusel saabus nõude aegumistähtaeg kahe kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest (01.07.2014), see tähendab 01.09.
7. XXXloovutas nõude hagejale pärast aegumistähtaja saabumist ning hageja esitas hagi samuti pärast nõude aegumistähtaja saabumist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Korteriomaniku kohustus hoiduda teisele korteriomanikule kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, siis hageja nõudele kohaldub TsÜS § 149 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg, mis algas hoidumiskohustuse rikkumisest s.o. 30.06.
8. Kuna hagi on esitatud kohtule 05.12.2014, siis ei ole hageja nõue aegunud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et 26-30.06.2011 leidis aset veeuputus XXX, Tallinn asuvas korteris ja sellega seoses on XXX, Tallinn asuv korter saanud veekahjustusi. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas ajavahemikus 26-30.06.2011 korteris XXX, Tallinn aset leidnud veeuputus on saanud alguse kostjale kuulunud korterist (põhjuslik seos) ning milline on korterile XXX, Tallinn tekkinud kahju suurus. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Harju Maakohtu 17.06.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-31217 on tuvastatud korterile nr 7 kahju 3 253,41 eurot tekkimine. Nimetatud kohtuasjas esitas kostja XXXvaid ühe sisulise vastuväite hagile, nimelt, et kostja ei olnud korteri aadressil XXX, Tallinn omanik (tlk 12-17). Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-31217 tühistati Harju Maakohtu 17.06.2013 otsus põhjendustel, et hagi oli esitatud vale kostja vastu (tlk 18-22). Seega ei ole Harju Maakohtu 17.06.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 212-31217 tuvastatud korterile nr 7 kahju summas 3 253,41 eurot tekkimine ning hageja peab käesolevas tsiviilasjas tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohtule esitatud XXX ekspertiisiakti nr 488, mida kohus hindab TsMS § 272 lg 1 alusel dokumentaalse tõendina, punktis 6 on tuvastatud, et korteris nr 7, mis asub korteri nr 1 peal teisel korrusel, tehakse kapitaalremonti- demonteeritud on vann, tualettpott, valamu, kuivati, vannitoas on põrand lahti võetud, põrandatel on lahtised lauad, seinaplokkidest ehitatud vaheseinad kaetakse kipsplaatidega, korteris nr 7 septembris 2010 pesumasina avarii, mille tõttu sai 6 veekahjustusi selle korteri all asuv korter nr
9. Selle järel on veetorude lekke tõttu järgmised avariid märtsis ja juunis
10. Korteris nr 7 elasid üürnikud, korteriomanik XXX elab välismaal (tlk 23-27). Kohtule esitatud fotodest nr 3-7, mis on tehtud 13.07.2011 korteris XXX, Tallinn nähtuvalt on vannitoa põrandas ja seinas niiskuskahjustused ja fotodelt nr 5-7 on näha, et vanni taga asub korteri reaalosa hulka kuuluv veetorustik, mis on tõenäoliselt olnud ühendatud pesumasinaga. Fotodelt nr 5-7 nähtub, et vannitoa põrand on niiskuskahjustuste tõttu mädanenud. Pesumasinat XXX, Tallinn korteri vannitoast tehtud fotodelt ei nähtu (tlk 111-116). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütluste kohaselt 2010.a. lõpus oli esimene uputus. Oli kuulda, et enne uputuse teket ülemises korteris töötas pesumasin. Esimene uputus ei olnud eriti ulatuslik ja Seesami Kindlustus maksis hüvituse välja. Esimeses uputuse käigus sai kahjustada ühendatud köök-toas ripplagi ja osaliselt asjad, nt pianiino, riidekapp ja köögikapp. Tunnistaja tegi remondi. Mööbli osas midagi ära ei vahetanud.
11. esimesel poolaastal oli temal mitu uputust, kuid ta fikseeris ära vaid suuremad ehk siis kolmel korral olid suuremad uputused. Viimane uputus juhtus 30.06.2011.a. Kokku oli neli uputust.
12. a esimese uputuse fikseeris Seesami Kindlustuse esindaja ning XXX ja XXX käisid kohal. Esimese uputuse eest
13. a keeldus Seesam Kindlustus hüvitamisest, kuna nad leidsid, et uputusi toimub liiga tihti. Pärast
14. a toimunud esimest uputust ütles Seesam Kindlustus lepingu üles. Mõne aja pärast toimus 2011 aastal veel üks uputus ja samad tunnistajad – XXXja XXX- fikseerisid uputuse.
15. a teine uputus oli samas kohas, kus ka esimene ja seetõttu said kahjustada samad asjad. 30.06.
16. a oli juba kolmas uputus ja siis olid kahjustused kõige suuremad, kuna sinna lisandusid veel toiduained ja seinad. XXXteadis, et uputus sai alguse korterist nr 7, kuna tema köök-toa kohal asub neil vannituba, kus oli pesumasin. Korteris nr 7 vahetusid pidevalt üürnikud. XXXkorteri uputamise kohta käis tema ja tema abikaasa korteriga nr 7 rääkimas, kuid viimase uputuse ajal tema korteriga nr 7 rääkida ei saanud. Viimase uputuse ajal tunnistajaid tunnistaja enam ei kutsunud, kuna XXXoli juba piinlik. Kui ta veeuputuse ajal käis korteris nr 7 vannituba vaatamas, siis ta midagi otseselt uputuse kohta ei näinud, kuid nägi pesumasinat ja rääkis siis, et probleem võib olla seinas. Viimase uputuse ajal helistas politseisse, kuid nad keeldusid kohale tulemisest, vaid palusid tunnistajal pöörduda eksperdi poole, mida ta ka tegi. Peale kolmandat uputust kuulis, et korteris nr 7 toimub remont ja ta läks ülesse uurima ja tema laskis korterisse inimene, kes teostas remonti. Tema siis näitas XXXkoha, kus seisis vann ja tunnistaja nägi, et vanni taha oli paigaldatud küprok, mille taga asusid torud, mis olid mädanenud. Paar päeva hiljem sai korteris nr 7 pilte teha ja need pildid on esitatud kohtule (tlk 173-174). Riigikohus on 11.12.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 tehtud otsuse punktis 49 märkinud, et kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust tuleb jagada juhul, kui kahju tekitamise asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpsest põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandi omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase omanik rikkus oma korrashoiukohustust Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustik) ja ta ei ole oma kohustust rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Kohtule esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnates jõudis kohus järeldusele, et on leidnud tõendamist, et ajavahemikus 26-30.06.2011 XXX, Tallinn asuvas korteris toimunud veeavarii sai alguse kostjale kuulunud XXX, Tallinn asuva korteri reaalosa piirest ja selle tulemusel põhjustati XXX, Tallinn korterile veekahjustusi. Seega tuleb eeldada, et kostja rikkus korteri omanikuna korrashoiukohustust. Sellega seoses kostja kohustuseks tõendada, et XXX,Tallinn korteris aset leidnud veeavarii tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja esile tuua asjaolud kostja kohustuste rikkumise vabandatavuse osas. Vaidlust pole selle üle, et kostjale kuuluva korter XXX, Tallinn vannituba asub XXX, Tallinn korteri köögi peal. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et veekahju tulenes korteriomanike 7 kaasomandisse kuulunud veetorustikust. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et vannitoas vanni taga asub veetorustik, mis oli ilmselt ühendatud pesumasinaga. Vannitoa põrand ja seinad on niiskuskahjustusest mädanenud. Kohtu hinnangul fotodelt nähtuv veetorustik kuulub korteriomandi reaalosa hulka. Antud fotodelt ei nähtu, et koht kus esines põrandas ja seinas veekahjustus asuks korteriomanike kaasomandisse kuuluda võiv veetorustik. Tunnistaja XXXütluste kohaselt kui 2010.a. lõpus leidis aset esimene uputus oli enne uputuse teket kuulda, et ülemises korteris töötas pesumasin. 26.01.2011 XXXavalduse, millele on alla kirjutanud korteri nr 12 elanik XXX, kohaselt 26.01.2011 toimus korteris aadressil XXX, Tallinn üleujutus, mis toimus pesumasina töötamise ajal XXX asuvas korteris. Ülevalt lekkiv vesi lõhnas pesupulbri järgi (tlk 79, 83-84). Seega pidi korteris XXX, Tallinn aset leidev veeuputus, mille käigus sai kahjustada nimetatud korteri all esimesel korrusel asuv korter XXX, Tallinn saama alguse vannitoas pesumasinaga ühendatud veetorustikust, mis kuulub korteri XXX, Tallinn reaalosa hulka. Kostja ei ole nimetatud seisukohta kohtule esitatud tõenditega suutnud ümber lükata. Kostja väidab, et korteris XXX,Tallinn aset leidnud veeuputus ei saanud olla põhjustatud korteri XXX, Tallinn reaalosa piirest kuna korter XXX, Tallinn elektri- ja veeühendus suleti 15.06.
17. Tunnistaja XXXpoolt antud ütluste kohaselt toimus küll 15.06.2011 XXX, Tallinn üürniku poolt korteri üleandmine ja vee-ning elektriühendus suleti (tlk173 pöördel), kuid nimetatud kuupäeval üürniku poolt korteri üleandmise kohta ühtegi akti pole kohtule esitatud. Nimetatud asjaolu annab kohtule alusel kahelda tunnistaja XXX ütluste õigsuses korteri üürniku poolt korteri üleandmise kuupäeva osas. Kuna kohtule pole esitatud üürniku poolt kostjale korteri üleandmise ühtegi kirjalikku dokumenti, siis on ebausutav kohtu jaoks, et tunnistaja mäletab 5 aastat hiljem kuupäevase täpsusega, millal toimus üürniku poolt korteri üleandmine ja kostja poolt elektri- ning veeühenduse sulgemine. Seega kohtu hinnangul pole välistatud, et korteri üleandmine õis toimuda pärast 26-30.2011 veekahju aset leidmist. Asjaolu, et korteri uus omanik ei esitanud korteri vastuvõtmisel ühtegi pretensiooni vannitoa veekahjustuste kohta ei tähenda, et XXX, Tallinn korteri veekahjustused ei saanud olla põhjustatud XXX, Tallinn korteris aset leidnud veeuputuse tulemusena. Üldteadaolev on asjaolu on, et vesi voolab alla poole ja märg põrand kuivab mingi aja jooksul ära. Kohtule esitas XXX ekspertiisiakti nr 488, mida kohus hindab TsMS § 272 lg 1 alusel dokumentaalse tõendina, punktide 7 ja 7.2 kohaselt vaadanud üle korteri nr 7, mis asub korteri nr 1 peal teisel korrusel, tegi ekspert kindlaks (vt fotod 3,4,5,6 ja 7), et korteris nr 7 oli septembris 2010 pesumasina avarii, mille tõttu sai veekahjustusi ka selle korteri all asuv korter nr
18. Sellele järel oli veetorude lekke tõttu järgmised avariid märtsis ja juunis
19. Korteris nr 7 elasid üürnikud, korteriomanik XXX elab välismaal. Kohus nõustub hagejaga, et korteri nr 7 omanik, kohe pärast esimest üleujutust 20.09.
20. a., pidi olema väga hoolas ja pidi kõrvaldama pesumasina kasutamisega seotud veetorude lekked. Vaidlust pole selle üle
21. aastal aset leidnud üleujutamiste ajal oli korter nr. 7 kriminaalmenetluse raames läbiviidava konfiskeerimismenetluse objektiks ning samas elasid selles korteris ka üürnikud, kuid sellegipoolest ei ole kostja näidanud heaperemeheliku korteriomanikuna üles vastavat hoolsust pesumasinaga ühendatud torustikuga seotud probleemide suhtes. Sellest tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud korteri korrashoiukohustuse vabandatavuse asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastutab 26-30.2011 kostjale kuulunud korteris toimunud veeuputuse tagajärjel korterile XXX, Tallinn tekkinud kahju eest. Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.

§ 128

lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas 8 kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahju suuruse tõendamise kohustus lasub hagejal. Kohtule esitatud OÜ XXX ekspertarvamusega (mida kohus hindab TsMS § 272 lg 1 alusel kohus hindab dokumentaalse tõendina), kohtule esitatud fotodega ja tunnistaja XXX pool antud ütlustega on tõendatud, et XXX, Tallinn asuvas korteris aset leidnud veeuputuste tulemusena on saanud kahjustada laed hallis-köögis ja vannitoas, soojuskihid on märgunud; seintel on värv koordunud; elektrijuhtmestik on kahjustatud, pistiku lülitipead ning valgustid on täis vett, põrandatel laest kukkunud värvitükid, uksed on kiiva kiskunud ja ei sulgu, aknad määrdunud; kahekambriline külmkapp ROSENLEW ja elektripliit on üle ujutatud, need on vaja kuivatada ja elektrisüsteem üle kontrollida, niiskusest on kahjustatud klaver ja 4 uksega naturaalsest puidust riidekapp, mille puidust pinnad tõmbunud roheliseks ja deformeerunud, niiskusest on kahjustatud toiduained: kott

§ 127

lg-st 6, mille kohaselt siis, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole eraldi välja toonud viimase üleujutuse iseloomu võrreldes kahe varasemaga ja selle põhjustatud kahju erisusi, tuleb kõiki kõnealuseid üleujutusi käsitleda võrdselt kahju põhjustajana ning hagejale tekkinud kahjuna tuleb käsitleda 1/3 ekspertiisiaktis välja toodud kahjust 3 253,4 ja OÜ XXX ekspertiisi koostamise tasust 154,38 eurot. so 1 135,60 eurot (3406,79 : 3 = 1 135,60 eurot). Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et XXX, Tallinn asuvale korterile tekkisid kahjustused väiksemas ulatuses või et kahjustuste likvideerimiseks kantavad kulud võiks olla väiksemad. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille aluseks saaks kohus vähendada kahju hüvitist

§ 140alusel.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1 135,60 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt menetluskulusid poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 33% ulatuses, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta 67% ulatuses kostja kanda ja 9 33% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 järgi asjas tasutud riigilõiv 300 eurot (lk 17), mis tuleb kostjalt 67% ulatuses summas 89 eurot hageja kasuks välja mõista. Kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 10