) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu (edaspidi leping, tl 9-11) p 2.1.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandja arvete alusel üüri alates ruumide valduse saamise päevast 60 eurot kuus jooksva kuu
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Perioodi 02.09.2015-02.05.2016 eest nõuab hageja kostjalt üürivõlgnevust 480 eurot. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt (tl 44-45) on kostja eest üüri tasunud Axxxx Vxxxx (igas makses on välja toodud lepingu objektiks olev korteri asukoht – xxxxxxxxxxxx). Hageja on arvelduskonto väljavõtte esitanud aprillikuu seisuga. Asja materjalidest ja nõude summast nähtuvalt nõuab hageja üürivõlgnevust perioodi september 2015-aprill 2016 eest (60 eurot x 8 kuud). Oktoober-detsember 2015 ja jaanuar 2016 on Axxxx Vxxxx tasunud 60 eurot, kokku 240 eurot Axxxx Vxxxx ei ole üüri ülekannet teinud september 2015 ja veebruar-aprill 2016, kokku summas 240 eurot. Üürivõlgnevus on seega 240 eurot. Perioodi 02.09.2015-02.05.2016 eest nõuab hageja kommunaalkulude võlgnevust summas 609,82 eurot. Jõgeva Elamu Halduse AS poolt väljastatud arvetest (tl 37-43) nähtub, et perioodi september 2015-märts 2016 kommunaalarvete võlgnevus on 609,82 eurot. Hageja ei ole esitanud aprillikuu arvet ning asja materjalidest ja nõude summast nähtuvalt ta aprillikuu kommunaalkulude võlga kostjalt ei nõua. Hageja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu, et kostja või Axxxx Vxxxxxoleks kommunaalkulude eest eelnimetatud perioodil midagi tasunud. Seega on täitmata kohustus 609,82 eurot. Perioodi 02.09.2015-02.05.2016 eest nõuab hageja elektrivõlgnevust summas 64,24 eurot. Eesti Energia poolt väljastatud arvetest (tl 47-61) nähtub, et perioodi september 2015-märts 2016 elektriarvete võlgnevus on 64,24 eurot. Hageja ei ole esitanud aprillikuu arvet ning asja materjalidest ja nõude summast nähtuvalt ta aprillikuu elektrivõlga kostjalt ei nõua. Hageja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu, et kostja või Axxxx Vxxxx oleks eelnimetatud perioodil elektri eest midagi tasunud. Seega on täitmata kohustus 64,24 eurot. Kokku on kostja võlgnevus 914,06 eurot. Kohus arvestab kohustuse suuruse määramisel ka kostja eest tehtud makseid: jaanuaris 2016 on Axxxx Vxxxx teinud kolm makset summades: 75 eurot (sh 60 eurot üür), 60 eurot (osaline arve) ja 100 eurot (osaline makse), kokku summas 235 eurot. Jaanuarikuu üürist ülejääv osa 175 eurot (235-60) tuleb koguvõlgnevusest maha arvestada. Võlgnevuse summaks kujuneb seega 739,06 eurot (914,06-175). Kostja ei ole hageja nõuetele ühtegi vastuväidet esitanud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik üürileping, kostjal lasus kohustus tasuda üüri ja kõrvalnõudeid ning hageja on oma nõudeid tõendanud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 739,06 eurot. 3 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 125 eurot. Kohus on kindlaks teinud, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 125 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud ulatuses ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus andis 20.05.2016.a määrusega hagejale tähtaja taotluste esitamiseks, sh menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kulude nimekirja esitamiseks. Hageja tähtaegselt kumbagi ei esitanud. Seetõttu ei määra kohus rahaliselt kindlaks hageja muid võimalikke menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot, mis on menetluses tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.