) § 475 lg 1 p 11 kohaselt.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine
§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Avaldaja on avalduselt tasunud riigilõivu 50 eurot. Äriregistri andmetel kustutati XXX OÜ äriregistrist 15.02.2016 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Ettevõte polnud esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Ettevõtte juhatuse liige oli ajal, mil majandusaasta aruande esitamise kohustus jäi täitmata, XXX. Avaldaja sai XXX OÜ juhatuse liikmeks 04.02.2016, mil XXX OÜ-le oli juba tehtud määrus registrist kustutamise kohta. Avaldaja taotleb ekslikult täiendavat likvideerimist (ÄS § 218). Äriregistrist nähtuvalt pole XXX OÜ suhtes varem likvideerimist läbi viidud, mistõttu pole täiendavat likvideerimist võimalik läbi viia. Asjas kohaldub ÄS § 60 lg 5, mis sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Avaldaja taotleb ka likvideerimise taotluse esitamise tähtaja ennistamist, kuid kohtu hinnangul pole see vajalik – ÄS § 60 lg 5 kohaselt on likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamine vajalik üksnes juhul, kui likvideerimist taotleb äriühingu võlausaldaja. Kohus leiab, et avaldus XXXlikvideerimismenetluse läbiviimiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldaja on näidanud, et XXX OÜ kontol on raha ning võimalik, et ka nõudeid kolmandate isikute vastu.
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kohus määrab XXX OÜ likvideerijaks avaldaja XXX Avaldaja esitatud andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta võimaldavad eeldada, et ta suudab likvideerimise vajalikul tasemel läbi viia. Samuti ei kaasne avaldaja likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. 2 Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas
lg-ga 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Juhindudes
Likvideerija peab esitama kohtule aruanded ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas - oktoobrikuu esimeseks tööpäevaks ja aprillikuu esimeseks tööpäevaks.
lg-st 1 tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda (avaldaja tasutud riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.