Obsah (5)

§ 114§ 199§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-05-1000 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1000 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 114

p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust, ja

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Harju Maakohtu 26.02.2007.

a otsusega mõistetud karistusega. Heigo Jaansonile mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 12.05.

1. a. Harju Maakohtu 22.01.
2. a määrusega vabastati Heigo Jaanson talle Harju Maakohtu 30.11.
3. a otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 mõistetud karistusest.

Sama määrusega jäeti Heigo Jaansonile Harju Maakohtu 30.11.2007. a otsusega

§ 114

p 3 järgi mõistetud karistus vähendamata ja Heigo Jaanson karistusest vabastamata. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.05.

1. a ja lõppeb 12.05.
2. a. Vangla ei toeta Heigo Jaansoni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Heigo Jaanson selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Heigo Jaansoni, leiab, et Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Heigo Jaanson kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heigo Jaanson temale mõistetud karistusajast (15 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud Heigo Jaansonil kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on on olemas formaalsed alused Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Heigo Jaanson on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab Heigo Jaanson käesoleval ajal esmakordselt. Liitkaristust kannab Heigo Jaanson avaliku korra raske rikkumise, röövimise ja eluvastaste süütegude, s.o mõrva eest, mis on toime pandud kahe inimese suhtes. 2 Kohtu hinnangul on Heigo Jaansoni poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Heigo Jaanson on süüdi mõistetud raske avaliku korra vastase, varavastase ja eluvastase süüteo toimepanemise eest raskendavatel asjaoludel. Kohtu hinnangul on oluline, et rasked vägivallateod on Heigo Jaanson toime pannud lühikese perioodi jooksul ja erinevate kannatanute suhtes. Heigo Jaanson, olles 18.04.

1. a toime pannud avaliku korra raske rikkumise (Heigo Jaanson lõi kannatanut korduvalt käte ja jalgadega keha- ja näo piirkonda ning taskunoaga selga), pani kõigest viis päeva hiljem, s.o 23.04.
2. a toime röövimise, lüües kannatanule korduvalt kruvikeeraja ja kiviga pea- ja kehapiirkonda. Pärast kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist võttis kannatanult ära koti, milles oli mobiiltelefon, kampsun, raamat ning paberid. Vähem kui üks kuu hiljem, s.o 11.05.
3. a pani Heigo Jaanson toime mõrva kahe inimese suhtes. Heigo Jaanson tekitas kannatanutele hulgaliselt torke-, lõike- ja põrutushaavu elutähtsate organite piirkonda (kael, rind, kõht, pea), mille tagajärjel tekitas kannatanutele hulgaliselt suurt valu põhjustanud eluohtlikke vigastusi, mis omakorda põhjustasid kannatanute surma sündmuskohal. Kohus, hinnates Heigo Jaansoni varasemat elukäiku, leiab, et Heigo Jaanson on olnud käitumiselt äärmiselt agressiivne, ettarvamatu ja vägivaldne. Heigo Jaanson on toimepandud kuritegudega tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele, aga ka varale. Kohtu hinnangul on positiivne ja oluline, et Heigo Jaanson tunnistab süüd, kahetseb tehtut ja on vangistuse jooksul analüüsinud tehtut. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et Heigo Jaanson on vangistuse jooksul läbinud järgmised rehabiliteerivad tegevused:
4. a omandas keskhariduse,
5. a läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning on osalenud vangla tööhõives abitöölisena. Lisaks eeltoodule on Heigo Jaanson läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treening, sotsiaalprogrammi EQUIP ja Taastava õiguse programmi. Heigo Jaanson alustas 2012.a kutsehariduse omandamist, kuid jättis õpingud pooleli tuues põhjuseks soovi tööle minna. Heigo Jaanson määrati alates 11.04.
6. a Tartu Vanglas majandusabitöödele, kuid kinnipeetav keeldus tööle asumast, mille eest määrati talle 27.04.
7. a distsiplinaarkaristusena noomitus. 3.3 Heigo Jaansonil on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik (isa, õde ja vend) ja kindel elukoht isa juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Harjumaa. Heigo Jaansoni isa ja õde on nõus teda vabanemise korral lühiajaliselt materiaalselt toetama. Kohtu hinnangul on positiivne, et Heigo Jaanson on väljendanud motivatsiooni alustada iseseisvat elu ning kiiresti tööle asuda, samuti on motiveeritud likvideerima rahalisi nõudeid. Kohus peab positiivseks ka lähivõrgustiku olemasolu, kuna Heigo Jaanson on kandnud pikka aega vangistust. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Heigo Jaansonil tagatud majanduslik toimetulek, kuna Heigo Jaanson on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks võimaldab töökoha olemasolu olla tegevuses ja seega ka paremat ning tulemuslikumat resotsialiseerumist. Tartu Vangla andmetel on Heigo Jaansonil rahalisi nõudeid ligikaudu 1941 euro ulatuses ja vabanemisfondis on 885,48 eurot. Heigo Jaansonil puudub vabanemise korral kindel töökoht.
8. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning osaliselt ka vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus peab oluliseks tunnustada, et Heigo Jaanson on oma vigadest aru saanud ja kahetseb tehtut. Samas ei anna kohtu hinnangul ka oma vigadest arusaamine ja tehtu eest vastutuse võtmine ainuüksi alust väita, et Heigo Jaansonile mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi, ennekõike karistuse üldpreventiivse eesmärgi. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Heigo Jaansonile mõisteti kuriteo toimepanemise eest 15 aastat vangistust, millest Heigo Jaanson on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui 11 aastat 2 kuud vangistust. Kohus leiab, et Heigo Jaansoni puhul ei ole käesolevaks ajaks täidetud eelkõige karistuse üldpreventiivsed eesmärgid ja seda vaatamata sellele, et Heigo Jaanson on käesolevaks ajaks kandnud ära enamuse talle mõistetud karistusest. Kohus, võttes arvesse Heigo Jaansoni poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Heigo Jaansoni 3 tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 3 aastat 9 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Heigo Jaansonil jätkata karistuse kandmist. Raina Pärn Kohtunik 4