) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetlusse on iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasatud AS XXX, kes menetluse jätkamist ei pea vajalikuks, kuid kompromissi allkirjastada ei soovi. Kolmas isik on hagejale ja kostjatele 17.03.2016 edastatud kirjas märkinud, et see ei puutu kolmandasse isikusse ning 27.04.2016 saadetud kirjas selgitanud, et kompromissiga menetluse lõpetamine on menetluse poolte otsustuspädevuses ja kolmanda isiku nõusolekut selleks vaja ei ole.
lg 2 teise lause kohaselt on iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kolmas isik Aktsiaselts XXX osaleb menetluses kostjate poolel. Hageja ja kostjad on ühisel seisukohal, et kolmanda isiku soovimatus kompromissi sõlmida (olukorras kus menetluse lõpetamisele ta vastu ei vaidle) ei saa saada takistuseks menetluse lõpetamisel. Kuigi kolmas isik ei ole poolte esitatud kompromisslepingut allkirjastanud, aga 2 samas on nõus olnud menetluse lõpetamisega kompromissiga, leiab kohus, et poolte poolt esitatud kompromissleping tuleb kinnitada.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kolmanda isiku nõusolek kompromissi sõlmimiseks ei ole vajalik. Seega kuulub poolte sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas 2-10-55213 lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Hageja on tasunud hagivalduse esitamisel 03.11.2010 riigilõivu summas 5 432,50 eurot.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 2 716,25 eurot.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani kompromissi kinnitava määruse osas.
lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Tsiviilasjas 2-10-55213 on määratud kohtuistungiaeg 28.04.2016 kell 14.00. Kuna kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab antud tsiviilasjas menetluse, leiab kohus, et 28.04.2016 kell 14.00 määratud kohtuistungiaeg tuleb tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.