← Eesti

3-15-101/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. juuni 2016, Tartu 3-15-101 Haldusasi OÜ TEM Hooldus kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. septembri
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/021446-6 ja
  4. detsembri
  5. a vaideotsuse nr 6-1/2407-5 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a otsus OÜ TEM Hooldus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ TEM Hooldus Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  9. aprilli
  10. a otsus muutmata.
  11. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  12. juuli 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Maksu- ja Tolliameti
  14. veebruari
  15. a maksuotsusega nr 12.2-3/021446-6 vähendati OÜ TEM Hooldus
  16. a septembri sisendkäibemaksu 2950 euro võrra ja kohustati teda samas suuruses käibemaksu tasumiseks. Otsuse kohaselt ei ole OÜ TEM Hooldus saanud kahel arvel näidatud ehitustöid neil arvetel näidatud isikult Uterex OÜ-lt. Sealjuures oli OÜ TEM Hooldus sellest teadlik.
  17. Pärast seda, kui OÜ TEM Hooldus vaie oli maksuhalduri
  18. detsembri
  19. a vaideotsusega rahuldamata jäetud, esitas OÜ TEM Hooldus kaebuse, milles palus maksu- ja vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on vaidlusalused arved nõuetekohased.
  20. Tartu Halduskohtu
  21. aprilli
  22. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
  23. OÜ Uterex poolt väljastatud kaks arvet ei ole kooskõlas käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-des 5-6 nimetatud nõuetega, sest neis kajastatud teenuste kirjeldused ja mahud on sedavõrd ebamäärased, et ei võimalda mõista tehingute tegelikku sisu. Arvetele märgitud mõisted „siseehitustööd“ ja „fassaaditööd“ on väga laia sisuga ja nende mahtu on kajastatud mõistega „komplekt“. Ühes arves on selles näidatud fassaaditöö objekti asukoha aadress teistsugune, kui samas arves näidatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktis. Maksumenetluses on kaebaja esitanud OÜ Uterex endise juhatuse liikme A.B. poolt allkirjastatud parandatud arved, kuid selleks hetkeks olid A.B. staatus Uterex OÜ juhatuse liikmena juba lõppenud ning maksuhaldur ei ole neid parandusi põhjendatult aktsepteerinud. 3.
  24. Õige on maksuhalduri seisukoht, et äriregistris üksnes masinate ja seadmete hulgimüügi tegevusala kannet omav OÜ Uterex ei saanud olla vaidlusaluse teenuse osutajaks. Tehingute kohta on sisuliselt olemas üksnes nõuetele mittevastavad andmed. 3.
  25. OÜ Uterex OÜ endise juhatuse liikme poolt arvetele tagantjärgi tehtud täiendused ja parandus kinnitavad üksnes kahtlust, et tegelikult polnud sellel äriühingul ehitustööde tegemisega mingisugust seost, selle äriühingu juhatuse liige aitas kaasa üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andvate dokumentide vormistamisele, kaebaja teadis seda ning pöördus probleemide tekkimisel just tema, mitte aga äriühingu uue juhatuse poole. Tähelepanuvääriv on ka see, et kaebaja ei ole pidanud vajalikuks saada arvetele parandusi teinud isikult vande all antud tunnistuse näol usutavaid tõendeid ega esitanud taotlust ja andmeid tema tunnistajana kohtusse kutsumiseks, vaid nõustus kirjaliku menetlusega. 3.
  26. Kaebaja on valdavalt üle korranud haldusmenetluses juba esitatud väiteid ning ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute reaalset toimumist. 3.
  27. Asjakohatud on etteheited uurimispõhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumisele maksuhalduri poolt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  28. OÜ TEM Hooldus apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 4.
  29. Halduskohus ei analüüsinud kõiki kaebuse väiteid. 4.
  30. Vaidlust pole selles, et kõik vaidlusalused tööd on reaalselt tehtud. Maksuhaldur on nimetanud, et töid tegi OÜ Uterex juhatuse liige A.B. ise. Arved vastavad täielikult KMS § 37 lgs 7 sätestatud vorminõuetele. KMS § 37 lg 7 p 7 järgi tuleb arvele märkida teenuse osutamise kuupäev üksnes juhul, kui see on kindlaksmääratav ja erineb arve väljastamise kuupäevast. Arves märgitud tööd anti kaebajale üle arve esitamisega samal päeval. Arvele ei ole vaja märkida viidet üleandmise-vastuvõtmise aktile. 4.
  31. Arvele nr 309/023 oli küll valesti märgitud tööde tegemise koht, kuid tegemist oli näpuveaga. Arvele märgitud tööd olid tehtud aadressil Puuvilla 3/5 Narva, mitte Tolstoi 9 Sillamäe. Ebaoluline näpuviga ei peaks olema maksukohustuse aluseks. 4.
  32. Käesoleval ajal on arve puudused kõrvaldatud. Kui leida, et see on tehtud esindusõiguseta isiku poolt, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 ja § 113 järgi on võimalik esindusõiguseta isiku tehinguid heaks kiita. Kaebaja ei näe põhjust, miks peaksid OÜ Uterex uued esindajad keelduma arve parandamisest või tehtud paranduse heakskiitmisest. 4.
  33. Tehingute toimumise tõendamiseks on esitatud vajalikud tõendid. 4.
  34. Ei ole kahtlust, et A.B. tegutses tehingute tegemise ajal OÜ Uterex huvides. See järeldus tuleneb juba sellest, et raha tehtud tööde eest on kantud OÜ Uterex pangakontole. Ei ole kahtlust selles, et A.B. tegutses OÜ Uterex nimel, mitte eraisikuna. 2 4.
  35. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks seda, et kaebaja tegi tehinguid A.B. kui eraisikuga. Maksuhaldur ei ole pöördunud tehingute sisu väljaselgitamiseks tehingute väidetava teise poole A.B. poole. A.B. oleks tulnud kaasata ka kolmanda isikuna. 4.
  36. Maksuotsuses pole selgitatud, mille alusel on asutud seisukohale, et kaebaja oli pahauskne, st et ta osales kas maksupettuses või teadis või pidi teadma, et OÜ Uterex ei ole tegelikuks teenuse osutajaks. 4.
  37. A.B. tuleks tunnistajana apellatsioonimenetluses üle kuulata.
  38. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
  39. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud. 5.
  40. Määrav pole see, kas ehitusteenuseid osutas eraisik A.B. , tundmatud kolmandad isikud või kaebaja enda töötajad. Maksuotsuse lõppjäreldus seisneb selles, et Uterex OÜ nimel väljastatud arved ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõutele, sest selles esitatud andmed on puudulikud ning arvetele märgitud teenuse osutaja ei ole tegelikult teenuseid osutanud. 5.
  41. Kaebaja ei ole andnud selgitusi selle kohta, et arvetel kajastatud tööde kirjeldus on ebapiisav ja pole võimalik mõista teenuse olemust ega teenuse mahtu. 5.
  42. Arvetelt ei nähtu teenuse osutamise aega. 5.
  43. Maksuhaldur saatis A.B. le korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks kahele e-posti aadressile, kuid A.B. korraldust ei täitnud. A.B. ei reageerinud ka teises maksumenetluses tavaposti teel saadetud korraldusele. Alles pärast OÜ Uterex omaniku ja juhatuse liikme vahetust teatas A.B. maksuhaldurile, et ta on firma müünud ja raamatupidamisdokumendid uuele omanikule üle andnud. Seega on põhjendamatu väita, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet. 5.
  44. Eluliselt pole usutav, et ehitusteenust telliti telefoni teel, et tööde kohta ei koostatud ühtki kirjalikku dokumenti, et ehitusteenus polnud OÜ Uterex tegevusalaks märgitud äriregistris. 5.
  45. A.B. ülekuulamine apellatsioonimenetluses pole vajalik, kuna maksumenetluses hoidis ta seletuste andmisest kõrvale ning apellatsioonimenetluses tunnistaja ülekuulamise eesmärk ei ole see, et võimaldada ülekuulataval ja kaebajal ütlustes kokku leppida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  46. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  47. Vaidlustatud maksuotsuse tegemisel tugines maksuhaldur eeskätt järgmistele asjaoludele ja järeldustele. 7.
  48. Ühel arvel märgitud teenuse nimetus – fassaaditööd, ei võimalda aru saada teenuse olemusest, sest fassaaditööde nimetuse alla mahub väga palju erinevaid töid. Kummalgi arvel pole näidatud teenuse mahtu ja hinda. Ei ole usutav, et fassaaditööde puhul on teenuse mahuks võimalik märkida komplekt. Seega ei vasta arved KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Arvete nõuetekohasus ei ole järelikult kaebajale oluline, kuna ta on aktsepteerinud mittenõuetekohaseid dokumente. Ei nähtu ka, mille alusel kujunes kauba hind. 7.
  49. Peale arvete puuduvad muud tehingutega seotud dokumendid, nt lepingud. Esitatud on vaid tööde üleandmis-vastuvõtu aktid. Arve nr 309/023 ja selle juurde lisatud akti nr 9-0105 vahel puudub seos, sest arvel on märgitud, et aadressil Tolstoi 9 Sillamäe on teostatud 1 komplekt fassaaditöid. Kuid üleandmis-vastuvõtu aktist nr 9-015 tuleneb, et Uterex OÜ teostas fassaaditöid aadressil Puuvilla 3/5 Narva kokku 153 m2 ulatuses ning 1 komplekti parapeti ja aknapleki paigaldust. Seega on tegemist erinevate töödega ning akti ja arve vahel pole seost. See üleandmisvastuvõtmisakt ei sobitu ka teise arvega (arve nr 309/021), sest kuigi siis kattub tööde teostamise koht (Puuvilla 3/5 Narva) on neil märgitud tööd erinevad (arve järgi olid töödeks siseehitustööd). 3 Üleandmis-vastuvõtmisaktis nr 9-014 ei olnud märgitud tööde teostamise kohta ja arves nr 309/021 ei ole tehtud viidet sellele aktile. Seega ei korva üleandmis-vastuvõtu aktid arvete puudusi. 7.
  50. Vaidlusaluste arvete kaebajale esitamise ajal (
  51. septembril 2013) kaebaja juhatuse liikmeks olnud A.B. le andis maksuhaldur korralduse teabe andmiseks, kuid A.B. korraldusele ei vastanud ega korraldust ei täitnud. 7.
  52. Kaebaja ei tuvastanud Uterex OÜ juhatuse liikme isikut ega tema õigust seda osaühingut esindada. Kaebaja juhatuse liikme ütluste järgi leidis ta Uterex OÜ netiportaalist, kus oli kirjas, et viimane teostab ehitustöid. Pärast telefonivestlust saadi kokku Narvas objektil. 7.
  53. Maksumenetluse käigus saatis kaebaja juhatuse liige
  54. juunil 2014 maksuhaldurile A.B. poolt parandatud ja täiendatud rekvisiitidega arved, kuid see ei tähenda, et arved oleksid käibemaksuseaduses sätestatud nõuetega vastavusse viidud, sest A.B. juhatuse liikme õigused olid selleks ajaks lõppenud. Ta oli
  55. novembril 2013 OÜ Uterex juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. 7.
  56. Kaebaja juhatuse liige taotles
  57. juulil 2014 esitatud taotluses, et maksuhaldur kutsuks A.B. välja selgituste andmiseks ning tehtud tehingute kinnitamiseks. Maksuhaldur asus selle taotluse ning muude eeltoodud asjaolude pinnal seisukohale, et kaebaja lähtub vaidlusaluste arvete puhul A.B. isikust, mitte isikust, kellel on OÜ Uterex esindamise õigus. Hoolimata A.B. volituste lõppemisest juhatuse liikmena, pöördus kaebaja arvetel esinevate puuduste kõrvaldamiseks tema poole ning kõik kaebaja poolt esitatud kontaktandmed on seotud A.B. . Eeltoodu tõttu asus maksuhaldur seisukohale, et reaalseid tehinguid vaidlusaluste arvete alusel toimunud ei ole ning kaebaja tegi tegelikult tehinguid hoopis A.B. , kes ei ole käibemaksukohustuslane. 7.
  58. Teises maksumenetluses ei õnnestunud maksuhalduril OÜ Uterex juhatuse liikme A.B. kontakti saada. Alles pärast A.B. volituste lõppemist juhatuse liikmena andis viimane
  59. novembril 2013 maksuhaldurile teada, et ta on firma müünud ja raamatupidamisdokumendid üle andnud. Seega on A.B. jätnud täitmata maksuhalduri korralduse ning maksuhalduriga kontakteerumise vältimiseks OÜ Uterex müünud. 7.
  60. Alates
  61. detsembrist 2013 on OÜ Uterex arvatud välja käibemaksukohustuslaste registrist. 7.
  62. OÜ Uterex ei ole
  63. a juulist novembrini tasunud maksusid ega teinud kulutusi ettevõtluseks. Arvelduskontodel ei ole näha kulutusi ettevõtluseks, on vaid sissetulekud, mis on peale raha laekumist koheselt sularahas välja võetud. Äriühing ei oma reaalset majandustegevust. Kuue kuu jooksul vahetus juhatuse liige neli korda. 7.
  64. Kogutud tõenditest on selge, et kaebaja teadis, et majandustehinguid ei ole toimunud, kuna arvetel ei kajastata reaalselt toimunud tehinguid (vt maksuotsus, tl 7p-12).
  65. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad need asjaolud kogumis maksuhalduri seisukohta, et arvetel näidatud tehinguid ei ole näidatud viisil toimunud ning et kaebaja oli sellest teadlik. Esiteks on silmatorkav OÜ Uterexiga seonduv, st eeskätt see, et arvete esitamise ajal oli tegemist reaalse majandustegevuseta äriühinguga, kes ei teinud mitme kuu jooksul, millesse langes ka arvete esitamise aeg, kulutusi tööjõule ega ka muid kulutusi (vt ülal p 7.9). Seega on selge, et OÜ Uterex ei saanud olla arvetel näidatud teenuse osutajaks. Kui kõrvutada see fakt maksuotsuses välja toodud asjaoludega – et arved olid puudustega ning ebaselged; et üleandmis-vastuvõtmise aktid ei sobitunud arvetega; et kaebaja jaoks varem tundmatu äriühingu esindajaga (kes oli leitud internetist, tl 9) ei sõlminud kaebaja lepingut (lepingut ei esitatud maksumenetluses ning kaebaja juhatuse liikme sõnutsi ta ei mäleta, kas leping sõlmiti, tl 9) – on ringkonnakohtu jaoks ka üheselt selge, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et OÜ Uterex ei ole talle tegelikuks teenuse osutajaks. Sellised tavapäratud puudused dokumentide vormistamises ning kaebaja käitumises viitavad sellele, et kaebaja sooviks oligi vaid arvete saamine ning nende raamatupidamises kajastamine, tekitamaks endale näilikku sisendkäibemaksu tagasisaamise õigust. Kui kaebaja ei oleks olnud tehingute tegelikest asjaoludest teadlik (sh sellest, 4 et OÜ Uterex ei ole talle tegelikuks teenuse osutajaks), st kui OÜ Uterex oleks hoidnud teda teadmises, et ta tõepoolest vaidlusaluseid töid teostab, siis oleks kaebaja olnud eelduslikult tehingute sõlmimisel ja kontrollimisel hoolikam. Ei ole usutav, et kaebaja oleks sellisel juhul hakanud tellima ehitustööde tegemist tundmatult ettevõtjalt ilma lepinguta, kus oleks sätestatud tehingute olulised tingimused. Samuti pole usutav, et sellisel juhul oleks vormistatud selliste puudustega arved. Maksuhaldur on põhjendatult rõhutanud, et ehitustööde puhul ei ole „komplekt“ arvestusühikuna reeglina käibel. Ka on silmatorkav see, et ehitustööde sisu on arvetel edasi antud väga üldsõnaliselt – kasutatud on vaid sõnu „siseehitustööd; kipsplaatidest vaheseinte paigaldamine ja fassaaditööd“. Niivõrd üldsõnaline tööde kirjeldus, kusjuures välja pole toodud ka tööde täpsemat mahtu, ei ole äritegevuses tavapärane ja usutav käitumine juba seetõttu, et see halvendab oluliselt ostja võimalusi müüja vastu nõuete esitamiseks, kui näiteks tehtud töödes peaks ilmnema puudusi. Niisugused puudused äriühingu asjaajamises ei ole usutavad. Küll aga sobituvad niisugused asjaolud hästi sellisesse olukorda, kus ostja tellibki teadlikult müüjana näidatud isikult vaid arved, kuid tegelikult teeb töö ära keegi kolmas isik või isikud. Sellisel juhul on selline hooletu käitumine mõistetav, sest siis ei olegi ostja eesmärk tööde tellimine, vaid eeskätt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine ja ettevõtlusest raha väljaviimine. Kõrvutades need asjaolud faktiga, et OÜ Uterex ei omanud reaalset majandustegevust ja ei saanud seega kuidagi teenuse osutajaks olla, on ilmne, et sellise olukorraga on tegemist ka käesolevas asjas.
  66. See, et vaidlusalused tööd võivad reaalselt tehtud olla, ei ole maksuotsuse õiguspärasuse seisukohalt tähtsust. Tööd võis teha kas kaebaja ise või kolmandad isikud kaebaja tellimisel ja teadmisel. See ei väära aga fakti, et arvetel näidatud isik OÜ Uterex ei olnud nende tööde teostajaks ning kaebaja pidi sellest teadlik olema. Maksuotsuses toodud seisukoht, et kaebaja tegi tegelikult tehinguid A.B. (tl 11p, tl 12p), jääb ringkonnakohtule pigem arusaamatuks. Kuid kuna see ei ole maksuotsuse kandvaks põhjenduseks ega järelduseks, ei sõltu sellest lõppkokkuvõttes maksuotsuse õiguspärasus ning ringkonnakohus sellel maksuotsuse aspektil pikemalt ei peatu ega analüüsi ka kaebaja poolt sellega seoses esitatud väiteid. Maksuotsus oleks lõppkokkuvõttes õiguspärane ka siis, kui selles ei oleks niisugust väidet esitatud.
  67. Apellatsioonkaebuse arutlus, nagu vastaksid vaidlusalused arved KMS § 37 lg 7 nõuetele, põhineb üksnes selles normis sätestatud nõuete ülesloetlemisel ning osundamisel, et formaalselt võttes on need andmed arvetes olemas. Kaebaja vaatab siin mööda maksuhalduri tegelikust etteheitest talle - et olulises osas on need andmed kas puudulikud (eeskätt teenuse nimetuse, kirjelduse ja mahu osas, KMS § 37 lg 7 p 5-6) või siis valed (eeskätt teenuse osutaja osas, kuna OÜ Uterex ei saanud olla teenuse osutajaks). Selles osas aga kaebaja apellatsioonkaebuses maksuotsuses toodud asjaolusid selgitada ja järeldusi ümber lükata ei suuda.
  68. Ei ole välistatud, et arvele nr 309/023 märgitud tööde tegemise kohaga eksimine (märgiti Tolstoi 9 Sillamäe, kuigi õige olnuks Puuvilla 3/5 Narva) oli tõepoolest kellegi näpuviga. Samas on meelevaldne kaebaja seisukohtadest läbikumav järeldus, justkui olekski kogu maksuotsuse tegemise aluseks see eksimus. Maksuotsuse tegemise tingisid eeltoodud asjaolud ja neist tehtavad järeldused kogumis. Seetõttu ei ole see küsimus üksinda, kas tegemist oli näpuveaga või mitte, käesoleva vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega. Oluline on aga siinkohal märkida, et ehkki kaebaja on korduvalt märkinud, et võimalik oleks A.B. poolt arvetel olnud puuduste parandused (sh vastuolu kõrvaldamine tööde tegemise koha asukohas) lasta heaks kiita isikutel, kes on OÜ Uterex juhatuse liikmed käesoleval ajal, ei ole ta 5 seda ei maksumenetluse ega kohtumenetluse kestel teinud. Selle asemel üritas kaebaja maksumenetluses kõrvaldada arvete puudusi A.B. abiga, kes ei olnud sel ajal enam OÜ Uterex juhatuse liige. Seegi viitab sellele, et kaebaja ja A.B. olid üheskoos tehingute tegelikest asjaoludest teadlikud ning üritasid kaebajat ähvardavat negatiivset tagajärge (maksuotsust) üheskoos vältida. Enda poolt viidatud võimalust OÜ Uterex tegelike juhatuse liikmete poolt arvete puuduste kõrvaldamiseks kaebaja aga ei kasutanud.
  69. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet. Peaasjalikult põhineb see väide seisukohal, et maksuhaldur ei ole pöördunud A.B. poole. See väide on väär. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja selgitanud, et ta pöördus A.B. poole erinevatel e-posti aadressidel ja et A.B. otsiti kontakti ka teises maksumenetluses (vt ülal p 5.5; samuti maksuotsus, tl 9 ja 10). Seega on maksuhaldur üritanud A.B. lt teavet saada.
  70. Mis puudutab etteheidet, et maksuotsus on motiveerimata, siis leiab ka ringkonnakohus, et maksuotsus ei ole kõige paremini motiveeritud. Sellesse on kuhjatud palju faktilist motiveeringut ning maksumenetluse kirjeldust, kuid maksuhalduri järeldused ja seisukohad on sageli kas ootamatud või lakoonilised. Iseäranis puudutab see seda aspekti, millest tehakse järeldus, et kaebaja teadis tehingute tegelikke asjaolusid, st seda, et OÜ Uterex ei olnud talle tegelikuks teenuse osutajaks. See ei tähenda aga, et maksuotsus oleks motiveerimata. See, et põhjendus pole esitatud maksimaalse võimaliku selgusega, ei tähenda selle motiveerimatust. Maksuotsuses on selgelt määratletud, et kaebaja teadis, et OÜ Uterex poolt esitatud arvetel ei kajastata reaalselt toimunud tehinguid (tl 11p). Nagu eelnevalt ilmnes, saab ka ringkonnakohtu hinnangul sellise järelduse teha. Apellatsioonkaebuse arutlused, kus selgitatakse enda nägemust maksupettuse, teadmise ning „teadis või pidi teadma“ kategooriate eristamisest, ei ole seda arvestades edasiviivad ning ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis (ülal p 8), viitavad käesoleva asja tehiolud selgelt sellele, et kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik või pidi neist teadlik olema.
  71. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses (riigilõiv 88,50 eurot, õigusabikulu 500 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
  72. Taotlus tunnistaja A.B. ülekuulamiseks jääb rahuldamata. A.B. lt üritati korduvalt saada seletusi erinevates maksumenetlustes, ent tulutult. Kujunenud olukorras on alust arvata, et kaebaja soovibki A.B. ülekuulamist apellatsioonimenetluses sellepärast, et viimane annaks selliseid ütlusi, mis kinnitaksid kaebaja versiooni toimunust. Kuna asjas on niigi kogutud piisavalt tõendeid ning on alust arvata, et A.B. ütlused oleksid kallutatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks tema tunnistajana ülekuulamist. Lisaks ei omista ringkonnakohus maksuotsuse väitele, et kaebaja tegi tehinguid A.B. , sellist tähelepanu nagu kaebaja (vt ülal p 9). Kuna see järeldus on esitatud maksuotsuse motivatsioonis, millel ei ole haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi siduvat tähendust, on asjakohatu väide, et A.B. tuleks kohtumenetlusse kaasata kolmanda isikuna, kuna kohtuotsus võib mõjutada tema õigusi.
  73. Apellandi taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 131 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole asjas istungi korraldamine vajalik, sest asjas on esitatud piisavalt tõendeid. On selge, et vajalikud tõendid on asjas kogutud ning istungi korraldamine ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset väärtust. Küll aga pikendaks see 6 asjas otsuseni jõudmise aega, kuna asja lahendamine kirjalikus menetluses on võimalik märgatavalt kiiremini. Seega räägib asja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks ka menetlusökonoomia põhimõte. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.