Obsah (6)

§ 113§ 30§ 76§ 100§ 101§ 108

2-15-13055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13055 Tsiviilasi D

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määras Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista XXXlt menetluskulud 1825 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks.
2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXl tasuda menetluskulude 1 2-15-13055 suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
3. 04.11.2011 sõlmisid hageja ja kostjad võla tasumise kokkuleppe nr XXXkoos lisaga (edaspidi kokkulepe) (tl 7-9, 13-17), mille kohaselt kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel 16.11.2007 sõlmitud laenuleping nr XXX alusel on tal võlgnevus hageja ees kokkuleppe sõlmimisel 59 224,46 eurot. Kokkuleppe sõlmimisega kohustus kostja tasuma võlgnevuse vastavalt kokkuleppe tingimustele. Kokkuleppe lisaks on poolte poolt allkirjastatud maksegraafik
4. kuuks (tl 10).
5. 30.05.2012 allkirjastasid hageja ja kostja kokkuleppe muudatused nr 1, mille punkti 1 kohaselt kostja võlgnevus hageja ees 37 373,49 eurot (tl 11). Lisaks pooled allkirjastasid võla tasumise graafiku järgnevaks
6. kuuks (tl 12).
7. Võla tasumise kokkuleppe läbirääkimised lõppesid 14.03.2014 kokkulepet saavutamata (tl 18-21). Hageja nõue ja põhjendused
8. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 36 078,49 eurot, viivised 4 293,34 eurot, viivise põhinõudelt, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määraga, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes

§-dele 8 lg 2, 30 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 2, 113 lg

1. Kostja vastuväited
2. Kostja tunnistab hagi. Kostjal puuduvad rahalised vahendid ja vara võla maksmiseks. Töötasu on miinimum ja ta ülalpidamisel on alaealine laps. Kostja palub viiviseid vähendada. Kohtuotsuse põhjendus
3. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
4. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
5. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 2 2-15-13055
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (

) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt on võlatunnistus kirjalikus vormis leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 10. Poolte vahel puudub vaidlus, et 04.11.2011 sõlmisid hageja ja kostjad võla tasumise kokkuleppe nr XXX koos lisaga (edaspidi kokkulepe) (tl 7-9, 13-17), mille kohaselt kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel 16.11.2007 sõlmitud laenuleping nr XXX alusel oli tal võlgnevus hageja ees kokkuleppe sõlmimisel 59 224,46 eurot. Kokkuleppe sõlmimisega kohustus kostja tasuma võlgnevuse vastavalt kokkuleppe tingimustele. Kokkuleppe lisaks oli poolte poolt allkirjastatud 13 kuu maksegraafik (tl 10). 30.05.2012 allkirjastasid hageja ja kostja kokkuleppe muudatused nr 1, mille punkti 1 kohaselt kostja võlgnevus hageja ees oli 37 373,49 eurot (tl 11). Lisaks pooled allkirjastasid võla tasumise 13 kuu maksegraafiku kuni 12.06.2013 (tl 12). Kuna kostja sissetulekud ei võimaldanud panga ettepanekut so maksta võlga 100 eurot kuus täita, siis võla tasumise kokkuleppe läbirääkimised lõppesid 14.03.2014 kokkulepet saavutamata (tl 18-21). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja ei ole täitnud kokkuleppest nr XXX tulenevat kohustust 36 078,49 euro ulatuses. Kostja majanduslikud raskused ei vabasta kohustustest hageja ees. 11.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja arvestab viiviseid alates 14.03.2014 kokkuleppe läbirääkimiste lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni 02.09.2015 seadusjärgse viivise määraga 0,023% (14.03.201430.06.2014) ja 0,022% (alates 01.07.2014) päevas kokku summas 4 293,34 eurot. Hageja palub välja mõista alates hagi esitamisest viivise põhinõudelt, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale s o. 2 904,32 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määraga.

Kostja on palunud vähendada viiviseid arvestades tema rasket majanduslikku seisu. Hageja ei ole nõus rohkem viiviseid vähendama. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ning puudub alus viivise vähendamiseks. Kostja pidi teadma, et oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tuleb neil tasuda viivist. 12. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 36 078,49 eurot ja viivis summas 4 293,34 eurot ja alates 03.09.2015 viivis põhinõudelt, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale 2 904,32 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määraga. 3 2-15-13055 Menetluskulud 13. Kooskõlas Ts

MS §-ga 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 825 eurot (tl 94-95). Riigilõivu 1000 euro tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 25). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on lisaks hagiavaldusele esitanud täiendavalt 19.02.2016 seisukoha koos lisadega (tl 6993) kostja vastusele. Seega arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning selles esitatud menetlusdokumente, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas saab pidada põhjendatud õigusabikuluks 825 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1825 eurot, so 1000 + 825. 14. Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4