Obsah (5)

§ 477§ 172§ 173§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 14. aprillil 2016.a. Tallinnas Tsiviilasi XXX kaebus Tallinna kohtutäitu

§ 477lg 1 alusel tuleks kaebus jätta läbivaatamata.

Juhul, kui kohus siiski leiab, et võlgniku 29.09.2015.a. esitatud pretensiooni saab käsitleda, kui kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale (XXX kinnistu ümberhindamise akti suhtes), on kohtutäitur seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Lisaks eeltoodule leiab kohtutäitur, et võlgniku kaebus on perspektiivitu, kuivõrd XXX kinnistu müüdi 27.10.2015.a. lõppenud kordusenampakkumisel. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused 5. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2. Avaldaja on esitanud kohtule taotluse antud asjas istungi korraldamiseks (III köide t/l 204-205).

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. 7. Lisaks leiab kohus, et avaldaja poolt kohtule esitatu on selge, piisavalt põhjendatud, ning täpsustust mittevajav. Sellest tulenevalt loeb kohus avaldaja ärakuulamiseks piisavaks avaldaja poolt kohtule esitatud kirjalikud avaldused ja seisukohad kooskõlas

§ 477lg 4.

2

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 034/2011/530 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani tegevusele täiteasjas nr. 034/2011/
4. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
5. Täiteasjas nr. 034/2011/530 on täitedokumendiks on Harju Maakohtu 07.04.2011.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-10-31702 (I köide t/l 57-58, 62). Nõude sisuks on võlg 33 722,76 eurot solidaarselt OÜ XXX(I köide t/l 62).
6. Kohtutäitur on 24.09.2015.a. koostanud täiteasjas nr. 034/2011/530 vara ümberhindamise akti, millise kohaselt on kinnistu nimega XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. XXX vara hind pärast ümberhindamist 4 336 eurot (I köide t/l 25-26). Nimetatud vara ümberhindamise akt on edastatud 25.09.2015.a. e-kirja teel avaldajale (I köide t/l 24) ning avaldaja on esitanud kohtutäiturile omapoolse pretensiooni 28.09.2015.a. (I köide t/l 6-7, 14-15).
7. Osundatud pretensioonis on avaldaja taotlenud muuta enampakkumise alghinda ja palunud määrata kinnisasja alghinnaks 18 000 eurot (I köide t/l 6-7, 14-15). Kohtutäitur on osundatud pretensioonile vastanud 29.09.2015.a. e-kirja teel selgitades, et samale pretensioonile on vastatud 20.07.2015.a. ning avaldajal on õigus pöörduda kohtusse TMS § 74 lg 7 alusel (I köide t/l 6).
8. Kohtutäitur on oma 20.07.2015.a. vastuses avaldajale märkinud, et võlgnik ei ole põhistanud arestimisaktis märgitud hinna muutmiseks avalduses märgitud hindadega ning võlgniku avaldus on jäetud rahuldamata (I köide t/l 42-43).
9. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-102-09 leidnud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
10. Kohtutäitur leiab kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldaja ei ole esitanud 24.09.2015.a. koostatud ja 25.09.2015.a. edastatud XXX kinnistu suhtes kaebust vara ümberhindamise akti peale (III köide t/l 193-196). Kohus nimetatud kohtutäituri seisukohaga ei nõustu, kuivõrd avaldaja 28.09.2015.a. pretensioon on käsitletav kaebusena, sest avaldaja ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega vara ümberhindamisel (I köide t/l 14-15). Seega ei esine antud juhul aluseid kohtule esitatud avalduse läbivaatamata jätmiseks.
11. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada 3 kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
12. Kohus leiab, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluses esitatud kaebust sisuliselt lahendamata ning viidata varem esitatud seisukohtadele, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. Antud juhul ei ole avaldaja 28.09.2015.a. pretensiooni pealkirjastanud kui kaebust kohtutäituri tegevusele, kuid nimetatud pretensiooni sisust on võimalik aru saada, et avaldaja ei nõustu XXX kinnistu alghinnaga ning palub seda muuta. Seega tulnuks kohtutäituril esitatud pretensiooni menetleda kooskõlas TMS § 217 sätestatuga ning koostada esitatud pretensiooni osas motiveeritud otsus nagu kohtutäitur on varasemalt teinud.
13. Lisaks on kohtutäitur leidnud, et avaldaja poolt esitatud pretensioon ei ole esitatud tähtaegselt. Kohus nimetatud kohtutäituri seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtutäitur on edastanud 25.09.2015.a. täitemenetluse osalistele vara ümberhindamise akti ning avaldaja on esitanud omapoolse pretensiooni kohtutäiturile 28.09.2015.a. Kohtutäitur leiab, et avaldaja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt, kuivõrd ei ole varasemalt kohtutäiturile edastanud Kihelkonna valla 05.03.2015.a. korraldust nr.
14. Kohus leiab, et sellele tuleb kohtutäituril anda hinnang kaebuse sisulisel läbivaatamisel.
15. Kohtutäitur leiab, et avaldaja poolt esitatud kaebus on perspektiivitu, kuivõrd enampakkumise käigus on 27.10.2015.a. võõrandatud avaldajale kuulunud registriossa nr. XXX kantud kinnisasi XXX, XXX. Kohus on seisukohal, et kohtutäiturile esitatud kaebus tuleb lahendada sisuliselt ka juhul, kui tegemist on täituri hinnangul perspektiivitu kaebusega.
16. Kuivõrd kohtutäitur ei ole antud juhul avaldaja kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb eelpool nimetatud kaebus saata tagasi kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema motiveeritud otsuse (TMS § 217 lg 5), ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele.
17. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtutäiturile esitatud kaebus tuleb saata tagasi kohtutäiturile sisuliseks läbivaatamiseks. 23.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. 24. Kooskõlas

§ 173lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

25. Kohus on 27.10.2015.a. kohtumääruse resolutsiooni punktis 9 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (t/l 68). Menetlusosalised oma menetluskulude nimekirju 4 kohtule esitanud ei ole. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1 II lause).

26. Tsiviilasja toimikust nähtub, et avaldaja on avalduse esitamisel tasunud 08.10.2015.a. riigilõivu kokku summas 65 eurot (I köide t/l 5). Kohus leiab, et avaldaja poolt esialgse õiguskaitse avalduselt tasutud riigilõiv kohtutäituri poolt hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on jätnud 27.10.2015.a. kohtumäärusega avaldaja taotluse rahuldamata (I köide t/l 67). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 15 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kohtutäituril avaldajale hüvitada vastavalt

§ 138lg 2 ja § 172 lg 10.

27. Sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5