Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine 11. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused 12.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 21.10.2013 sõlmitud liitumisleping nr 30095188 ning järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (21.10.2013 kehtinud redaktsioon) kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 41568457, 41797073, 42118197, 42405785, 42747536, 42974459) eest tasumata 357,30 eurot, millest on maha arvestatud 01.06.2014 esitatud arvel nr 42747536 märgitud viivis 3,83 eurot. Seega on hageja põhinõudeks 353,47 eurot. Põhivõlgnevus koosneb „ERA 60“ paketi 2 Tsiviilasi nr 2-15-121934 sideteenustest summas 57,38 eurot, järelmaksuga seadme osamaksetest summas 204 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulust 73,61 eurot, maksegraafiku sõlmimise tasust summas 5 eurot, igakuise arve saatmise tasust 3,48 eurot, ja interneti päevapiletist summas 10 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus ca 26,4% võlgnevusest, summas 73,61 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 73,61 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 279,86 eurot (353,47-73,61=279,86). Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud viivist summalt 353,47 eurot alates 18.07.2014, so arve nr 42974459 sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni 14.10.2015, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni) ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 14.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 189,75 eurot (279,86 eurot × 0,15% × 452 päeva). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb
alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 279,86 eurot alates 14.10.2015 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 90,11 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 469,61 euro ulatuses, millest 279,86 eurot on põhinõue ja 189,75 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud 13.
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~79% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses
Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 158 eurot (79% 200 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 158 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.