Obsah (4)

§ 448§ 313§ 187§ 163

Tsiviilasi nr 2-15-124746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15

§ 448lg 41 ja lg 42).

1 Tsiviilasi nr 2-15-124746 Kaja esitamine 9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 313lg 1 kohaselt 16.03.2016.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 10. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
3. veebruaril 2015 sõlmisid OÜ Koduliising (laenuandja/hageja) ja Aivar Kütt (laenusaaja/kostja) laenulepingu nr 0223502055, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 1019 eurot, Espovella OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga
4. veebruar 2018, intressimääraga 20 % aastas.
5. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 10.02.2015 kuni 10.02.2018 iga kuu
6. kuupäeval summas 45 eurot 37 senti. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Laenusaajal on tasutud sissemakse summas 20 eurot 38 senti.
7. 21.01.2016 seisuga on Aivar Kütt´i võlgnevus laenu põhiosa tasumisel 1019 eurot. Võlgnevus intressi tasumisel on 203 eurot 89 senti. Hageja on saatnud kostjale ka mitu võlgnevuse meeldetuletust, kuid vaatamata sellele jätkas kostja lepingu rikkumist. 2 Tsiviilasi nr 2-15-124746
8. Laenulepingu üldtingimuste p.1.3.
9. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 30 eurot. Hageja saatis kostjale kolm teadet – 18.03.2015 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 15.06.2015 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 30 eurot ja 13.08.2015 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 30 eurot. Kokku nõudis hageja menetluskulu 65 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.
10. 13.08.2015 saatis hageja laenusaajale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles hoiatas kostjat, et juhul kui 23.08.2015 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud.
11. 17.09.2015 saatis hageja laenusaajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles ülesse laenulepingu nr 0223502055 alates
12. september
13. Selleks kuupäevaks paluti laenusaajal tasuda kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised, menetluskulu).
14. septembriks
15. Kostja võlgnevust ära ei tasunud.
16. Laenulepingu üldtingimuste p.1.
17. järgi, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus ettenähtud intressimäära ulatuses. Kui lepingus on intressimäär 0%, siis on viivis VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
18. Laenulepingu p.3.
19. kohaselt on viivisemääraks 20 % aastas ehk 0,055 % päevas. Seisuga 21.01.2016 on viivis 72 eurot 43 senti.
20. Kokku on Koduliising OÜ nõue 21.01.2016 seisuga 1360 eurot 32 senti, millest laenu põhiosa võlg on 1019 eurot, intress 203 eurot 89 senti, viivis 72 eurot 43 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 65 eurot. Põhjendav osa
21. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on koostanud kostjale 3 meeldetuletusteatist kuupäevadel: 18.03.2015, 15.06.2015 ja 13.08.
22. Hageja on seisukohal, et üldtingimuste p-i 1.3.
23. alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt võlanõudekirjade tasu, summas 30 eurot.
24. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on nimetatud kirju edastanud ja kandnud seeläbi väitetud kulutusi. Lepingu punkti 1.3.
25. mille kohaselt kohustus tarbija tasuma krediidiandja nõudmisel iga tarbija aadressil saadetud kirjaliku võlgnevuse teatise või meeldetuletuse eest kuni 30 eurot, puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lõike 1 mõttes. Käesoleval juhul on krediidiandja jätnud endale võimaluse meeldetuletuskirja edastamise eest nõuda laenusaajalt kuni 30 eurot kirja kohta ehk kuni 54 korda rohkem kui AS Eesti Post hinnakirjast tulenevalt kirja edastamise teenus, mis on 0.55 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt, kuna sellega nähakse ette, et laenusaaja peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt hüvitist.
26. Kuivõrd üldtingimuste punkt 1.3.
27. on tühine, tulnuks hagejal tõendada nimetatud kulude kandmist. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks nimetatud kulude kandmist. Seega jätab kohus hageja nõude 65 euro tasumiseks rahuldamata. Menetluskulud 24.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta 3 Tsiviilasi nr 2-15-124746 menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~95% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda. 25. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot (riigilõiv). 26. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 190 eurot (95% 200-st eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4