lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, abikaasa, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (
Avalduse asjaolud ja menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 173 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-18032 algatas kohus XXX eestkoste seadmise menetluse Tallinna Linnavalitsuse avalduse algatusel. Avalduse kohaselt on XXX tervis oluliselt halvenenud, mistõttu on ta paigutatud elama Merivälja pansionaati. XXX vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi ja jälgimist. Ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama, tehinguid tegema ega kaitsma oma tsiviilõigusi. Vajalik on eestkostja määramine. XXX pojatütar on nõus vanaema eestkostjaks hakkama. Sellega on nõus ka XXX poeg.
lg 1 kohaselt juhul, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema.
lg 1 kohaselt määras kohus XXX tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks ekspertiisi. Kohtule 28.12.2015 esitatud kohtupsühhiaatrilisest aktist nr 658 nähtuvalt esineb XXX hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest, mille tõttu ei suuda ta oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. XXX vaimne seisund ei võimalda tal iseseisvalt langetada otsuseid ja teha tehinguid, s.h pisitehinguid. Ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ega teostama valimisõigust. XXX vajab eestkostet.
lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kooskõlas
Vandeadvokaat Andres Lusmägi esitas oma seisukoha kohtule 22.12.2015, millest nähtuvalt toetab esitatud avaldust. Esindaja kohtus esindatavaga tema viibimiskohas. XXX suhtlemisel tekkinud vahetu mulje põhjal tundus esindajale, et esindatav ei pruukinud mõista eestkostega seonduvat ja tema vaimne võimekus võib olla langenud. Puuduvad andmed, et XXX oleks kedagi volitanud end esindama. 2 Volituste andmiseks ta käesoleval ajal võimeline ei ole. Eestkostja ülesanneteks oleks eestkostetava esindamine kõigi asjade ajamisel. Eestkoste seadmine XXX üle on põhjendatud ja kooskõlas seadusega ning vastab eestkostetava huvidele. Kooskõlas
Ärakuulamisel avaldas XXX, et talle pansionaadis meeldib ja üksi ta hakkama ei saaks. Oskab öelda oma nime, kuid vanust ei tea. Segadust tekitab ka lähedaste nimetamine. Teab, et elas varem Tallinnas. Kooskõlas
lg-ga 3 kuulas kohus ära XXX, kes avaldas kohtule, et on nõus oma vanaema eestkostjaks hakkama. Eestkostja kohustused ja ülesanded on talle varasema kogemuse põhjal teada. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, lähtudes käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest ning hinnates neid kogumis, et XXX on piiratud teovõimega ning tema üle tuleb seada eestkoste. Kohtule 28.12.2015 esitatud kohtupsühhiaatrilisest aktist nr 658 nähtuvalt esineb XXX hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest, mille tõttu ei suuda ta oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. XXX vaimne seisund ei võimalda tal iseseisvalt langetada otsuseid ja teha tehinguid, s.h pisitehinguid. Ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ega teostama valimisõigust. XXX vajab eestkostet. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX eestkoste seadmine vajalik ja põhjendatud eksperdi otsuse kohaselt, samal seisukohal on ka puudutatud isiku elukohajärgne linnavalitsus ja riigi õigusabi korras määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et antud juhul on täidetud PKS § 203 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Kohus on seisukohal, et XXX ei suuda oma tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, seega on vajalik eestkoste seadmine. Kohus on asjas kogutud tõendite ja vahetu vestluse põhjal kujunenud veendumuse põhjal seisukohal, et XXX huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. XXX ei ole suuteline enda huve parimal viisil kaitsma ega end vajalikul määral esindama. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada XXX kõigi asjade ajamiseks, s.h raviküsimuste lahendamiseks. Valimisõiguse tähenduses on XXX teovõimetu ja ta on kaotanud hääleõiguse. Arvestades XXX vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohus on seisukohal, et XXX eestkostjaks tuleb määrata tema pojatütar XXX. XXX on vanaema huve siiani võimaluste piires esindanud ning on motiveeritud eestkostja ülesannete 3 täitmiseks edaspidi. XXX on kinnitanud nõusolekut XXX eestkostjaks hakata. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXX määramise oma XXX eestkostjaks. Kuna
lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest. PKS § 203 lg 4 kohaselt peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust iga viie aasta järel, seega otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 17.02.2021. PKS § 194 lg 2 eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.