← Eesti

1-15-10666/30

Obsah (6)§ 238§ 45§ 175§ 185§ 337§ 338

1-15-10666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10666 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 238

lg 2 alusel vähendati Martin Villakov’ile mõistetud karistust 1/3 s.o 3 kuu vangistuse võrra ning karistuseks loeti vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Martin Villakov’i eelvangistuses viibitud aeg 24-25.04.2015 s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vastavalt KarS § 74 ja 75 jäeti mõistetud ärakandmata vangistus Martin Villakov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata 5 kuu 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui Martin Villakov 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrati Martin Villakov katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 tulenevat kohustust: - elama oma alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 21. aprill 2016. a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist. Otsuses selgitati, et kui Martin Villakov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tühistati Martin Villakov suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld peale kohtuotsuse jõustumist. Mõisteti Martin Villakov'ilt riigi tuludesse välja sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot 80 senti. 2

(5)
  1. Martin Villakov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema pani alkoholijoobes olles
  2. aprillil 2015 kella 20.58-21.05 ajal Haapsalu linnas Lossiplats 4 asuva Haapsalu politseijaoskonna hoone välisukse ees tänaval toime õiguserikkumise, mis seisnes betoonplaadiga vastu politseihoone välisust viskamises. Saanud seejärel Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhilt VP-lt korralduse asjaolude selgitamiseks jaoskonda sisenemiseks, kasutas ära politseiametnikul välisukse avamiseks vajaminevat aega ja püüdis põgeneda ega allunud teenistusülesandeid täitnud võimuesindajate korraldustele. Seetõttu oli PPA Lääne prefektuuri patrullpolitseinik AL sunnitud tema suhtes kasutama jõudu, et teda kinni pidada. Selle käigus Martin Villakov osutas füüsilist vastupanu, üritades lahti rabeleda ja püüdis AL ning VP jalgadega lüüa ning lõpuks hammustas patrullpolitseinik AL tugevalt vasaku käe pöidlast. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Martin Villakov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused s.o. haava vasaku käe pöidlal. Sellise tegevusega pani Martin Villakov toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  3. Maakohus leidis, et uuritud kannatanu, tunnistajate ütlused, salvestis, patsiendikaart kinnitavad kokkulangevalt, et M.Villakov on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks on arvatud. Tõendamist on leidnud, et politseivormis politseiametnikud VP ja AL soovisid M. Villakovi viia politseimajja selleks, et kontrollida üle M.Villakov poolt vastu politseimaja välisust kivi viskamise asjaolud. M.Villakov on ise kinnitanud, et politseinikud ütlesid talle, et tahavad asja üle vaadata. Seega oli M.Villakovile aru saadav, miks sooviti, et ta läheks politseimajja. Kuid M.Villakov otsustas mitte politseinikega majja minna, üritas põgeneda ega allunud teenistusülesandeid täitnud politseiametnike VP ja AL korraldustele. Kinnipidamise käigus kasutas politseiametnik AL M.Villkov suhtes jõudu. M.Villakov jätkuvalt käitus agressiivselt ning hammustas teda kinni hoidnud politseiametnik AL pöialt, millega tekitas kannatanule valu ja süüdistuses näidatud tervisekahjustuse. Maakohus leidis seega, et maakohtus uuritud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et M.Villakov on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Maakohus asus seisukohale, et M.Villakov pani teo toime otsese tahtlusega. Hammustades politseiametnikku, kes püüdis kinni hoidmisega takistada teda põgenemast ja seeläbi allutada teda korraldusele minna koos politseiametnikega politseimajja võimaliku õigusrikkumise asjaolusid kontrollima, sai aru, et ta paneb toime vägivallateo võimuesindaja vastu, kes täidab oma ametikohustusi. Samuti pidi M.Villakov vähemalt möönma, et pöidlast tugevasti hammustamisel saab teine isik valu ja sellega võib kaasneda ka tervisekahjustusi. Lähtudes eeltoodust leidis maakohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine M.Villakov poolt, tema tegu täidab KarS § 274 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja M.Villakov on selle toimepanemises süüdi. ESITATUD APELLATSIOON
  4. Esitatud apellatsioonis süüdistatava kaitsja leidis, et maakohtu otsus on ebaõige järgmistel põhjustel. Süüdistus ei ole menetluse algusfaasist alates põhjendatud ega tõendatud. Süüdistus on üles ehitatud ainult kannatanu, AL, ütlustele. Martin Villakov on korduvalt öelnud, et ta hakkas politseile vastu vaid seetõttu, et politseinikud kasutasid tema suhtes põhjendamatut vägivalda. Martin Villakov’i jaoks oli see lihtsalt olukord, kus teda ründab füüsiliselt, valu tekitades politseinik, pitsitades teda kõrist ja surudes talle näpu suhu püüdes teda nii põsest tirida ja Martin 3
(5)Villakov’i pead kallutada. Tol hetkel Martin Villakov küll ei mõelnud, et ta ennast kaitstes ja end AL haardest vabastamiseks rikub sellega seadust. Tol hetkel, mil Martin Villakov tundis füüsilist valu ja teda rünnati oli tal peas üksainus mõte - valust ja rünnakust vabaneda võimalikult kiiresti, et ennast kaitsta. Seetõttu ta hammustaski ründajat - kannatanut, et vabastada kiiresti oma pea ja hingamine, kuna tal oli füüsiliselt valus. Kaitsja rõhutab, et kannatanu ehk politseiametnik palus küll endaga kaasa tulla, kuid eskortimise käigus kasutas kannatanu Martin Villakovi suhtes põhjendamatut füüsilist jõudu. Antud asjaolu on selgelt jälgitav ka turvalindi salvestiselt. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 21.04.2016.a. otsus ja mõista Martin Villakov õigeks. KOHTUISTUNG
  1. Kohtuistungil jäi kaitsja oma apellatsioonis avaldatud seisukohtade juurde ning palus see rahuldada. Prokurör vaidles kaitsja apellatsioonile vastu ning palus jääta maakohtu otsus muutmata ning süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata. Prokurör avaldas, et maakohus on seaduslik ning põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks või muutmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium esmalt osundab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks või süüdistatava käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks.
  3. Kohtukolleegium sedastab, et esitatud apellatsioonis ei vaidlustata asjaolu, et M. Villakov pani toime õiguserikkumise, mis seisnes betoonplaadiga vastu politseihoone välisust viskamises, eiras politseinike seadusliku korralduse nendega kaasa tulla asjaolude väljaselgitamiseks ning seejärel M. Villakovi kinnipidamisel hakkas politseiametnik AL-le vastu – hammustas politseiametnikku, et vabastada ennast politseiniku haardest, mis tekitas talle valu ja hapniku puuduse. Kaitsja ainsaks argumendiks on sisuliselt seisukoht, et politseiametnik kasutas süüdistatava suhtes põhjendamatut füüsilist jõudu, millele süüdistataval oligi õigus reageerida vägivallaga (hammustamisega). Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava suhtes rakendatud füüsiline jõud oli põhjendamatu. Väärteomenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui 1) ta püüab põgeneda; 2) ei ole tuvastatud tema isikut; 3) ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid; 4) ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Käesoleval juhul politseiametnikel oli põhjendatud alus arvata, et M. Villakov pani toime avaliku korra rikkumise, ta püüdis politseinike eest põgeneda ning politseiametnikel ei olnud teada tema isik. Kohtukolleegium leiab seega, et politseiametnikel esinesid alused tema kinnipidamiseks VtMS § 44 lg 1 p 1,2 järgi. Korrakaitseseaduse § 46 lg 4 alusel kinnipidamisel on politseil õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Sama seaduse § 74 kohaselt vahetu sund on isiku mõjutamine muuhulgas ka füüsilise jõuga. Kohtukolleegium on seisukohal, et politseil seega 4
(5)esinesid seaduslikud alused M. Villakovi kinnipidamiseks ning tema suhtes vahetu sunni ehk füüsilise jõu rakendamiseks. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et ka süüdistatava enda sõnade kohaselt ei olnud ta enda kinnipidamisega nõus, siples ja rabeles vastu (T II lk 17). Süüdistatava ütlused selles osas riimuvad kannatanu AL ütlustega, kes samuti seletas, et M. Villakov kinnipidamisel hakkas vastu, nad koos kukkusid, kuid M. Villakov rabeles edasi kõvasti, mistõttu ta haaras isiku kõrist kinni ning ühel hetkel M. Villakov hammustas teda vasaku käe pöidlast tugevasti ning hoidis pöidlast umbes minuti või rohkem kinni. (T II lk 6). Kohtukolleegium möönab, et isiku mõjutamine füüsilise jõuga võibki põhjustada valu, eriti kui isik kinnipidamisele vastu hakkab. Mingil juhul aga ei ole lubatud valu aistingule vastata politseiametnikule vägivallaga, mis antud juhul seisnes patrullpolitseinik AL tahtlikus hammustamises vasaku käe pöidlast. Kohtukolleegium leiab seega, et kaitsja apellatsioonis toodud argument, et M. Villakov kaitses end vägivallaga politsei poolt tema suhtes füüsilise jõu põhjendamatu rakendamise eest, on alusetu ning apellatsioon ei kuulu seega rahuldamisele. 8.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Martin Villakovi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal taotles maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise, ringkonnakohtus istungil osalemise ja sõidukulude eest riigi õigusabi osutamiseks tasu ja vajalike kulude väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 212,16 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Martin Villakovi suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 9. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1 , § 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 21.04.2016.a.

otsuse Martin Villakovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt Ivi Kesküla allkirjastatud digitaalselt Orvi Tali allkirjastatud digitaalselt 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.