← Eesti

2-15-18423/12

Obsah (5)§ 62§ 236§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31.03.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18

§ 62lg 2).

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

  1. XXX ja XXX(hagejad) esitasid 08.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise nõudes (tl-d 2-4). Hagejad paluvad elatise välja mõista seadusjärgses miinimumsummas alates 01.01.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad on märkinud, et maha arvamisele kuuluvad kostja poolt tasutud lasteaiamaksud perioodil 01.01.201510.07.2015 ja kostja poolt lastele tasutud söögiraha järgmiselt: jaanuar 2015 – 181 eurot, veebruar 2015 – 261 eurot, märts 2015 – 231 eurot, aprill 2015 – 231 eurot, mai 2015 – 191 eurot, juuni 2015 – 151 eurot, juuli 2015 – 91 eurot, august 2015 – 390 eurot, oktoober 2015 – 90 eurot, november 2015 – 90 eurot. Hagejad tõid hagis välja, et kulutused lapsele XXX ühes kuus on 400 eurot ja XXX on 410 eurot.
  2. 05.01.2016 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (tl-d 31-35). Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ja määrata kostja igakuiselt tasutava elatise suuruseks 350 eurot kuus kahele lapsele. Kostja töökohaks on XXX AS ja kostja igakuine regulaarne netosissetulek on 730 eurot. Kostja on toetanud hagejaid regulaarselt oma rahaliste võimaluste piires. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks, kuid taotleb kohtult elatise miinimummäära vähendamist. Kostja vaidleb vastu elatise võlgnevuse nõudele perioodil jaanuar 2015 kuni november 2015 eest. Kostja on igakuiselt hagejaid võimaluste piires toetanud, tasudes elatisraha hagejate ema pangakontole ning maksnud lasteaia ning toiduraha. Kohtule esitatud tabelis tõi kostja välja, et ta on tasunud hagejatele järgmised summad (tl 39): - jaanuaris 2015 – 517 eurot (sh eluasemele 157 eurot, XXX kontole 150 eurot, lasteaed 82 eurot, XXX kontole 36 eurot, elektrienergia 19 eurot, televisioon 27 eurot, reisimisele 46 eurot); - veebruaris 2015 – 361 eurot (sh eluasemele 185 eurot, XXX kontole 70 eurot, lasteaed 66 eurot, elektrienergia 21 eurot, televisioon 19 eurot); - märtsis 2015 – 500 eurot (sh eluasemele 158 eurot, XXX kontole 155 eurot, lasteaed 94 eurot, XXX kontole 55 eurot, elektrienergia 17 eurot, televisioon 21 eurot); - aprillis 2015 – 370 eurot (sh eluasemele 141 eurot, XXX kontole 100 eurot, lasteaed 89 eurot, elektrienergia 19 eurot, televisioon 21 eurot); - mais 2015 – 411 eurot (sh eluasemele 138 eurot, XXX kontole 140 eurot, lasteaed 94 eurot, elektrienergia 18 eurot, televisioon 21 eurot); 2

(8)- juunis 2015 – 406 eurot (sh eluasemele 93 eurot, XXX kontole 180 eurot, lasteaed 94 eurot, elektrienergia 18 eurot, televisioon 21 eurot); juulis 2015 – 304 eurot (sh XXX kontole 240 eurot, lasteaed 64 eurot); augustis 2015 – 13 eurot (sh lasteaed 13 eurot); septembris 2015 – 600 eurot (sh XXX kontole 600 eurot); oktoobris 2015 – 350 eurot (sh XXX kontole 300 eurot, XXX kontole 50 eurot); novembris 2015 – 300 eurot (sh XXX kontole 300 eurot); detsembris 2015 – 100 eurot (sh XXX kontole 100 eurot). Kostja on teinud ülekandeid hagejate ema pangakontole ning kostja on tasunud hagejate elukoha kommunaalteenuste arveid KÜ-le XXX, AS-ile, AS-i Eesti Energia arveid, AS-i Starman arveid, Tallinna Linnakantselei poolt väljastatud arveid lasteaia jaoks ja reisi kulusid. Kostja on seisukohal, et tal puudub elatise võlgnevus hagejate ees perioodil jaanuar 2015 kuni november
  1. Kostja ei oma kinnisvara ega muud olulist vara. Elatisraha, mida kostja on tasunud, moodustab üle poole kostja sissetulekust, mis halvendab kostja enda igakuist toimetulekut. Kostja igakuised kulud on kokku 385 eurot. Kostja esitas kohtule taotluse tõendite kogumiseks. Kostja palub nõuda hagejate emalt välja kulude kandmist tõendavad dokumendid seonduvalt hagejate elukohaks märgitud aadressiga XXX, Tallinn. Hagiavalduses on märgitud, et hagejatel kulub eluasemekuludeks 100 eurot kuus. Kostjale teadaolevalt ei ela hagejad hagis märgitud aadressil XXX, Tallinn. Seetõttu soovib kostja koguda täiendavaid tõendeid, tuvastamaks, kas hagejate seaduslik esindaja kannab kulusid seoses hagiavalduses märgitud elukohaga. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. 08.01.2016 kirjas kohtule märkisid hagejad, et nad elasid aadressil XXXjuuni 2014 kuni juuni 2015 (tl 53). Hagejad kinnitavad, et detsembris on kostja tasunud toetust 100 eurot (tl 55).
  3. 12.01.2015 kirjas selgitas kohus pooltele järgmist (tl 59). Hagejatel tuli kostja vastuse põhjal selgitada, kas hagejad on saanud elatiseks kõik need summad, mis kajastuvad kostja kontoväljavõtetel (kostja konto väljavõtetel kajastuvad kokku suuremad summad, kui hagejad välja on toonud). Lisaks tuli hagejatel selgitada, kas ja milliseid summasid on kostja lastele tasunud lasteaiamaksu jaoks, treeningute, riiete vms jaoks. Hagejatel tuli iga kuu kohta eraldi välja tuua, kui palju on kostja tasunud laste lasteaiamaksu ja kui palju söögiraha. Kostjal tuli kohtule selgitada, kuidas on laste ülalpidamisega seotud korteri kommunaalkulude tasumine aadressil XXX. Kostjal tuli selgelt välja tuua, milliseid makseid ja millal on kostja teinud lasteaiamaksu (ja muude lasteaiakulude) tasumiseks.
  4. 28.01.2016 esitasid hagejad kohtule vastuse (tl-d 62-64). Hagejad tõi välja, et kostja kolis nende ühisest kodust aadressilt XXXvälja novembris
  5. Nimetatud eluruum kuulub kostja isale. Hagejad koos oma emaga elasid eelnimetatud elamispinnal kuni
  6. juuni
  7. Hagejad korteriga seotud kulusid ei maksnud. Kostja poolt korteriga seotud makseid saab käsitleda perekonnaseaduse § 16 lg 3 alusel. Hagejate esindaja oli töötu nii abielu kestel kui ka pärast abielulahutust ja kostja oli pere ainuke ülalpidaja. Kostja oli sellest teadlik ja tagas korrapäraselt pere ülalpidamise makseid. Ei ole põhjendatud, et kommunaalmaksed, elektrienergia maksed ja internetiühenduse maksed tuleks arvestada laste elatisraha hulka. Kostjal on hagejate ees võlgnevus 1804 eurot perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015 eest. Täiendavate tõendite esitamine ei ole vajalik, kui elatist nõutakse miinimummääras. Seetõttu hageja tõendeid eluasemekulude ja elukoha kohta kohtule ei esita. 3
(8)Hagejad paluvad kostjalt välja mõista maksmata elatise summas 1804 eurot perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015 eest. Alates 01.01.2016 elatis pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.
  1. 03.02.2016 esitas kostja kohtule vastuse (tl-d 72-74). KÜ-le XXXtehtud maksete kohta selgitab kostja, et abielu kestel kasutas perekond seda ühise elukohana, suhete halvenedes kolis kostja korterist välja, kuid jätkas korteriühistu poolt esitatud arvete tasumist. Arved on tasunud kostja. Kostja hinnangul kuuluvad laste ülalpidamiskulude alla ka eluasemega seonduvad kulud (nt vesi, elekter, sidekulud jms). II. Kohtuotsuse põhjendav osa
  2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Esmalt lahendab kohus kostja poolt esitatud taotluse tõendite kogumiseks. Kostja on palunud nõuda hagejate emalt välja kulude kandmist tõendavad dokumendid seonduvalt hagejate elukohaks märgitud aadressiga XXX, Tallinn. Hagiavalduses on märgitud, et hagejatel kulub eluasemekuludeks 100 eurot kuus. Kostjale teadaolevalt ei ela hagejad hagis märgitud aadressil XXX, Tallinn. Seetõttu soovib kostja koguda täiendavaid tõendeid, et tuvastada, kas hagejate seaduslik esindaja kannab kulusid seoses hagiavalduses märgitud elukohaga. Hageja on seisukohal, et täiendavate tõendite esitamine ei ole vajalik, kui elatist nõutakse miinimummääras. Seetõttu hageja tõendeid eluasemekulude ja elukoha kohta kohtule ei esita.

§ 236

lg 3 sätestab, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsus asjas 3-2-1-165-13 p 15). Käesoleval juhul nõuavad hagejad elatist miinimummääras. Seega on kostja taotlus tõendite kogumiseks põhjendamata ning kohus jätab taotluse rahuldamata. 9. laps. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXX ja XXX vanemad on XXX ja XXX (tl-d 5, 6). Seega on XXX ja XXX õigus nõuda kostjalt elatise tasumist. 10. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2015 oli elatise miinimummäär 195 eurot kuus, aastal 2016 on elatise miinimummäär 215 eurot kuus. 4

(8)Kostja väitel on ta tasunud hagejatele igakuiselt elatist, mistõttu elatise võlgnevus perioodil jaanuar 2015 kuni november 2015 puudub. Hagejad on välja toonud, et kostja on tasunud elatist osaliselt ja elatise võlgnevus perioodil 01.01.2015 – 31.01.2015 on summas 1804 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus kohtule esitatud tõendite pinnalt, kui palju on kostja igakuiselt hagejatele elatist tasunud. Arvesse lähevad ainult need kulutused ning ülekanded, mis on tehtud alates 01.01.2015. Varasema aja kohta ei ole hagejad nõuet esitanud. Elatise hulka saab kohus arvestada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Seega saab kohus arvestada kostja poolt tasutud AS-i Starman arveid, KÜ XXX arveid, Eesti Energia AS-i arveid lastele langevas osas ja Tallinna Linnakantselei arved (koolieelse arengu ring, lasteaed) (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsus asjas 3-2-1-69-13 p 19). Kohus selgitab, et kuna kostja poolt Tallinna Linnakantseleile tasutud summad tulenevad Tallinna XXX kuutasust ning koolieelse arengu ringi „XXX“ kuutasust, siis arvestab kohus Tallinna Linnakantseleile tasutud summad tasutuks XXX eest. Ülejäänud kostja poolt tasutud summad arvestab kohus 50 % ulatuses tasutuks XXX eest ning 50% ulatuses XXX eest. Kohus ei arvesta tasutud elatise hulka neid summasid, mille lapsevanem on kulutanud lastega ühiselt aega veetes ega summasid, mis on antud lastele ühekordseteks kuludeks (nt taskurahaks, sõidurahaks). Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud hagejatele perioodil 01.01.2015-31.01.2015 elatist järgmiselt: 1) jaanuaris 2015 tasus kostja elatist kokku 366,86 eurot, s.h XXX 224,37 eurot ning XXX 142,49 eurot. Kostja on tasunud XXX arvele 150 eurot (tl 40), Tallinna Linnakantseleile 81,88 eurot (tld 44, 76, 84), AS-i Starman arvest laste osa 17,90 eurot (tl-d 41, 109), kommunaalarvest laste osa 104,70 eurot (tl-d 42, 89), Eesti Energia AS-i arvest laste osa 12,38 eurot (tl-d 43, 95-96). Kohus selgitab, et lastele langeva osa arvutab kohus nii, et jagab kostja poolt ja arvel märgitud summa kolmega (kaks last ja ema) ning korrutab kahega (kahele lapsele langev osa kokku). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 52,51 eurot (195-142,49). 2) veebruaris 2015 tasus kostja elatist kokku 285,82 eurot, s.h XXX 175,83 eurot ning XXX 109,99 eurot. Kostja on tasunud XXX arvele 70 eurot (tlk 40), Tallinna Linnakantseleile 65,84 eurot (tld 44, 77), AS-i Starman arvest laste osa 12,96 eurot (tl-d 41, 110), kommunaalarvest laste osa 123,18 eurot (tl-d 42, 90), Eesti Energia AS-i arvest laste osa 13,84 eurot (tl-d 43, 9798). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 19,17 eurot (195-175,83) ning XXX ees summas 85,01 eurot (195-109,99). 3) märtsis 2015 tasus kostja elatist kokku 325,04 eurot, s.h XXX209,69 eurot ning XXX 115,35 eurot. Kostja on tasunud XXXarvele 100 eurot (tlk 40), Tallinna Linnakantseleile 94,34 eurot (tld 44, 78, 85), AS-i Starman arvest laste osa 13,98 eurot (tl-d 41, 111), kommunaalarvest 5
(8)laste osa 105,08 eurot (tl-d 42, 91), Eesti Energia AS-i arvest laste osa 11,64 eurot (tl-d 43, 99-100). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 79,65 eurot (195-115,35). 4) aprillis 2015 tasus kostja elatist kokku 309,77 eurot, s.h XXX199,43 eurot ning XXX 110,34 eurot. Kostja tasus XXXarvele 100 eurot (tlk 40), Tallinna Linnakantseleile 89,09 eurot (tl-d 44, 79, 86), AS-i Starman arvest laste osa 13,98 eurot (tl-d 41, 112), kommunaalarvest laste osa 93,74 eurot (tl-d 42, 92), Eesti Energia AS-i arvest laste osa 12,96 eurot (tl-d 43, 101102) . Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 84,66 eurot (195-110,34). 5) mais 2015 tasus kostja elatist kokku 352,26 eurot, s.h XXX223,30 eurot ning XXX 128,96 eurot. Kostja tasus XXXarvele 140 eurot (tlk 40), Tallinna Linnakantseleile 94,34 eurot (tl-d 44, 80, 87), AS-i Starman arvest laste osa 13,98 eurot (tl-d 41, 113), kommunaalarvest laste osa 91,98 eurot (tl-d 42, 93), Eesti Energia AS-i arvest laste osa 11,96 eurot (tl-d 43, 103104). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 66,04 eurot (195-128,96). 6) juunis 2015 tasus kostja elatist kokku 362,56 eurot, s.h XXX228,45 eurot ning XXX 134,11 eurot. Kostja tasus XXXarvele 180 eurot (tlk 40), Tallinna Linnakantseleile 94,34 eurot (tl-d 44, 81, 88), AS-i Starman arvest laste osa 13,98 eurot (tl-d 41, 114), kommunaalarvest laste osa 61,88 eurot (tl-d 42, 94), Eesti Energia AS-i arvest laste osa 12,36 eurot (tl-d 43, 105106). Seega on elatise võlgnevus XXXees 60,89 eurot (195-134,11). 7) juulis 2015 tasus kostja elatist kokku 304,09 eurot, s.h XXX184,09 eurot ning XXX 120 eurot. Kostja tasus XXXarvele 240 eurot (tlk 40), Tallinna Linnakantseleile 64,09 eurot (tlk 44). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 10,91 eurot (195-184,09) ning XXXees summas 75 eurot (195-120). 8) augustis 2015 tasus kostja elatist kokku 313,34 eurot, s.h XXX163,34 eurot ning XXX 150 eurot. Kostja tasus XXXarvele 300 eurot (tlk 40), Tallinna Linnakantseleile 13,34 eurot (t.lk 44). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 31,66 eurot (195-163,34) ning XXXees summas 45 eurot (195-150). 9) septembris 2015 tasus kostja elatist kokku 300 eurot, s.h XXX150 eurot ning XXX 150 eurot. Kostja tasus XXXarvele 300 eurot (tlk 40). 6
(8)Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 45 eurot (195-150) ning XXXees summas 45 eurot (195-150). 10) oktoobris 2015 tasus kostja elatist kokku 300 eurot, s.h XXX150 eurot ning XXX 150 eurot. Kostja tasus XXXarvele 300 eurot (tlk 40). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 45 eurot (195-150) ning XXXees summas 45 eurot (195-150). 11) novembris 2015 tasus kostja elatist kokku 300 eurot, s.h XXX150 eurot ning XXX 150 eurot. Kostja tasus XXXarvele 300 eurot (tlk 40). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 45 eurot (195-150) ning XXXees summas 45 eurot (195-150). 12) detsembris 2015 tasus kostja elatist kokku 100 eurot, s.h XXX50 eurot ning XXX 50 eurot. Kostja tasus XXXarvele 100 eurot (tlk 40). Seega on elatise võlgnevus XXXees summas 145 eurot (195-50) ning XXXees summas 145 eurot (195-50). Eeltoodust nähtuvalt on elatise võlgnevuse suuruseks perioodi 01.01.2015-31.12.2015 eest kokku XXXees 341,74 eurot ning XXXees 828,76 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatise võlgnevus XXXkasuks 341,74 eurot ning XXXkasuks 828,76 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on tasunud hagejatele elatist alates 01.01.
  1. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks elatise välja alates 01.01.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõlemale lapsele eraldi ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras.
  2. Kostja taotleb kohtult elatise miinimummäära vähendamist. Kostja tõi välja, et ta ei oma kinnisvara ega muud olulist vara. Elatisraha, mida kostja on tasunud, moodustab üle poole kostja sissetulekust, mis halvendab kostja enda igakuist toimetulekut. Kostja igakuised kulud on kokku 385 eurot. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud määra. Selleks peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema 7
(8)osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Asjaolu, et elatise summad moodustavad üle poole kostja sissetulekust, ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta kostja kanda miinimumist väiksema osa laste ülalpidamiskuludest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. 12.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 163

lõige 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata ja

§ 163lõike 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.