MS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud summa 392,94 eurot, s.o ekspertiisikulud, riigi kanda. 3. Ülejäänud osas jätta Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Z Se 10.02.2016 üldmenetluse otsus nr 930013000208/20 väärteoasjas nr 930013000208 muutmata. 4.
alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Juri Vorontsov’ile ja Ülle Vorontsovale nende poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 1224 (üks tuhat kakssada kakskümmend neli) eurot. (Juri Vorontsov xxxx) Kohtuotsuse väljatrükk pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel saata õigusabikulude hüvitamise osas Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:
p 3 alusel ning väärteomenetlus lõpetada
Kaebuse kohaselt, 05.02.2013 koostatud läbiotsimisprotokolli nr 930013000208/2 järgi teostasid Maksu-ja Tolliameti ametnikud läbiotsimist xxxx aadressidel xxxx, xxxx, xxxx, garaažiboksides xxxx ja xxxx. Läbiotsimisprotokolli kohaselt viibisid läbiotsimiste juures nii Juri Vorontsov kui Ülle Vorontsova, kuid Ülle Vorontsova allkirja läbiotsimisprotokollil pole. Seega puudub Ülle Vorontsova kinnitus, kas ta nõustus läbiotsimisprotokolli kantud andmetega – st kas protokoll on koostatud õigesti.
lg 1 p 6 sätestab, et menetlusalusel isikul on õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse. Ülle Vorontsoval 05.02.2013 sellist võimalust ei olnud, protokollil on vaid Juri Vorontsovi allkirjad, kes eesti keelt ei valda.
MS § 161 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. 05.02.2013 ei olnud läbiotsimisele kaasatud tõlki. KrMS § 161 lg 4 järgi on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tema puudumise tõttu õigustühine. Seega on 930013000208 õigustühine, kuna Juri Vorontsov ei valda eesti keelt ning menetlustoimingu juures ei olnud kaasatud tõlk. Eeltoodust tulenevalt on Juri Vorontsov ning Ülle Vorontsova seisukohal, et väärteoasjas 930013000208 ei ole võimalik tugineda 05.02.2013 läbiotsimisega kogutud tõenditele, mistõttu tuleb käesolev menetlus
p 3 ning
Kui kohus siiski leiab, et läbiotsimine ei olnud õigustühine, juhivad menetlusalused isikud tähelepanu järgnevale. Väärteootsusest ei selgu üheselt, kas sigaretid üldkoguses 24260 tükki avastati aadressil xxxx või xxxx. 11.01.2016 koostatud väärteoprotokollis nr 930013000208/19 on kirjutatud läbivalt, et sigaretid üldkoguses 24260 tükki avastati xxxx. 10.02.2016 väärteootsuse punktis 6, kus on kirjas väärteo toimepanemise aeg ja koht on samuti märgitud kinnistu aadressil xxxx. Kinnistu aadressil xxxx ei kuulu Juri Vorontsovile ning Ülle Vorontsovale ja see ei ole ka nende elukoha aadressiks. Eeltoodust tulenevalt ei ole väärteootsuses üheselt ja selgelt tõendatud, kust ning milliselt ning kellele kuuluvalt kinnistult leiti 24260 sigaretti. Väärteootsuses puudub igasugune analüüs Juri Vorontsovi ning Ülle Vorontsova teopanuse kohta ning ei ole viidatud ka faktilistele asjaoludele, millele tuginedes on järeldatud, et on täidetud mõlema isiku puhul kaastäideviimise objektiivsed ning subjektiivsed eeldused. Väärteootsusest ei ole võimalik tuvastada, mis on kummagi isiku teopanus, et eksisteeris ühine teootsus ja teoplaan. Lisaks eeltoodule on Ülle Vorontsova öelnud 05.02.2013 ülekuulamisel, et sigaretid ei kuulu temale. Kohtuväline ei ole viidanud, millise 4 tõendi põhjal ta on teinud sellise järelduse, et Ülle Vorontsova oli teadlik, et nende ühises majapidamises oli kaubanduslikus koguses nõuetele mittevastavaid sigarette. Seega ei ole väärteootsuses tõendatud, et Ülle Vorontsoval oli tahtlus TubS § 39 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemiseks ning tuleb asuda seisukohale, et subjektiivne koosseis Ülle Vorontsovale esitatud süüdistuse osas ei ole täidetud. Väärteootsuses on ekslikult järeldatud, et Juri Vorontsovi poolt väidetavalt toime pandud MKS § 1541 lg 1 sätestatud süüteo puhul on tahtluse vormiks kavatsetus KarS § 16 lg 2 tähenduses, kuna sellist järeldust ei toeta süüteomenetluse käigus kogutud tõendid. Juri Vorontsov on 12.04.2013 ütlustes selgitanud, et ostis vedeliku
§-s 19 menetlusaluse isiku õigusena sätestatud, mis on põhjendatav asjaoluga, et kui menetlusalusele isikule ei ole toimetatava väärteomenetluse sisu arusaadav, tuleb tal sellest kohtuvälist menetlejat teavitada. Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine ning kirjeldatud juhtudel peab menetleja omal algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust jätkata. Eeltoodud Riigikohtu lahend pärineb küll aastast 2015, kuid 5 selles viidatust tuleneb üheselt, et kõige olulisem kogu väärteomenetluse käigus on asjaolu, et kohtuväline menetleja tagab menetlusalusele isikule toimingute ja dokumentide arusaadavuse. Olukorras, kus tegelikkuses on Juri Vorontsovile menetlustoimingute tegemisel tõlge kohtuvälise menetleja poolt tagatud, kuid läbiotsimisprotokollis on fikseerimata tõlkija nimi, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et läbiotsimise toiming ning läbiotsimisprotokoll on õigustühised, kuna dokumendil puudub viide tõlkijale. Juri Vorontsov ei ole väärteomenetluse toimingute käigus avaldanud mingilgi viisil, et talle on menetlustoimingute või dokumentide sisu arusaamatu, vaid on kinnitanud vastupidist. Kaebuse kohaselt on 11.01.2016 koostatud väärteoprotokollis kirjutatud läbivalt, et sigaretid koguses 24260 tükki avastati aadressil xxxx, mis ei ole Ülle Vorontsova ja Juri Vorontsovi elukoha aadress. Kohtuväline menetleja nõustub, et väärteoprotokollis on märgitud ekslikult ebatäpne aadress. Läbiotsimise määruses on viidatud läbiotsitavaks aadressiks xxxx, mis on õige. Samuti on õiged viited läbiotsimisprotokollis, fototabelitel ning ülekuulamisprotokollidel, mis on viidud läbi aadressil xxxx. Kohtuväline menetleja tunnistab eksimust väärteoprotokollis, kuid ei nõustu kaebajaga, et sellest tulenevalt on ebaselge asjaolu, kellele kuuluvad 24260 sigaretti. Kaebuse kohaselt puudub väärteootsuses igasugune analüüs Ülle Vorontsova ja Juri Vorontsovi teopanuse kohta ning ei ole viidatud faktilistele asjaoludele, millele tuginedes on järeldatud, et on täidetud kaastäideviimise objektiivsed ja subjektiivsed eeldused. Lisaks on kaebaja seisukohal, et väärteoasja materjalidest ei ole võimalik mingilgi viisil tuletada, et Ülle Vorotsova oli teadlik nõuetele mittevastavate sigarettide olemasolust. 05.02.2013 koostatud läbiotsimise protokollis on fikseeritud, et Ülle Vorontsova ja Juri Vorontsov andsid vabatahtlikult välja majja ja aiamajja peidetud nõuetele mittevastavad sigaretid koguses 24260 tükki. Lisaks on otsuses toodud, et menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt kuulusid sigaretid Juri Vorontsovile. Samas on väärteomenetluses selgunud, et Ülle Vorontsova oli teadlik, et nende ühises majapidamises hoiustati kaubanduslikus koguses nõuetele mittevastavaid sigarette. Hinnang kaastäideviimise osapanusele kajastub kohtuvälise menetleja otsuses isikutele trahvide suuruse määramisel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja väide analüüsi puudumisele isikute TubS § 39 lg-s 1 sätestatud väärteo kaastäideviimise ja teopanuste kohta ei ole tõene ning põhjendatud. Kaebuse kohaselt on väärteootsuses ekslikult järeldatud, et Juri Vorontsovi poolt toime pandud MKS § 1541 lg-s 1 sätestatud süüteo tahtluse vormiks on kavatsetus. Läbiotsimise alustamise analüüsi käigus, mis on fikseeritud läbiotsimismääruses, on märgitud, et Juri Vorontsov on alates aastast 2001 pannud toime kaheksa väärtegu, kus ta on müünud nõuetele mittevastavaid sigarette ja käitlemiseks keelatud alkoholi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eeltoodud infot ei saa jätta käesolevas väärteomenetluses tähelepanuta. Läbiotsimisprotokollist tuleneb, et Juri Vorontsov andis läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja kaks plastkanistrit alkoholilõhnalise vedelikuga mahuga ca 31+10 liitrit. Seda, et läbiotsijatele väljaantud vedelik on lahusti, Juri Vorontsov ei öelnud. Juri Vorontsovi poolt 12.04.2013 antud ütluste kohaselt ostis ta Riia turult 51 liitrit lahustit eesmärgiga puhastada kuuri eterniitkatust. Kohtuvälise menetleja hinnangul Juri Vorontsovi 12.04.2013 antud ütlused ei haaku tema läbiotsimise käigus antud ütlustega ja tegevusega ning on antud sooviga vabaneda vastutusest. Seega jääb kohtuväline menetleja üldmenetluse otsuses toodu juurde, et Juri Vorontsov on MKS § 1541 lg-s 1 sätestatud väärteo pannud toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja veendunud, et 10.02.2016 tehtud otsus nr 930013000208/20 Juri Vorontsovi ja Ülle Vorontsova suhtes on seaduspärane ja õige ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja märgib, et käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Juri Vorontsovi ja Ülle Vorontsova valdusest leiti nõetele mittevastavat alkoholi koguses 38,1 liitrit ning nõuetele mittevastavaid sigarette koguses 147220 tükki, mis on asitõenditena kinni peetud. Kui kohus siiski leiab, et kaebuses toodud asjaolud on piisavad 10.02.2016 üldmenetluse otsuse nr 930013000208/20 tühistamiseks
p 3 alusel ning väärteomenetluse lõpetamiseks
lg 1 p 6 1 alusel, siis juhib kohtuväline menetleja tähelepanu, et seadusest tulenevalt puudub võimalus nõuetele mittevastavate asitõendite tagastamine Juri Vorontsovile ja Ülle Vorontsovale. 6. Kaebajate kaitsja Küllike Nammi poolt 13.06.2016 koostatud seisukoha kohaselt ei nõustu kaebajad kohtuvälise menetleja 27.04.2016 seisukohaga, mille kohaselt kaebajate suhtes 10.02.2016 tehtud väärteootsus on seaduspärane ja õige. Väärteootsuse olulisim tõend on läbiotsimisprotokoll, kuna nimetatud toiminguga koguti tõendid, millel rajaneb kaebajatele esitatud süüdistus. Ometi on just läbiotsimisprotokoll seadusvastane tõend, millele ei ole võimalik tugineda. Ka kohtuväline menetleja on tunnistanud läbiotsimisprotokollis olevaid puudusi – asjaolu, et sellel puudub Ülle Vorontsova allkiri ning, et toiminguga polnud kaasatud tõlki ja pole teada, kes läbiotsimisprotokolli Juri Vorontsovile tõlkis. Kaebajad on seisukohal, et Ülle Vorontsova allkirja puudumine läbiotsimisprotokollilt välistab võimaluse, et tõendile saab tugineda Ülle Vorontsova suhtes tehtavas väärteootsuses. Menetlusaluse isiku allkiri ei ole vaid vormilise tähtsusega. KrMS § 161 lg 4 sätestab selgelt, et tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema puudumise tõttu õigustühine. KrMS § 161 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. Käesoleval juhul on tegemist küll väärteomenetlusega, kuid
kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui
-ist ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt kaasatakse väärteomenetluses tõlk menetlustoimingu läbiviimisel vaid menetlusosalise või tunnistaja taotlusel, kuid vastav sätte jõustus alles 24.02.
ei anna selget loetelu väärteomenetluse subjektidest, mistõttu tuleb menetluse subjektide määratlemisel lähtuda samuti KrMS-ist. Seega, kui tõlgina tegutses läbiotsimise käigus ja protokolli tutvustades läbiotsimist toimetanud ametnik, läheb see ka vastuollu KrMS § 16 lg 2 teisest lausest tuleneva nõudega. Kaebajad on ka seisukohal, et ülekuulamisprotokollil fikseeritud tõlkija isik PPA ametnik Aleksandr Klasberg, pole käsitletav aktsepteeritava tõlgina, kuna ka tema ise oli antud menetluses subjekt – läbiotsimist läbi viinud ametnik. Seega pole võimalik lähtuda lisaks läbiotsimisprotokollile ka ülekuulamisprotokollis Juri Vorontsovi antud ütlustele, kuna need on võetud toimingu käigus, mis on vastuolus KrMS sätetega ja on seega õigusvastaselt kogutud tõendid. Kokkuvõtvalt läbiotsimisprotokolli osas, 05.02.2013 allutati menetlustoimingule läbiotsimine kaks menetlusalust isikut, kellele mõlemale jäeti väärteoprotokoll nõuetekohaselt tutvustamata. Kaebajad on jätkuvalt veendumusel, et sellisel kujul õigusvastaselt kogutud tõenditele, ei ole võimalik tugineda ning käesolev menetlus tuleb
p 3 ning
Kohtuotsuse põhjendused: 7. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt võib 7 maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 8.
kohaselt maakohus võib kohtuotsusega jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata; tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda; tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. VMTS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Muuhulgas peab maakohus vastama
loetletud küsimustele.
p 6 kohaselt peab kohus kaebust lahendades välja selgitama, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.
lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. 11.01.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega: - 01.02.2013 läbiotsimise määrus nr 930013000208/1; - 05.02.2013 läbiotsimise protokoll nr 930013000208/2 lisadega; - 05.02.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll nr 930013000208/3; - 05.07.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll nr 930013000208/4; - 12.04.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll nr 930013000208/9; - 20.02.2013 ekspertiisiakt nr 1-9/64-1m; - asitõendid: sigaretid üldkoguses 147220 tükki ja denatureeritud piiritus koguses 38,1 liitrit; - 17.07.2015 väärteoasja uuendamise määrus nr 930013000208/13.
kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteo toimepanemise ajal, s.o 05.02.2013, kehtinud
kohaselt osalevad ekspert ja tõlk väärteomenetluses ja nad taanduvad või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. KrMS § 161 lg 1 sätestab, et kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. Eeltoodust tulenevalt, ajal, mil läbiotsimist teostati, oli tõlgi osavõtt menetlustoimingust kohustuslik, kui menetlusosaline eesti keelt ei valda. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Juri Vorontsov ei valda eesti keelt, millest tulenevalt oleks pidanud 05.02.2013 läbiotsimisele olema kaasatud tõlk. Läbiotsimise protokollil ja selle lisadel puudub tõlgi allkiri, mis tähendab, et on rikutud Juri Vorontsovi õigust arutada väärteoasja keeles, mida menetlusalune isik valdab. KrMS § 161 lg 4 kohaselt tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema puudumise tõttu õigustühine. Kohus on tuvastanud, et menetluses oleks pidanud osalema tõlk. Väärteomenetluses koostatud läbiotsimise protokoll on koostatud ja see on antud isikule olukorras, kus isikul puudub arusaam, mida protokollis kirjeldatud ning kirjutatud on. Kuigi isik on vene keeles omakäeliselt läbiotsimise protokolli kirjutanud, et protokoll on talle tõlgitud, ei nähtu sellest, kes menetlusalusele isikule protokolli tõlkis ning kas tõlgiks oli isik, kes vastab 9 KrMS § 161 lg 2 sätestatule. Seega on 05.02.2013 toimunud läbiotsimine, millesse ei olnud kaasatud tõlki õigustühine. Menetlustoimingu puhul, mis on tühine, loetakse, et seda pole kunagi toimunud. Seega ei saa kohus käesoleval juhul lähtuda asja lahendamisel Juri Vorontsovi suhtes koostatud läbiotsimise protokollist. Ülle Vorontsova osas selgub väärteoasja materjalidest, et tema menetlusaluse isikuna ei ole allkirjastanud 05.02.2013 läbiotsimisprotokolli. KrMS § 152 lg 4 sätestab, et protokollile kirjutavad alla menetleja, asjatundja, toimingule allutatud isik ja isik, kes on toimingus osalenud. Lõige 5 sätestab, et kui lõikes 4 nimetatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast või kui isik füüsilise puude tõttu ei ole suuteline alla kirjutama, tehakse protokollis keeldumise ja selle põhjuse või allkirja andmise võimatuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik. Ülle Vorontsova kohta ei ole läbiotsimise protokolli vastavasisulist märget tehtud, mis kinnitaks, et isik on keeldunud alla kirjutamast või allkirja andmine on olnud muul põhjusel võimatu. Kuna läbiotsimise protokollil puudub toimingule allutatud isiku Ülle Vorontsova allkiri, siis puudub kinnitus, kas tema muud KrMS §-st 152 tulenevad õigused läbiotsimise toimetamisel on olnud väärteo menetlemisel tagatud või mitte. KrMS § 152 lg 1 kohaselt uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll antakse läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt uurimis- või muu menetlustoimingu protokolliga tutvumise ajal toimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta tehtud avaldused, protokolli parandamise taotlused ja muud taotlused kantakse samasse protokolli. 05.02.2013 kehtinud VMTS § 19 lg 1 p 6 kohaselt on samuti menetlusaluse isiku õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Käesoleval juhul, kuna läbiotsimise protokollil puudub menetlusaluse isiku Ülle Vorontsova allkiri, tuleb asuda seisukohale, et tal ei ole olnud võimalust protokolliga tutvuda ning sellega on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusaluse isiku õigusi väärteomenetluses. Kohus asub seisukohale, et 05.02.2013 läbiotsimise protokolli koostamisel on rikutud mõlema menetlusaluse isiku õigusi – Juri Vorontsovi puhul viies läbiotsimist läbi ilma tõlgita, kui tõlgi osavõtt menetlustoimingust oli kohustuslik ning Ülle Vorontsova puhul jättes menetlustoimingu protokolli talle nõuetekohaselt tutvustamata – mistõttu tuleb läbiotsimise protokoll tõendite kogumist välja arvata, sest tegu on õigusvastase tõendiga. Teised väärteoprotokollis märgitud tõendid ei ole piisavad, et tõendada menetlusaluste isikute Juri Vorontsovi ja Ülle Vorontsova poolt kuni 05.02.2013 oma elukohas aadressil xxxx maksumärgistamata ning nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootete koguses 24160 tükki hoiustamist ja ladustamist; Juri Vorontsovi poolt kuni 05.02.2013 enda valduses olevates garaažiboksides maksumärgistamata ning nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete koguses 122960 tükki hoiustamist ja ladustamist; Juri Vorontsovi poolt kuni 05.02.2013 enda valduses olevas garaažiboksis nr aadressil xxxx 38,1 liitrit denatureeritud piiritust, mille kohta tal puudus ATKEAS § 50 lg-tes 31,32 ja 4 nõutud analüüsiakt ja aktsiisivabastuse luba, hoiustamist. Kuivõrd väärteoasjas ei saa tugineda 05.02.2013 koostatud väärteoprotokollile ning sellest tulenevalt ei ole tõendatud väärtegude toimepanemine menetlusaluste isikute poolt, tuleb väärteomenetlus lõpetada
10 11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et MTA tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Z Se 10.02.2016 üldmenetluse otsus nr 930013000208/20 väärteoasjas nr 930013000208 tuleb tühistada Juri Vorontsovi karistamise osas MKS § 1541 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, Juri Vorontsovi karistamise osas TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot ja Ülle Vorontsova karistamise osas TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning lõpetada väärteomenetlus
MS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Seega kuulub kohtuvälise menetleja lahend tühistamisele ka menetluskulude summas 392,94 eurot, s.o ekspertiisikulud, sissenõudmise osas Juri Vorontsovilt ning menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. 13.06.2016 esitas menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale taotluse menetlusaluste isikute poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude, summas 1224 eurot, hüvitamiseks. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 01.03.2016 sularahaarve nr 2016142 summas 864 eurot (sh käibemaks summas 144 eurot) ning Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 13.06.2016 arve nr 2016392 summas 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot).
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. Menetlusalustele isikutele Juri Vorontsovile ja Ülle Vorontsovale kuulub
S § 84 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 84 lg 6 sätestab, et väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt asitõendina hoiule jäetud vedelik (denatureeritud piiritus) koguses 38,1 liitrit kuulub konfiskeerimisele, sest AS § 4 lg 1 sätestab nõuded, millele käideldav alkohol peab vastama lisaks muudele õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ATKEAS § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. Kuivõrd asitõendina hoiule jäetud alkohol oli maksumärgistamata, siis sellest tulenevalt on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. TubS § 51 lg 6 kohaselt käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemele kohaldab kohus, Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet konfiskeerimist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt asitõendina hoiule jäetud sigaretid üldkoguses 147220 tükki kuuluvad konfiskeerimisele, sest nende müügipakendid ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud, maksumärgina tuleb mõista Eesti maksumärki, mis vastab ATKEAS § 61 lg 2 alusel kehtestatud rahandusministri 12.aprilli 2006.a määruse nr 25 nõuetele. TubS § 13 lg 1, 2 ning § 15 lg 1, 2 peavad tubakatoote müügipakendile trükitud terviseohu üldhoiatus ja valikuline lisahoiatus, samuti teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasisisalduse kohta olema eestikeelsed. 11 Arvestades eeltoodut, tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata osas, millega juhindudes KarS § 83 lg-test 4 ja 6 ning TubS § 51 lg-st 6 määrati konfiskeerida asitõendina hoiule jäetud vedelik (denatureeritud piiritus) koguses 38,1 liitrit ning sigaretid üldkoguses 147220 tükki. 13. Kohus juhindus otsuse tegemisel
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.