Obsah (5)

§ 116§ 103§ 101§ 113§ 821

Tsiviilasi 2-15-124348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-124348 Tsivii

) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 12.5.1 alusel. Lepingu üldtingimuste p 12.5.1 kohaselt Tellijal on õigus leping korraliselt ja ilma, et see oleks tingitud töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest, üles ütelda igal ajal. Sellisel juhul on töövõtjal õigus nõuda tasu kõikide akteeritud tööde eest, ning muude põhjendatud ja 5 tõendatud kulude hüvitamist, mis kaasnevad töövõtjale seoses lepingu ülesütlemisega tellija poolt. Vaidlus puudub selles, et kostja (tellija) on 12.08.

1. a lepingu üles öelnud, viidates sealjuures üldtingimuste p-le 12.5.1 (lepingu ülesütlemisavaldus tl 98). Kostja selgituste kohaselt oli lepingu lõpetamine p 12.5.1 alusel tingitud soovist lõpetada leping töövõtjale soodsaimal viisil, et mitte märkida riigihangete registrisse lepingu ülesütlemise põhjuseks töövõtja poolset lepingu rikkumist. Sisuliselt tingisid lepingu ülesütlemise töövõtja tegematajätmised. Kostja viitab järgmistele rikkumistele: - töövõtja ei alustanud lepingu kohaselt ega mõistliku aja jooksul lepingukohaste töödega; - riigihanke pakkumuse alltöövõtja kinnituses on pakkuja esitanud alltöövõtjana OÜ Siimel, kelle pädevuseks ja teostatavateks töödeks või osutatavateks teenusteks hankelepingu elluviimisel olid „Hüdrotehnilised tööd ja projektijuhtimine.“ Alltöövõtja esindaja oli Hillar Saarik. Kolm kuud pärast lepingu sõlmimist ei olnud tellijal hüdrotehniliste tööde tegijat ega projektijuhti olemas. Tellijal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda üldtingimuste p-s 12.5.2 nimetatud juhtudel (tl 67). Kostja ei ole ühelegi konkreetsele üldtingimuste punktile viidanud. Üldtingimustes nimetatud alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võimaldasid lepingu üles öelda pärast mõistliku lisatähtaja möödumist (välja arvatud p 12.5.2.5, mis kohaldus töövõtja pankroti korral). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kummagi väidetava rikkumise osas hagejale lisatähtaega andnud – ei lepingukohaste töödega alustamiseks ega alltöövõtulepingu sõlmimiseks. Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad lepingust taganemise üldsätted (vt nt Riigikohtu 5.06.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14).

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepitust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lisaks olulisele lepingurikkumisele on lepingust taganemise eelduseks töövõtja vastutus rikkumise eest.

§ 103

lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust

§ 103lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu.

Tulenevalt

§ 101

lõikest 3 ei või võlausaldaja lepingust taganeda võlgniku rikkumise tõttu, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ta kannab.

§ 116

lg 2 kohaselt Olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 116

lg 4 kohaselt Lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui 6 kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega olulise lepingurikkumise eelduseks on üldjuhul töövõtjale täitmiseks täiendava tähtaja andmine. Tööde ajagraafiku kohaselt olid pooled kokku leppinud, et vahemikus 14.05.

1. a kuni 10.06.
2. a toimub lubade ja kooskõlastuste hankimine ning alates 11.06.
3. a asutakse teostama ettevalmistavaid töid ja alates 1.07.
4. a veskihoone müüride ja paisu remonti. Samas vee erikasutusluba väljastati kostjale 20.07.
5. a (tl 187-189), ehitusluba ei olnud kohalik omavalitsus enne töövõtulepingu ülesütlemist väljastanud. Ehitusloa saamine lükkus edasi, kuna ehitusprojektil puudus Krei-Jõe OÜ kooskõlastus. Pooled vaidlevad selle üle, kes pidi lepingu kohaselt ehitusloa hankima. Hageja leiab, et ehitusloa hankimise kohustus oli kostjal. Hageja viitab lepingu üldtingimuste p-le 3.1.4, mille kohaselt kui ehitusprojekti koostab tellija või see koostatakse tema korraldusel, on ehitusloa või kirjaliku nõusoleku hankimise kohustus tellijal, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja leiab, et ehitusloa hankimise kohustus oli hagejal. Kostja viitab üldtingimuste p-le 2.9 ning eritingimuste p 1 Jrk nr 10, milles oli kokku lepitud, et ehitusloa hangib töövõtja. Kohus leiab, et lähtuda tuleb lepingu eritingimustes kokku lepitust, mille kohaselt ehitusloa hankimise kohustus oli töövõtjal (st hagejal). Vaidlus puudub selles, et ehitusloa taotluse esitas siiski tellija ise ning töövõtja tasus tellija palvel üksnes riigilõivu. Ehitusprojekti kooskõlastamine ei olnud lepingu kohaselt töövõtja kohustus. Üldtingimuste pst 2.9 ei tulene töövõtja kohustust ehitusprojekti kooskõlastamiseks. Üldtingimuste p 2.9 kohaselt Töövõtja hangib tööd alustamise, tegemise, lõpetamise, ettenäitamise ning üleandmisega seotud load, kooskõlastused jm nõutavad dokumendid. Töövõtja taotleb projekteerimistingimused, kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa (sh tasub asjaomased riigilõivud), kui lepingus on kokku lepitud, et nende hankimine on töövõtja kohustus. Eritingimuste p 1 Jrk nr 10 kohaselt oli kokku lepitud, et töövõtja peab hankima ehitusloa. Sellest ei tulene, et töövõtja pidi hankima ka ehitusloa väljastamiseks vajalikud kooskõlastused. Vajadus saada Krei-Jõe OÜ kooskõlastus selgus pärast lepingu sõlmimist. Kostja sõnul ei osanud ta arvata, et vald seda kooskõlastust nõuab. Tööprojektis oli märgitud (tl 143), et ehitustööde läbiviimine oja sängis (sh sette eemaldamine) on vaja kooskõlastada allavoolu asuva kalakasvanduse omanikuga (Krei-Jõe OÜ). Lepingu kohaselt kohustus töövõtja kooskõlastama Krei-Jõe OÜ-ga ehitustööd, aga mitte hankima kooskõlastust ehitusprojektile. Siiski osutas töövõtja tellijale seoses läbirääkimistega Krei-Jõe OÜ-ga kaasabi. Muu hulgas on töövõtja pakkunud välja erinevad lahendusvariandid, millest ühega Krei-Jõe OÜ ka nõustus, kuid tellijale ei sobinud pakutud tööde hind (tl 91-92). Eeltoodut arvestades kohus leiab, et viivitused lepingu täitmisel tekkisid tellijast endast tulenevatel asjaoludel (vee erikasutusluba väljastati kostjale 20.07.
6. a) ning kolmandast isikust tulenevatel põhjustel (Krei-Jõe OÜ kooskõlastuse puudumine), mille eest hageja lepingu kohaselt ei vastutanud. Üldtingimuste p 4.4.2.1 kohaselt kohustus töövõtja kasutama alltöövõtjaid, keda ta oli pakkumuses nimetanud ning nende alltöövõtjate asendamine tuli eelnevalt kirjalikult tellijaga kooskõlastada. 7 Alltöövõtja pädevusteks pidid olema hüdtotehnilised tööd ja projektijuhtimine. Kostja väitel sai leping sõlmitud seepärast, et projektijuht oli H. Saarik, kel olid kogemused vesiehitusega. Hageja on tunnistanud, et alltöövõtjaga ei olnud lepingut sõlmitud, kuid oli sõlmitud siduv eelleping ning alltöövõtuleping oli plaanis sõlmida pärast ehitustöödeks vajaliku loa saamist. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et telefonivestlustes on olnud juttu sellest, et alltöövõtjat ei ole. Hillar Saariku juhtust sai kostja enda sõnul aru, et temal ei olnud plaanis alltöövõtulepingut sõlmida. Kirjalikes seisukohtades kostja neid asjaolusid välja toonud ei ole, kuna telefonivestlusi ei ole tal millegagi tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et alltöövõtjal puudus kavatsus kostjaga lepingut sõlmida. Kohus leiab, et ei saa eeldada, et alltöövõtuleping pidi olema sõlmitud juba enne ehitustöödega alustamiseks vajalike lubade saamiseks. Isegi kui pidada asjaolu, et alltöövõtjaga ei olnud lepingut sõlmitud rikkumiseks, ei saa seda pidada niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis andnud kostjale õiguse lepingust taganeda ilma täitmiseks (alltöövõtulepingu sõlmimiseks) täiendavat tähtaega andmata. Kostja vastusest ning kohtule esitatud kostja e-kirjadest nähtub, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kui hageja soovib pakkumuses nimetatud alltöövõtjat asendada, tuleb see kostjaga kooskõlastada (kostja 24.07.
7. a e-kiri, tl 113), samuti on kosja palunud hagejalt teatada, kes Piigaste paisu ehitama hakkab (kostja 11.08.
8. a e-kiri, tl 115). Samas ei ole kostja ühtki tähtaega alltöövõtulepingu sõlmimiseks andnud. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostjal puudus alus töövõtulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks / lepingust taganemiseks. Seega lõppes leping korralise ülesütlemisega ning hagejal on õigus vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 12.5.1 nõuda põhjendatud ning tõendatud kulude hüvitamist. Kohus leiab, et kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ning tõendatud. Kostja on viidanud üldtingimuste p-le 12.5.6 ning leidnud, et kulude hüvitamise nõue on esitatud hilinenult. Üldtingimuste p 12.5.6 kohaselt Lepingu ülesütlemise korral tehakse tehtud tööde ülevaatamine, mõõtmine ja hindamine hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lepingu ülesütlemise jõustumist ning toimingutele kohaldatakse punkti 10.1 alapunkte. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud lepingupunkt ei käsitle kulutuste hüvitamise nõude esitamist. Ehitise koguriskikindlustus 694,93 eurot Lepingu üldtingimuste punkti 6.1.6.1 kohaselt Juhul kui lepingus on nii sätestatud, sõlmib töövõtja enne tööde alustamist, kuid hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu, mille tingimuste kohaselt katab kindlustus kõik tööde tegemisest tulenevad ohud (sh sisseseade, masinate, olemasoleva ehitise jm-ga seoses). Kindlustuslepingu hüvitamise piirmäära minimaalne suurus peab olema vähemalt võrdne lepingus sätestatudlepingu hinnaga (arvestatuna summast ilma käibemaksuta) ning omavastutuse maksimaalne suurus peab vastama lepingus kokku lepitud summale. Vastava kokkuleppe puudumise korral on töövõtjal õigus määrata omavastutuse suurus oma äranägemise järgi. Lepingu eritingimuste punkti
9. Jrk nr 22-24 järgi pidi hageja sõlmima koguriskikindlustuse lepingu. Eeltoodud kulu kandmist nõudis kostja hagejalt ka oma 21.05.
10. a e-kirjas (tl 87). Hagiavaldusele on lisatu ehituse koguriskikindlustuse poliis nr 943042882 (tl 78-79), millest nähtub, et tasutud on kindlustuse osamakse 694,93 eurot. Ehitusaegse garantii kulud 127,48 eurot Lepingu üldtingimuste punkt 6.1.1.1 sätestab Juhul kui lepingus on nii sätestatud, annab töövõtja tellijale enne lepingu sõlmimist täitmisaja tagatise 10 (kümne) protsendi ulatuses 8 lepingu hinnast (arvestatuna käibemaksuta) ühel järgmisel viisil (seejuures on töövõtjal lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamis tellija poolt lepingus lubatud teist liiki tagatise: esitab krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja (originaali), mille tähtaeg peab olema 2 (kahe) kuu võrra pikem kui täitmisaeg. Vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1 Jrk nr 17 oli täitmisaja tagatiseks 10% lepingu hinnast. Eeltoodud kulu kandmist nõudis kostja hagejalt ka oma 21.05.
11. a ekirjas (tl 87). Hageja sõlmis garantiilepingu Swedbank AS-ga garantiisummas 7239,54 eurot (tl 81-82) ning tasus selle eest lepingutasu 85 eurot ning riskitasu 42,48 eurot, kokku 127,48 eurot. Ehitusloa riigilõiv 130 eurot Kohus on eelnevalt leidnud, et ehitusloa hankimise kohustus oli töövõtjal. Sellele vaatamata esitas ehitusloa taotluse tellija ise, kuid kostja tasus tellija palvel taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu 130 eurot. Kostja 21.05.
12. a e-kirjast hagejale nähtub, et kostja palub hagejal tasuda ehitusloa taotluse riigilõiv ning saata vastav maksekorraldus (tl 86). Riigilõivu tasumise maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on riigilõivu tasunud (tl 77). Kostja on seda nõuet tunnistanud. Transpordi otsekulud 59,7 eurot Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esindaja A.K. käinud kolmel korral Piigastel asuval tööobjektil. Sõidud on olnud seotud lepinguga seotud asjaajamisega – kohtumine Krei-Jõe OÜ esindajaga, kohtumised tellija esindajaga, objekti ülevaatus. Objektil käimised ning läbitud distants on tõendatud hageja esindaja sõidupäeviku väljatrükiga (tl 100-101). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja esindaja on objektil käinud. Mõistlikke kulusid seoses objekti ülevaatuse ning kohtumistega nii tellija kui Krei-Jõe OÜ esindajatega saab pidada põhjendatuks. Asjaolu, et objektil käis hageja esindaja A.K., mitte riigihanke pakkumises nimetatud alltöövõtja projektijuht H.S., ei anna alust jätta transpordikulude nõude osas hagi rahuldamata. Projektijuhtimise ja asjaajamiskulud 700 eurot Hagiavalduse kohaselt seisnevad hageja projektijuhtimise ja asjaajamiskulud eelkõige hageja poolt kantud tööjõukuludes (A.K. töötasu). Kohus leiab, et kuigi ehitustöödega alustamiseni ei jõutud, on tõendatud, et hageja esindaja on seoses lepingu täitmisega teinud erinevaid toiminguid. Seoses sellega, et Krei-Jõe OÜ-lt ei saadud vajalikku kooskõlastust, pidi hageja kostja palvel tegelema täiendavalt uute lahenduste väljatöötamisega. Seda tõendab kostja 25.06.
13. a e-kiri hagejale. Samuti tegeles töövõtja ehitustöödeks vajalike kooskõlastuste hankimisega Keskkonnaametist – nt nõusolek puu- ja põõsarinde reieks veekaitsevööndis. Hageja esindaja on käinud Piigastel asuval objektil. Kulu suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Mõistlikus ulatuses hageja tööjõukulude hüvitamist saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks. Viivis

§ 113

lg 1 I lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkt 12.2.1 sätestab, et Kui pool rikub lepingust tulenevat maksekohustust, on teisel poolel õigus nõuda viivist alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegeliku tasumise päevani lepingus sätestatud viivisemäära ulatuses. Kui lepingus ei ole viivisemäära sätestatud, on poolel õigus 9 nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Poolel on õigus viivis tasaarvestada teisele poolele tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras. Lepingu eritingimuste punkt 1 Jrk nr 36 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu üldtingimuste punktis 12.2.1 sätestatud viivisemääraks loetakse 0,1% tasumata summalt kalendripäevas. Hageja esitas kulude hüvitamise nõude 25.08.2015. a ning arvestab viivist alates 26.09.2015. a, lähtudes sealjuures

§ 113

lg-st 2 ja

§ 821

lg 1 p-st 1.

§ 113

lg 2 II lause kohaselt Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast.

§ 821

lg 1 p 1 kohaselt Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud kulutuste hüvitamise nõuet 25.08.

1. a. Seega mõistab kohus välja viivise alates 26.09.
2. a. 26.01.
3. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 210,59 eurot (1712,11 eurot x 0,1% x 123 päeva). Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus edasi välja viivise alates 27.01.
4. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 0,1% päevas, kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada põhinõuet. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on 30.03.
5. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud kokku 1962,28 eurot (293,96 eurot riigilõiv, 1668,32 eurot õigusabikulud). Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Raul Talts, kes osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 12 tundi ja 50 minutit: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1 tund; - kliendi poolt edastatud täiendavate hagi koostamiseks vajalike materjalide läbitöötamine 1 tund ja 20 minutit; - hagiavalduse koostamine 6 tundi ja 40 minutit; - kostja 17.02.
6. a vastuse läbitöötamine ja hagejakirjaliku arvamuse koostamine kostja 17.02.
7. a vastuse osas 3 tundi ja 50 minutit. Hageja on tasutud riigilõivuks märkinud 293,96 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 275 eurot, mis käesoleval juhul ka tasuda tuli. Seega riigilõivu osas on menetluskulu põhjendatud 275 euro ulatuses. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 I lausest mõistab kohus hageja lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud 7 tunni ja 20 minuti ulatuses (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 minutit (tegemist ei ole õigusalaseid eriteadmisi vajava toiminguga), hagiavalduse koostamine (sh täiendavate materjalide läbitöötamine 5 tundi, kostja vastuse osas seisukoha koostamine 2 tundi). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas peetud tavapäraseks. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1228 eurot (275 eurot + 7 tundi ja 20 minutit x 130 eurot). 10 Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Andrus Miilaste 11