2-15-19360/16

Tsiviilasi nr 2-15-19360 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016.a Tartu Tsiviilasja number 2-15-19360 Tsiviilasi Dmitri Malofejevi hagi Krivest OÜ vastu töövaidluses Tsiviilasja hind 1327.12 eurot • Hageja Dmitri Malofejev (isikukood XXXX; XXXX) • Hageja esindaja Sergei Desjatnikov (teie.jurist@gmail.com) • Kostja Krivest OÜ (registrikood 11069259) • Kostja esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus (tanel.kalaus@jessekalaus.ee) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 03.05.2016 RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Mõista Krivest OÜ-lt Dmitri Malofejevi kasuks välja saamata töötasu 1327.12 eurot. Menetluskulud
4. Jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Mõista Krivest OÜ-lt Dmitri Malofejevi kasuks välja menetluskulud 500 eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS
6. Dmitri Malofejev pöördus 16.10.2015 töövaidluskomisjoni OÜ Krivest vastu. Avaldaja soovis töölepingu erakorraliselt üles öelda ning mõista tööandjalt välja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Avaldaja palus välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel 4581.72 eurot ning töötasu
7. a augustist 2015.a septembrini 5052.08 eurot või alternatiivselt töötasu alates 2014 märtsist kuni 2015.a septembrini 7555.28 eurot. Töövaidluskomisjon mõistis 16.12.2015 otsusega OÜ-lt Krivest avaldaja kasuks välja tööga kindlustamata aja eest töötasu 1860.30 eurot, jättis rahuldamata nõude lugeda tööleping erakorraliselt üles öelduks ning jättis välja mõistmata hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel. Kostja pöördus 24.12.2015 Tartu Maakohtusse taotlusega vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Kohus teatas 12.04.2016 määrusega, et kohtu menetluses on Dmitri Malofejevi hagi OÜ Krivest vastu saamata töötasu väljamõistmiseks. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
8. Dmitri Malofejev esitas maakohtule hagi, milles palus mõista tööandjalt välja saama jäänud töötasu 1327.12 eurot 01.03.2014 kuni 31.12.2014 tekkinud alatundide eest ning 31.04.2015 kuni 31.08.2015 ületunnitöö eest. Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.03.2014, kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Hageja töö oli seotud töölähetustega. Kostja ei kindlustanud hagejat
9. aastal ja
10. aastal normtöötundidega ning ei maksnud ületundide eest. Töövaidluskomisjoni istungil sai hageja kostjalt teada, et hageja tegi tööd summeeritud tööaja arvestusega. Tööandja enda arvestuse kohaselt tegi hageja 01.03.2014 – 31.04.2014 kokku 52 alatundi, keskmine tunnitasu 4.53 eurot; 01.05.2014 – 31.08.2014 kokku 26 alatundi tunnitasuga 5.04 eurot; 01.09.2014 – 31.12.2014 kokku 113 alatundi tunnitasuga 3.78 eurot. Lisaks tegi hageja 01.01.2015 – 31.04.2015 ületunnitööd 94.5 tundi (tunnitasu 6.65 eurot) ning 01.05.2015 – 31.08.2015 kokku 53 tundi (tunnitasu 8.26 eurot). Ületunnitöö puhul tuleb maksta 1,5-kordset töötasu. Hageja teatas kohtuistungil, et töölepingus toodud töötasu summat ning 4 kuu kaupa summeeritud tööaja arvestust ei vaidlusta. Hageja arvestuse aluseks on kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tabel. Hageja käitumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei saanud 1,5 aasta kohta ühtegi palgalipikut ning palk maksti koos lähetustasuga. KOSTJA VASTUVÄITED
11. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja töötingimustest teadlik juba enne tööle asumist,
12. aasta veebruaris selgitati talle töö projektipõhist ja sesoonset iseloomu. Hagejale selgitati, et lähetused on hädavajalikud ning tavapäraselt kuni kahe kuu pikkused. Kostja saatis hagejale vastavalt hageja soovile töölepingu tingimused kirjalikult 10.09.
13. Erinevate projektide puhul kehtivad tööaja osas erinevate riikide seadused ning vastavate nõuete täitmise osas on kostja lähtunud tööde tellija antud teabest. Hageja ei teatanud kostjale töötamise aja jooksul, et töötasu on osaliselt talle maksmata. Täistööajanormist väiksem tööaeg oli tingitud hageja süülisest käitumisest. 1,5 aasta jooksul vähem töötatud 43,5 tundi oleks tulnud aasta lõpuks täistööajaks, kui hageja ei oleks keeldunud Jaapanisse tööle minemast. Hageja ainsaks motiiviks on kasu saamine kostja arvelt, hageja ei ole käitunud heas usus ning on võimaliku nõudeõiguse kaotanud. Töösuhe lõppes oktoobris, töötaja viitas töötasu saamata jäämisele alles 16.10.
14. 2 Kostja teatas kohtuistungil, et kostja esitas töövaidluskomisjonile tööaja arvestuse tabeli. Hagiavalduses toodud summad on õiged, neid kostja ei vaidlusta. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
15. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb poolte kohtus ja töövaidluskomisjonis avaldatud ütlustega tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust: • hageja töötas kostja juures alates 01.03.2014 laeva- ja üldehitajana, hageja töö oli seotud töölähetustega; • kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud; • poolte kokkuleppel oli töötasu suuruseks 7.45 eurot tunnis, alates 27.05.2015 oli see 7.80 eurot tunnis. Tööaja arvestust peeti summeeritult 4 kuu kaupa. Töövaidluskomisjonile esitatud töölepingus puudub eraldi kirjalik kokkulepe selle kohta, et tööaja summeerimine toimub 4 kuu kaupa. Kuna seadus otseselt sellise kokkuleppe sõlmimist ei keela, lähtub kohus mõlema poole ühisest seisukohast. Pooled võivad osa töölepingu tingimusi kokku leppida ka suuliselt.
16. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas järgmiselt: 01.03.2014 – 31.04.2014 kokku 52 alatundi, keskmine tunnitasu 4.53 eurot; 01.05.2014 – 31.08.2014 kokku 26 alatundi tunnitasuga 5.04 eurot; 01.09.2014 – 31.12.2014 kokku 113 alatundi tunnitasuga 3.78 eurot; 01.01.2015 – 31.04.2015 ületunnitöö 94.5 tundi (tunnitasu 6.65 eurot); 01.05.2015 – 31.08.2015 ületunnitöö kokku 53 tundi (tunnitasu 8.26 eurot). Sellest lähtudes on hagejal saamata töötasu 1327.12 eurot. Hageja on oma nõude koostanud kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud arvestuse põhjal (tvk toimik lk 45, 46). Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et hagiavalduses toodud arvutused on õiged (lk 50). TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas täistööajaga, s.t 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Seega on hagejal TLS § 35 alusel õigus nõuda kostjalt keskmist töötasu vähemtöötatud tundide eest 01.03.2014 kuni 31.12.2014 kokku 794.10 eurot. TLS § 44 lg 7 kohaselt maksab tööandja ületunnitöö rahas hüvitamisel töötajale 1,5-kordset töötasu. Kuna hageja sai nende tundide eest 1-kordse töötasu, on tal seadusest tulenevalt õigus nõuda veel 0.5-kordset töötasu. Hagejal on TLS § 44 lg 7 alusel õigus nõuda kostjalt 0.5-kordset töötasu ületunnitöö eest 01.01.2015 kuni 31.08.2015 kokku 533.02 eurot. Kokku on hagejal õigus kostjalt nõuda 1327.12 euro tasumist.
17. Kohtul tuleb analüüsida, kas hageja nõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja asus kostja juurde tööle 01.03.2014, alates sellest ajast on tal ka saamata töötasu vähemtöötatud tundide eest. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni 16.10.
18. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat. Kohus leiab, et hageja ei ole oma tegevuses rikkunud TsÜS § 138 toodud hea usu põhimõtet. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut, millest hageja oleks selgelt näinud töötasu suurust. Hageja tööaega arvestati 4 kuu kaupa summeeritult, hagejale maksti töötasu tunnitasu alusel ning töötasu ja lähetustasu ühise maksega. Tunnitasu võis kostja esindaja kohtuistungil 3 antud ütluste kohaselt olla erinevates projektides erinev. Lähetustasu ei makstud kogu töötatud aja eest, nädalavahetused jäid arvestusest välja. Kohus asub seisukohale, et niivõrd keerulise töötasu ja tööaja arvestuse puhul ei pidanudki töötaja aru saama, kas talle on töötasu makstud kõigi töötundide eest ja kas on makstud õiges määras (s.t arvestades ületunnitööd). Hageja esitas oma nõude koos töölepingu lõpetamise sooviga, s.t ilma põhjendamatu viivituseta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata töötasu 1327.12 eurot. Kohus jätab tähelepanuta kõik kostja väited selle kohta, kas hageja keeldus lähetusse minemast, kuivõrd käesolevas menetluses ei ole vaidlust lepingu lõpetamise üle.
19. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 500 eurot (s.h käibemaks) 5 h eest tunnihinnaga 100 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele osaliselt vastu ja leidis, et põhjendatud on menetluskulud 4 h ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on teatanud, et tal ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja esindaja töömaht 5 tundi on käesolevas asjas mõistlik, kulud tuleb täies ulatuses välja mõista. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on avaldaja seda kinnitanud. Kohus määrab eeltoodu alusel hageja menetluskulude suuruseks 500 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4