4-16-2637/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-16-2637 Otsuse kuupäev

1. august 2016 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Ivar Meiterni kaebus PPA Lääne Prefektuuri Kuressaare pj
3. 2016.a. otsusele nr. 2740,16,000077 süüdistatuna Liiklusseaduse § 223 lg. 1 järgi Kaebuse esitaja Ivar Meitern Asja läbivaatamise kuupäev
5. 2016 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Ivar Meitern, isikukood 38307150027 kohtuvälise menetleja Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna esindaja Meelis Juhandi Resolutsioon Rahuldada kaebus. Tühistada Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
7. 2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2740,16,000077 ja lõpetada menetlus Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg, 1 p. 1 alusel Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu, teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kohtuotsuse on pooltele tutvumiseks kättesaadav
8. augustil
9. Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus 1
10. Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
12. 2016 otsusega mõisteti Ivar Meitern süüdi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja talle määrati karistusena rahatrahv 50 trahviühiku (200 €). Vastavalt otsusele juhtis Ivar Meitern
14. 2016 kella 18.42 ajal Kuressaare linnas, Kihelkonna mnt. x juures traktorit XXX, reg. nr. XXXXXX ning enne vasakpöörde sooritamist ei veendunud piisavalt, et see on ohutu ega ohusta teisi liiklejaid. Ivar Meitern jättis seejuures täitmata liiklusseaduse nõude, mille kohaselt peab pöördel olev juht ristmikul sõitma nii, et sõidutee lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Selle liiklusseaduse punkti eiramise tõttu põhjustas Ivar Meitern varalise kahjuga liiklusõnnetuse, traktorist möödasõidul oleva sõiduauto M B V reg. nr. XXXXXX ning vasakpööret sooritava traktori vahelise kokkupõrke.
15. Kaebuses esitatud taotluse sisu ja põhjendus Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada põhjusel, et:
16. Kohtuvälises menetluses ei võetud tema ütlusi tõena, viidates minevikule.
17. Kaebuse esitaja juhitud traktoril põles kollane vilkur ja enam kui 3 sek enne pööret vasak suunatuli.
18. Kui ta alustas manöövrit, ei olnud möödasoidul ega alustanud temast möödasõitu ükski sõiduk.
19. Kaebuse esitaja juhitud traktoriga koos manöövrit alustanud sõiduauto eiras täielukult traktori suunamärguannet, lisaks ei näinud kaebuse esitaja tema suunamärguannet kui alustas pööret ega ka siis kui oli toimunud kokkupõrge.
20. Kui toimus kokkupõrge, oli traktor jóudnud esiosaga üle vastassuuna vööndi, hoovi sissesõidu teele. (vt. Fototabelis olevaid pilte)
21. Kaebuse esitaja leiab, et ei ramminud sõidukit vaid sõiduk rammis tema juhitud traktorit (uurija H.Vipp väitis minule vastupidist) fototabelitelt on selgelt näha kus on olnud sõidukiga kokkupõrge.
22. Seal ei ole tegu ristmikuga vaid õuealalt, hoovist väljasõidu teega, seega ei saanud ta sattuta kuidagi vastassuuna vööndisse peale manöövrit. Samas ei kaldunud ka teel olles vastasuuna vööndisse. Isegi kui ta seda oleks teinud , oleks pidanud see tähendama tagaliikuvale autole, et eesliikuja alustab eesolevast takistusest möödumist ja topelt möödasõit pole lubatud üherealisel teel.
23. Ükski autojuht (ka kutseline autojuht) ei ole suuteline tegema vasakut pööret, jälgides samal ajal pingsalt vasak tahavaate peeglit. Seega on normaalne, et kui enne manöövri alustamist veenduti selle ohutuses ja alustati manöövrit ning keskenduti manöövrile ei saanudki märgata enam tagant moodasõitu alustanud autot.
24. Suunatule näitamise harjumus on kaebuse esitajal vähene saarlaste seas, kuid seda näitab ta ka metsavahel kus ei liigu ükski sõiduk, tagurdades parklas või parkla alal mida saarlased ei pea millegiks, rääkimata parema käe reeglist.
25. Kaebuse esitaja väitel oli ta sisse lülitanud lülitanud traktoril vasaku suunatule rnärguande ja mäletab selgelt, et veenus veeüle õla vaadates et traktoril vasak TAGUMINE suunatuli põleb. (traktori tuled asuvad teadagi kabiini taga ja on üle õla kergesti nähtavad!) 2 Orna sellise tegevusega leiab kaebuse esitaja, et teda on alusetult süüdi mõistetud. Ja rahatrahv on ülekohus kõikide juhtide suhtes, sest kutselise juhina on ta olukorda hinnanud paljude kutseliste juhtitega ja ühiselt leidnud et süüdi olla tema ei tohiks.
26. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku kaebusega, põhjendades seda järgnevalt: Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et Ivar Meiterni tegevuses puuduvad karistusseadustiku (KarS) §-s 57 ja 58 loetlelud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 27.02.2016 esitas menetlusalune isik vastulause, mille kohaselt ei ole ta süüdi liiklusõnnetuse tekitamises ning tema poolt antud ütlusi ei võeta tõena. Lisaks märkis menetlusalune isik orna vastulauses erinevad põhjendused, miks tema süül ei ole õnnetus toimunud. Kohtuväline menetleja on 22.03.2016 koostanud otsuse üldmenetluse protokollile, milles vastas esitatud vastulausele: vastulauset ei võeta arvesse, kuna menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumine on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud materjalidega. 05.04.2016 esitas menetlusalune isik Ivar Meitern Pätrnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kaebuse. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel: Kaebuse p 1 vastus Oma kaebuses viitab menetlusalune isik sellele, et tema ütlusi ei võetud tõena, viidates tema minevikule. Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja omavaheline vestlus ega I. Meiterni minevik ei puutu menetlusse. Ühelgi tõendil, kaasa arvatud menetlusaluse isiku ütlustel, ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Nende tõele vastavuse hinnangu andis politsei protokolli ja otsuse koostamisega. Kaebuse p 2 vastas Seda, et traktoril põles kollane vilkur, kinnitavad mõlemad liiklusõnnetuse pooled. Liiklusseadus § 44 lg 2 kohaselt võib nimetatud traktoril kollane vilkur olla teel liigeldes sisse lülitatud, et äratada teiste liiklejate tähelepanu. Mingisugust eelist see liikluses ei anna. Liiklusseadus § 17 lg 2 kohaselt peab andma teed teel töötavale, sisselülitalud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et lvar Meitern teel tööd ei teinud, mida ta kinnitab ka ise, ja soovis vaid pöörata traktoriga Kihelkomia mnt X hoovi. Fakti, et traktoril põles enne manöövri alustamist suunatuli, ei kinnita peale I. Meiterni antud ütluste üksi muu tõend. Kaebuse P 3 ja 4 vastus Liiklusseaduse § 39 lg 1 kohaselt peab juht pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Antud juhul on I. Meitern selle nõude jätnud täitmata. Sisse lülitatud suunatuli ei anna eesõigust manöövri sooritamiseks. On väär arvata, et traktori taga sõitev sõidukijuht võtab sellise riski, kui on selgesti arusaadav, et ees sõitev sõiduk soovib vasakpööret sooritada. Antud juhul ei olnud traktorijuhi käitumine üheselt arusaadav traktori taga sõitnud autojuhile. Kaebuse p 5 ia 6 vastus Ivar Meiterni väidet, et kokkupõrke momendil oli tema juhitud traktor jõudnud esiosaga üle vastassuunavööndi hoovi sissesõidu teele, ei kinnita menetluse käigus kogutud tõendid (vt. sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid). Fotol nr 3 on sõiduki M jälgede järgi näha, et sõiduki parempoolsed ehk traktoripoolsed rattad asusid enne sunnitud suunamuutust ise 3 vastassuunavööndis, seega ei saanud kokkupõrkemomendil traktor olla mujal kui tervenisti vastassuunavööndis ehk oma manöövri alguses. Kaebuse p 7 vastus Sündmuskoha vaatlusprotokollilt ja fototabeli fotolt ni 1 ja nr 7 ning liiklusõnnetuse aktilt nähtub, et I. Meiterni juhitud traktor on sattunud vastassuunavööndisse oluliselt varem kui seda oleks nõudnud korrektne vasakpööre. Liiklusseaduse § 48 lg 2 kohaselt peab pöördel olev juht sõitma nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Liiklusõnnetuse skeemi vaadates on näha, et kui traktori juht I. Meitern oleks saanud pöörde lõpetada nii nagu ta seda alustas (ehk oluliselt varem enne õiget kohta), oleks ta sattunud Kihelkonna mnt X sissesõiduteel vastassuunavööndisse, mis on antud juhul vastuolus liiklusseaduse § 48 lg 2 välja toodud nõudega. Nimetatud paragrahvi kohaselt peab pöördel olev juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Kaebuse p 8-1O on informatiivsed. Inimliku eksimuse tõttu on väärteootsuses märgitud traktori XXX registreerimisnumbriks XXXXXX, kuigi tegelikuks sõidukiks, millega isik sõitis, oli XXX reg nr XXXXXX. Ivar Meitern on enda ülekuulamise jätnud samuti selle eksimuse tähelepanuta. Isik on teadlik väärteoprotokollil sisse viidud muudatusest, mis puudutab registreerimisnumbrí parandust. Menetlusaluse isikule Ivar Meiternile tutvustati 21.02.2016väärteoprotokolli muudatusi, kuid Ivar Meitern keeldus protokollile allkirja andmast. Koopia väärteoprotokollist, millele tehti parandused, anti ka menetlusalusele isikule. Menetlusaluse isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 on kohtuväline menetleja seisukohal, et Ivar Meiterni kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
27. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: 4.
28. Esimesena tuleb siinjuures hinnata, kas menetlusalune isik pani toime Liiklusseaduse § § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, milleks on mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ja kas ta on selles rikkumises süüdi. LS § 33 lg. 2 p. 8 järgi enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; LS § 48 lg. 2 järgi pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Väärteoprotokolli kohaselt ei veendunud Ivar Meitern enne vasakpöörde sooritamist, et manööver on ohutu ja ei ohusta teisi liiklejaid. Samuti jättis ta täitmata liiklusseaduse nõude, mille kohaselt peab pöördel olev juht ristmikul sõitma nii, et sõidutee lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuuna vööndisse. Kohtuväline menetleja on liiklusõnnetuse toimumise kohta käsitlenud ristmikuna põhjusel, et ala kuhu kaebuse esitaja suundus, ei ole märgistatud õueala märgiga. Samas on Liiklusseaduse § 2 p. 18 määratlenud, et “Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala 4 juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi“. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud sündmuskoha käsitlemine ristmikuna, kuigi teelt ladustusalale suunduv tee ei ole õueala märgiga tähistatud. Samas kehtib vasakule pöörde puhul igal juhul üldine reegel, mille kohaselt vasakule või tagasi pöörates tuleb anda teed vastutulevale liiklejale ja möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Küsimus on, kas kaebuse esitaja, alustades vasakpööret, andis sellest õigeaegselt märku suunatulega. Kaebuse esitaja väitel lülitas ta suunatule sisse õigeaegselt. Tunnistajana ära kuulatud T.N-i sõnul ta suunatuld ei näinud. Kuna muid tõendeid selle kohta ei ole, tekib siin nn. sõna sõna vastu olukord. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel lähtunud tunnistaja ütlustest ja kinnitab, et see ongi ainus tõend, põhjendamata asjaolu, miks kohtuvälises menetluse ei peetud menetlusaluse isiku ütlusi sedavõrd usaldusväärseks kui seda on tunnistaja ütlused. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga, et ei vilkuri kasutamine ega suunatule sisse lülitamine ei anna liiklejale eelisõigust, kui ta vastavalt seadusele oleks pidanud andma teed teisele liiklejale. Samas ei saa ka taga sõitva sõiduki juht alustada möödasõitu, kui eessõitja on andnud märku vasakule pöörde soovist. Antud juhul ei ole üheselt tõendatud kas kaebuse esitaja lülitas suunatule sisse õigeaegselt e. siis kas taga sõitjal oli piisavalt aega võimalust aru saada tema kavatsusest. Kohtu hinnangul võis just vilkuri kasutamine segada taga liikujat sedavõrd, et ta ei märganud suunatuld. Kohus ei saa ka tunnistaja ütlusi käsitleda absoluutse tõena võrreldes menetlusaluse isiku ütlustega ja leiab, et olemasolevate tõendite baasil ei ole tagantjärele võimalik välja selgitada, kas tagant tulija alustas möödasõitu enne, kui eessõitja vasakpööret. Riigikohus oma
30. 2015.a. otsuses on asunus seisukohale, et juhul, kui tõendeid on ebapiisavalt, peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki süüstavate tõendite (sh. ütlused) uurimisel tõstatanud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Selline põhjendamiskohustus on efektiivse kaitseõiguse teostamise põhimõttest lähtudes oluline ka liiklusõiguserikkumiste kontekstis. Isiku süüditunnistamine eeldab vältimatult ka seda, et kohus välistab nende tõendite hindamise tulemusel kahtlused tõendite usaldusväärsuses ning menetlusaluse isiku süüdiolekus. Antud juhul on kohtul tekkinud kahtlus selles, kes kokkupõrke osalistest rikkus liiklusseaduse nõudeid. Võimalik, et taga sõitva sõiduki juht ei märganud sisse lülitatud suunatuld. Sellesisulist kahtlust ei ole olemasolevate tõendite pinnalt võimalik kummuda. Selge ei ole ka, kas tagant tulev sõiduk oli möödasõidul või alustas möödasõitu samal ajal, kui ees liikuja vasakpööret. Seda enam, et tunnistaja on möönnud, et „lootis jõuda enne kui traktor pöörab“ Tunnistaja T.N-i sõnul oli ta sunnitud pöörama võimalikult vasakule, et välistada külgpuutumist traktoriga. Ka selles osas ei anna väärteoasjas kogutud tõendid konkreetselt midagi, sest traktori liikumistrajektoori tegelikkuses fikseeritud ei ole. Ka ei selgu fotodest mis põhjusel ei saanud tagapool liikuv sõiduk oma manöövrit katkestada, vaid liikus paralleelselt traktoriga vasakule ca 15 meetrit selle asemel, et seisma jääda. Ka ei saa kohus lugeda usaldusväärseks tunnistaja ütlusi selle kohta, et auto liikus traktori kõrval, sama ei toimunud ühtegi puudet traktoriga. Kaebuse esitaja kinnitab, et nägi enne vasakpöörde alustamist teist sõidukit enda taga liikumas. Kohus ei näe põhjust miks peaks kaebuse esitaja ütlusi lugema vähem usaldusväärseks võrreldes tunnistaja omaga. 5 Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda tõendatuks, et Ivar Meitern, juhtides mootorsõidukit, ei veendunud enne vasakpöörde sooritama asumist selle ohutuses ega selles, et ta ei ohustaks teisi liiklejaid. Tegemist on sisuliselt sõna sõna vastu olukorraga ja tekkinud kahtlused, mida ei ole võimalik kummutada, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Teiseks rikkumiseks milles Ivar Meiterni süüdistatakse, on pöörde tegemisel sattumine vastassuunavööndisse. Kui käsitleda kokkupõrke toimumise kohta ristmikuna, siis pööras I. Meitern oma traktoriga kõrvaltee nn vastassuuna vööndisse, mida tõendavad liiklusõnnetuse kohal koostatud dokumendid ja tehtud fotod. 4.2 KarS § 15 lg.3 järgi on väärteona karistatav tahtlik või ettevaatamatu tegu, mis on süüteokoosseisu subjektiivne ja ühtlasi obligatoorne pool. Antud juhul võib rääkida hooletusest rikkumise toimepanemisel. Kuigi I. Meitern on süüdi liiklusseaduse nõude rikkumise, mis keelab vasakpöörde sooritamise järel sattuda vastassuunavööndisse, tuleb analüüsida kas on täidetud LS § 223 lg. 1 koosseis, e. siis kas tema selline rikkumine põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kohtu hinnangul ei saanud selline rikkumine viia sõidukite kokkupõrkeni. Kuigi teine kokkupõrkes osalenu on väitnud, et lootis enne pöörde sooritamist kaebuse esitaja poolt, tema traktorist mööda pääseda, ei ole tõendamist leidnud, et kui Ivar Meitern oleks pööret alustanud mõnevõrra hiljem, ei oleks kokkupõrget toimunud. Pigem võib arvata, et sellisel juhul oleks sõiduauto põrganud vastu traktori külge. Tunnistades, et lootis traktorist enne pöörde sooritamist mööda pääseda, on tunnistaja tegelikult kinnitanud, et ta sai aru ees liikunud traktori juhi kavatsusest, mis omakorda välistab Ivar Meiterni vastutuse toimunud kokkupõrke eest. Kohtu hinnangul puuduvad menetluses tõendid millega saaks lugeda tõsikindlalt tõendatuks Ivar Meiterni süü väärteo toimepanemise ja millega seonduvaid kahtlusi oleks võimalik kummutada. Ainsaks tõendiks siinjuures on tunnistaja ütlused, sest ei sündmuskoha vaatlusprotokoll ega tehtud fotod ei anna toimunust täpset pilti, sest traktori liikumistrajektoor on jäänud fikseerimata. Vaid skeemi järgi võib tuvastada, et kokkupõrke koht oli teelt väljas. 4.
31. Seega on asja menetluse käigus selgunud, et kaebuse esitaja poolt on põhimõtteliselt toime pandud LS § 48 lg. 2 nõuete rikkumise, kuid asja kohtulikus menetluses ei ole tõendatud, et see rikkumine iseenesest viis sõidukite kokkupõrkeni ja varalise kahju tekkimiseni. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg. 1 p. 1 järgi võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, mis antud juhul on kohtu hinnangul asjakohane kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur , samuti ei tingi avalik menetlushuvi tema karistamist sisuliselt ettevaatamatusest toime pandud rikkumise eest. Ka ei täida menetlusaluse isiku karistamine ilmselt karistuse eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ega ole õiguskorra kaitsmise huvides vajalik. 4.
32. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et Ivar Meiterni juhitud sõiduki registreerimisnumber on talle saadetud otsuse vale, on XXXXXX kuid peab olema XXXXXX, mis tegelikult on mõnevõrra eksitav kuid mitte oluline rikkumine. Kohus ei pea otstarbekaks uue otsuse tegemist selleks, et kõrvaldada kohtuvälise menetleja ebatäpsust. 6 Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 132 p.3, 133-
33. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/ 7 8