4-16-4968/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuli 2016 Raplas Väärteoasja number 4-16-4968 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Meeli Riismaa Väärteoasi E S väärteoasi nr 2700,16,001254 LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON E S xxxxxxxxxxx, xx xxxxxxx, xxxxxxx xxxxx keel, elukoht: xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxxxxxx õpilane, varem karistatud Aigi Baumeister Muuta 26.07.2016 kuulutatud kohtuotsuse lõpposa ja lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 4-16-4968 VMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjusel, et E S süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ei ole piisavalt tõendatud. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 02.08.2016. Asjaolud, kogutud tõendid ja menetlusosaliste seisukohad 05.06.2016 on E S koostatud väärteoprotokoll selles, et tema 04.06.2016 kella 23.58 ajal juhtis Juuru-Järlepa tee 13.-ndal kilomeetril sõiduautot BMW reg m xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles eelnevalt (29.03.2016) mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud. E S on nii protokolli koostamisel antud seletuses kui kohtumenetluse käigus väitnud, et JuuruJärlepa teel, kus politseitöötajad temale kuuluva sõiduauto BMW peatasid, tema seda sõidukit ei juhtinud. E S tunnistab, et sõitis oma autoga BMW reg m xxx xxx 04.06.2016 ringi Rapla- ja Harjumaal marsruudil Pahkla – Prillimäe – Kohila – Vaida - Oru, korjates kokku seltskonna – C C S, S S, K M ja K K, kellega mindi Oru alevikku pidu pidama. Orus ajas E S auto garaaži, otsustades, et ta sellega rohkem ei sõida, kuna oli näinud politseiautot liikumas ning helistas mitmel korrale emale, et talle järele tuldaks. Väidetavalt E S tahte vastaselt istus Orus autorooli S S ja mööda kõrvalteid sõideti Järlepa. E S sõitis kaasa, kuna kartis oma auto pärast. Järlepas tehti peatus, E S tuli autost välja ja rääkis juttu J J R. Samal ajal kihutas S S autoga minema, kriimustades ratta alt lendavate kividega J J R kuuluvat sõidukit. Kui R lahkus, võteti E S uuesti auto peale. Momendil, kui politseiauto E S kuuluvat sõidukit peatas, oli roolis S S. E S istunud tagaistmel keskel. Juhi kõrval istus K K. Kui politseid märgati, hüpanud S talle rooli tagant sülle ja kõik autosolijad karjunud talle, et mine pagasirumi, kust politei ta ka leidis. E S kinnitab, et rikkus nimetatud päeval korduvalt seadust, juhtides sõiduautot ilma juhtimisõiguseta, kuid ajal, kui politsei neid tabas, oli roolis S S. Tunnistaja R K ütluste kohaselt tuli patrullautole teade, et Järlepa küla vahel sõidab ringi purjus juht. Järlepa asulas ei liikunud ühtegi sõidukit, kuid uuesti peateele välja sõites märgati Järlepa poolt lähenevat BMW. Politseiautoni jõudes keeras sõiduk järsult paremale Seli suunas ja peatumismärguandele ei reageerinud. Kui patrullauto jõudis sõiduki kõrvale, ei olnud roolis mitte kedagi. Juhita sõidukit jälitati pikalt. Auto kõrvale rohkem ei sõidetud, kuna kardeti, et juhita auto sõidab kraavi. Kui auto peatus, oli salongis neli isikut, kellest kaks kainemat – K K ja C C S kuulati kohapeal üle. Mõlemad kinnitasid, et autot juhtinud isik on auto pagasiruumis, kust leiti E S. Viimane väitnud, et oli seal maganud ega tea toimunust midagi. Tunnistaja peab võimalikuks, et E S ronis sõidu ajal juhi kohalt pagasiruumi. Tunnistaja C C S ütluste kohaselt sõideti 04.06.2016 ringi Salutagusel, Pahklas, Kohilas, käidi Vaidas õlle järel ja seejärel mindi Orule pidu pidama. E tuli oma uut autot näitama, sõidutas neid ja oli kaine juht. Orus pandi auto garaaži, kuid hiljem ajas S selle välja. Enne seda istusid E ja S tükk aega autos ja rääkisid midagi /tl 16/. S ajas ainult auto garaažist välja, Orult sõitis Järelpa E S. Kui politeiauto neid peatas, oli roolis E S, kes ronis juhi kohalt pagasiruumi. K K istus juhi kõrvalistmel, tunnistaja, S ja K tagaistmel, kusjuures S S istus keskel. Tunnistaja S S ütluste kohaselt võttis 04.06.2016 E ta oma auto peale ja edasi sõideti Kohilasse, Prillimäele, jälle Kohilasse, Pahklasse, Salutagusele, Vaidasse õlle järele ja seejärel Orule pidu pidama. Kogu aeg juhtis autot E. Orul pani E auto garaaži, kuna otsustati keegi järele kutsuda. Hiljem otsustati siiski sama autoga ära minna. Tunnistaja tagurdas E auto garaažist välja, kuna E ise ei julgenud seda teha. Edasi sõitis E ise. Miks Järlepa mindi, seda tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja istus tagaistmel keskel, tema kõrval olid Sja M, Eoli roolis ja K Kistus juhi kõrval. Kui politsei neid kinni pidas, hüppas E pagasiruumi üle tunnistaja. Facebooki sõnumeid, kus räägitakse trahvi maksmisest ja hüppamisest ei ole tunnistaja kirjutanud. Keegi teine võis tema telefonis seda teha. Tunnistaja K K ütluste kohaselt tuli E oma seltskonnaga talle Orule külla. Tunnistaja oli tuttav E ja C C, M oli enne näinud, S S nägi sellel päeval esimest korda. Kuna tunnistaja oli juba enne joonud, ei mäleta ta selle õhtu sündmusi kuigi hästi. Kui Orult ära sõideti, oli E roolis. S võis auto kuurist välja tagurdada. Järlepa sõideti selleks, et ujuma minna. Kui politsei oli tee peal, hüppas E juhi kohalt auto pagasiruumi. Tunnistaja istus juhi kõrvalistmel ja peatas auto - võttis käigu välja ja tõmbas käsipiduri peale. Kas Järlepas Eautost väljas käis ja keegi teine autot juhtis, seda tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja K M ütluste kohaselt tulid 04.06.2016 talle järele E, S, K ja C C. Enne E autosse istumist oli tunnistaja juba „kõvasti“ alkoholi tarvitanud. Sõideti Vaida poodi ja seejärel Orule, kus joodi edasi. Orult äratulekut tunnistaja ei mäleta. Miks Orult ära sõideti, seda tunnistaja ei tea, esialgne plaan oli sinna jääda. Seda tunnistaja mäletab, et auto tagurdas kuurist välja S, aga edasi juhtis autot E. Tunnistaja istus auto tagaistmel koos S ja C, S istus keskel. Seda, et politsei auto kinni pidas, tunnistaja „enam-vähem“ mäletab, samuti seda, et E hüppas rooli tagant auto pagasiruumi ja K peatas auto. Teda politsei üle ei kuulanud, kuna ta võis olla liiga purjus. Tunnistaja J J R ütluste kohaselt oli ta 04.06.2016 Järpela poe juures, kui sinna sõitis E BMW. E tuli auto tagaistmelt välja ja ütles tunnistajale, et „nad on hullud“. Autot juhtiva isiku nägu tunnistaja ei näinud, kuid tal oli hall pusa ja hallid püksid. Auto sõitis ära ja E jäi tunnistaja kõrvale. Ära sõites kiirendas auto nii, et kivid lendasid vastu tunnistaja autot. Tunnistaja sõitis ära Kohilasse ja teatas purjus juhist politseile. E jäi temast parklasse. Kohilast tagasi tulles märkas tunnistaja punast-sinist vilkurit ja läks sinna, et teatada saada, kes oli roolis, kui tema autot kriibiti. Tunnistaja tuttav A mainis, et roolis oli S S. Tunnistaja sai S käest bassikõlari kompleti ja ütles, et enne seda tagasi ei anna, kui S tunnistab, et oli roolis. Kõlarikomplekt on siiani tunnistaja käes. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule on väärteoprotokoll koostatud õigesti. Tunnistajate ütluste ja menetlusaluse isiku enda ütluste põhjal asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalusel isikul on soov vabaneda talle inkrimineeritud väärteost, kuid ta on selle toime pannud. Kuna menetlusalune isik on ka varem samalaadse rikkumise toime pannud, ei ole otstarbekas teda karistada rahalise karistusega, vaid talle tuleb määrata arest 12 päeva. E S kaitsja on seisukohal, et kõnesoleva protsessi eesmärk on tõe jaluleseadmine. Tunnistajad on varem karistatud ja kohtule tuttavad inimesed. Nad on S S suuremad sõbrad, kui ES ja pole välistatud, et nad on omavahel kokku leppinud. Tunnistajate ütluste kohaselt olid nad tugevas joobes ega mäleta kõiki asjaolusid. Imelik on see, et mõnda asja mäletavad nad väga täpselt. Valikuline mälu paneb kahtluse alla nende ütluste tõesuse. Ei ole loogiline, et E S hüppas rooli tagant pagasiruumi, loogilisem on, et ta tegi seda tagaistmelt. Sündmuste käiku ja J J R ütlusi arvestades on loogiline, et Järlepas juhtis autot S S. J J R on erapooletu tunnistaja, kes kinnitab, et keegi teine oli E S auto roolis, kui tema autot kriibiti. E S ja S S facebooki vestlustest nähtub, et viimane otsis võtmeid, mis võisid „ümber hüppamise“ käigus kaduma minna. Samuti on S S lubanud E eest trahvi ära maksta. Kaitsja on seisukohal, et parem jäägu 99 süüdlast karistamata, kui üks süütu saaks ebaõiglaselt karistada. Kohtu seisukoht ja põhjendused E S ütluste kohaselt oli ta 04.06.2016 kaineks autojuhiks purjus seltskonnale, kuigi tal puudub juhtimisõigus. Tunnistades täielikult tema poolt toime pandud LS § 201 lg 2 rikkumist, eitab ta kategoorilisest roolisolekut ajal, kui patrullauto sõiduki peatas. Peatamise momendil autos olnud neli joobes isikut (kõik juhtimisõiguseta) kinnitavad üksmeelselt, et E S kuuluvat sõiduautot juhtis 04.06.2016 kogu aeg omanik ise, S S läks korraks rooli vaid selleks, et aidata auto kuurist välja tagurdada. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et purjus seltskond mäletab mõningaid asjaolusid (s.h väheolulisi, nagu näiteks seda, kes auto kuurist välja tagurdas) üksmeelselt hästi, mis viitab kokkuleppele. Nelja autos viibinud tunnistaja ütlused on vastuolus J J R ütlustega, kes nägi Järlepas E S väljumas oma auto tagauksest. Ajal, kui E tunnistajaga juttu ajas, kihutas autio edasi. Seega ei saa tunnistajate K.K, k.M, C.C.S ja S.S väide, et autot juhtis kogu aeg omanik ise, olla tõene. Patrullpolitseinikud ei näinud, kes oli sõiduki roolis siis, kui auto nende suunas sõitis. Autole järele jõudes oli juhiiste tühi. Tunnistaja R K ütluste kohasel kestis juhita sõit üsna pikalt, mis andis võimaluse salongisviibijatel kohti vahetada. Ilmselt pole võimatu, et juhiistmel viibinu võis auto peatumise ajaks jõuda pagasiruumi, kuigi loogilisem tundub siiski kohtade vahetamise viis, mida on kirjeldanud E S. Kaitsja taotlusel asjale lisatud E S ja S S Facebooki kõnelused kohtu hinnangul tõenduslikku tähendust ei oma, kuid kinnitavad, et asja nö arutati ja seega oli, mida arutada. Asjaolu, et S S oma osalust selles jutuajamises eitab, viitab võimalusele, et kaitsja interpretatsioon vestluse sisule võib olla asjakohane. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Kohtu hinnangul ei ole E S süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises eelkirjeldatud asjaolude ja tõendite pinnal küllaldaselt tõendatud, kuna kahtlused tuleb tõlgendada süüdlase kasuks. Kuna VMS § 107 järgi puudub kohtul väärteoasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise võimalus, tuleb väärteomenetlus E S suhtes lõpetada VMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik