← Eesti

2-15-15541/33

Obsah (14)§ 3141§ 200§ 362§ 415§ 413§ 307§ 667§ 417§ 343§ 3111§ 407§ 418§ 149§ 173

Tsiviilasi nr 2-15-15541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-15541 Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Kau

§ 3141lg 1).

Hageja 02.02.2016.a seisukoht kostja vastuse kohta ja alternatiivne nõue saadeti kostjatele 03.02.2016.a e-posti aadressile XXX. 10.02.2016.a esitasid kostjad taas ühiselt vastuse hageja 02.02.2016.a menetlusdokumendile. Kohus edastas 11.02.2016.a kohtunõude nii hagejale kui ka kostjatele (viimasele e-posti aadressile XXX). Kohtunõude sisu oli päring pooltele küsimustes, kas esitatud tõendid on piisavad või soovivad pooled täiendavaid tõendeid esitada. Hagejal tuli anda seisukoht kostjate väitele, et O. Morguni kirjalik kinnitus ei ole asjakohases vormis tõend ja kas hagejal on sellega seoses taotlusi. Kostjatel, kas kostjad jäävad ekspertiisitaotluse juurde. Hagejal tuli anda seisukoht kostja II vande all ära kuulamiseks ja kas asja lahendamine on võimalik kokkuleppega. Kohus palus pooltel vastata hiljemalt 19.02.2016.a. 11.02.2016.a edastas kohus e-posti teel (XXX) kostjatele küsimuse, kas kohtuistungi ajaks sobib 01.04.2016.a. Seega mõlemad kostjad olid

§ 3141

lg 1 alusel kätte saanud teate, et kohus kavandab kohtuistungi pidada 01.04.2016.a. Kohus edastas 12.02.2016.a kohtukutse e-posti aadressile XXX. Seega on kohtukutse kostjatele

§ 3141lg 1 alusel kätte toimetatud.

19.02.2016.a esitasid kostjad taas ühise vastuse kohtu 11.02.2016.a nõudele. Osundatu kinnitab, et kostjad said 11.02.2016.a kohtu poolt e-posti aadressil XXX edastatud kohtunõude kätte, kostjad vastasid sellele ühiselt kohtu antud tähtajaks (19.02.2016.a). Seejuures rõhutas kohus, et kostja II esitas mõlema kostja nimel ühise vastuse, kuigi oli teadlik, et alates 11.02.2016.a oli äriregistrisse kantud õigusmuudatus ja kostja II ei ole alates 11.02.2016.a enam kostja I juhatuse liige.

§ 200

lg 4 järgi peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kostjad ei teavitanud kohut kostja I aadressi ja e-postiaadressi muutumisest ega senise juhatuse liikme volituste lõppemisest. Hageja esitas 19.02.2016.a täiendavad seisukohad. Kohtukutse edastati 15.02.2016.a kostjale II ka aadressile XXX Tallinnas, mis jäeti 22.02.2016.a

§ 362alusel postkasti ja on seega ka sellel alusel kätte toimetatud.

Kohtukutse edastati 08.03.2016.a kostjale II taas e-posti aadressile XXX. 01.04.2016.a toimus kohtuistung, millele kostjad ei ilmunud. 04.04.2016.a kohtuotsus ja 05.04.2016.a vigade parandamise määrus on edastatud kostja II e-posti aadressile XXX. 05.04.2016.a e-kirjaga on kostja II kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist. Kuna nii kostja I (juhatuse liikme PA isikus) ja kostja II esitasid 26.04.2016.a Harju Maakohtule kaja menetluse taastamiseks, siis on ilmne, et mõlemad kostjad on Harju Maakohtu 04.04.2016.a otsuse kätte saanud 05.04.2016.a ning kätte saanud ka kõik varasemad kohtu poolt kohtuotsusega samal viisil kostjatele edastatud materjalid. Kuivõrd käesoleval juhul on kohtukutsed 12.02.2016.a (eelteatega 11.02.2016.a) edastatud mõlemale kostjale e-posti aadressile XXX ning kostja I ei ole teatanud kohtule oma andmete või esindusõigusliku isiku muutumisest, siis on kohtukutse mõlemale kostjale võimalik kätte toimetatuks lugeda

§ 3141lg-te 1 ja 2 alusel.

Seega ei esine

§ 415

lg 1 p 2 sätestatud aluseid, mis lubaksid kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust kohtuistungile mitteilmumiseks. Kostjate poolt pole muud mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks esitatud, kui see, et kostjad pole 3

(7)Tsiviilasi nr 2-15-15541 kohtukutset kätte saanud. Kuna kohus tuvastas, et kostjad on kohtukutse kätte saanud, siis ei olnud kostjatel mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks ja kaja rahuldamiseks alus puudub. Kohus märgib, et kuna kostjad on kõik enne ja pärast 12.02.2016.a kohtu saadetud dokumendid ja kirjad e-posti aadressilt XXX kätte saanud, siis ei ole eluliselt usutav, et just 12.02.2016.a saadetud kohtukutset kostjad ei saanud. Liiatigi on kohus saatnud teate kohtuistungi toimumise kohta 01.04.2016.a kostjatele ka 11.02.2016.a e-kirjaga ning 22.02.2016.a posti teel. Samuti on korduskohtukutse saadetud e-posti teel täiendavalt 08.03.2016.a. Kostja I juhatuse liikme vahetus 11.02.2016.a ei ole takistanud kostjat I (MK isikus) 19.02.2016.a vastamast kohtu 11.02.2016.a e-kirjale ega esitamast kaja 26.04.2016.a (kuigi 04.04.2016.a tagaseljaotsus saadeti kotjale I taas aadressile XXX).

§ 200

lg 2 alusel ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus kontrollis ka

§ 415lg 1 p 3 sätestatud alust menetluse taastamiseks.

Hageja on esmase nõudena esitanud vindikatsioonihagi, milles nõuab omanikuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-te 1 ja 2 alusel sõiduauto väljaandmist kostjate valdusest hageja valdusesse. Hagejal tuleb tõendada, et ta on omanik ja kostja on valdaja (AÕS § 82 lg 1, vt ka RKTKo nr 3-2-1-8507, p 16 ). AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle ja AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi. Kostjad väidavad, et nad ei valda hageja asja. Kostjad ei ole viidanud, et nad peavad hageja asja kinni OM võla tagatisena vms. Kostjad väidavad, et neil puudub igasugune puutumus hageja autoga ja nad ka ei valda seda. Samas on hagejad esitanud fotomaterjali ja PPA PP kriminaalbüroo juhtivuurija MS 05.10.2015.a teatise selle kohta, et 02.10.2015.a kinnitasid kostjad uurijale, et sõiduk on nende valduses. Samas puudub kostjatel mistahes õiguslik alus hageja sõiduki valdamiseks. Isegi, kui kostjad on sõiduki senisest asukohast Kaera 6 territooriumil (hetkel ka kostja I äriregistrijärgne asukoht) ära viinud, siis on kohtul alust lugeda kostjaid hageja sõiduki valdajaks AÕS § 82 lg 2 alusel. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 132 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kostjad hagejale sõiduautot ei tagasta. Kahju suurust on hageja tõendanud ning kostjate esitatud üks kuulutus ei tõenda kohtu arvates, et auto keskmine turuväärtus oleks madalam, kui 2500 eurot. Hageja omandiõigus on tõendatud ja kostjad ei ole sellele ka vastu vaielnud. Seega leidis kohus, et ei esine aluseid menetluse taastamiseks ka

§ 415lg 1 p 3 alusel.

Kostjad soovisid asja arutamist kohtuistungil, kostjad kutsuti kohtusse õigeaegselt ja kostjad ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid istungile mitteilmumiseks (

§ 413lg 3).

7. Kostjad esitasid Harju Maakohtu 19.05.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kohus on tuvastanud, et kostjad ei ole kutset saanud isiklikult kätte allkirja vastu. Sõltumata kutse saatmise viisist pidid kostjad kinnitama, et nad said kutse kätte. Sellist kinnitust aga ei ole. Kostjad ei nõustunud, et kuna maakohus küsis kostjatelt, kas neile sobib kohtuistungi aeg 01.04.2016.a, et siis puudub alus

§ 415lg 1 p 2 kohaldamiseks.

Riigikohus on leidnud, et üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse

§ 307lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Seega asjaolu, et maakohus küsis kostjatelt arvamust istungi aja kohta ei saa olla alus

§ 415lg 1 p 2 mittekohaldamiseks.

Kutse saatmine e-postiaadressile ei ole piisav, et lugeda kohtukutse nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Kostjale I saadeti kutse ainult juriidilisele postiaadressile ja maakohus tuvastas, et postiaadressi kaudu ei olnud kutse kostjale I kätte toimetatud. Kostja I esitas maakohtule vastuses hagiavaldusele enda kontaktandmed – XXX, mis on ka äriregistris. Kostja I ei ole esitanud maakohtule muid kontaktandmeid. Seoses sellega leidis maakohus ebaõigesti, et kostja II e-postiaadressi saab kasutada kostja I ametliku e-postiaadressina ja lugeda temale kutse kättetoimetatuks. Maakohus tuvastas, et kutse saatmise hetkel ei olnud kostja II enam kostja I juhatuse liige ja seega ei saanud tema isiklikku aadressi kasutada kostjale II dokumentide kättetoimetamiseks. Seega ei saanud kostja I kutset kätte. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-15-15541 On ebaõige maakohtu seisukoht, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Maakohus põhjendas otsust sellega, et hagejale on tekitatud kahju seoses sõiduauto hävimisega või kaotsiminekuga, kui see on vastuolus hageja poolt esitatud asjaoludega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et sõiduauto on hävinud või läinu kaotsi. Hagis on esitatud asjaolud, et sõiduauto on kostjate valduses. Hageja ei ole toonud õiguslikku alust ega asjaolusid, mille alusel kostjad oleksid kohustatud tasuma hagejale hüvitist 2500 eurot sõiduki eest, mis on endiselt hageja omandis ja tema väitel kostja valduses. Hageja oleks kohtuotsuse alusel põhjendamatult alusetult rikastunud, kuna saab kostjatelt 2500 eurot hüvitist sõiduki eest, mis on tema omandis. 8. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruse muutmata ning menetluskulud kostjate kanda. 9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 19.05.2016.a määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb absoluutne alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ning

§ 417

lg 2 alusel koosmõjus

§ 415

lg 1 p-ga 2 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 11.

§ 415

lg 1 p 2 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas oluline kindlaks teha, kas kostjatele on kohtukutse toimetatud kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Riigikohus on selgitanud, et

§ 415

lg-s 1 toodud asjaolud on

§ 417

lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutsed alused ning kohtul on võimalik seda kontrollida, sest andmed kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (RKTKm 3-2-2-2-13, p 14).

§ 343

lg 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Sellist nõusolekut ei esinenud. Asja materjalidest ega kohtu põhjendustest ei nähtu, et kohtukutse oleks kummalegi kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud üleandmisega kohtuistungil. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks õigel ajal kohtukutse kostjatele elektrooniliselt kätte toimetanud. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib

§ 3111

. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu. Lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kohtukutse kostjale II küll infosüsteemi kaudu kätte toimetatud, kuid alles 14.04.2016.a, mis on pärast kohtuistungit. Seega ei saa sellega arvestada. Lg 4 näeb ette ka elektroonilise kättetoimetamise kasutades muid vahendeid, nt e-post. Käesoleval juhul on toimikust nähtuvalt kohtukutse edastatud mitmekordselt e-posti kaudu aadressil XXX (tl 60, 68).

§ 3111

lg 5 kohaselt aga loetakse menetlusdokument lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab menetlusdokumendi kättesaamist. Sellist kinnitust aga kostjad edastanud ei ole. Seega ei sisaldu käesoleval juhul toimikus andmeid selle kohta, et kummalegi kostjale oleks kohtukutse isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-15-15541 12. Maakohus on märkinud, et ta on tuvastanud, et kostjad on kohtukutse kätte saanud, kuid toimikust selliseid asjaolusid ei nähtu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna kostjad esitasid kaja, siis on ilmne, et nad on saanud kätte ka kõik varasemad kohtu poolt otsusega samal viisil kostjatele edastatud materjalid.

§ 307

lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi

näeb ette kättetoimetamisfiktsioone, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest, siis ei saa kättetoimetamisfiktsiooni alusel (mh

§ 3141

) lugeda, et kohtukutse on käesoleval juhul elektrooniliselt kätte toimetatud, olenemata sellest, et kohtukutse saadeti e-postiga aadressile, kus menetlusosaline oli varasemalt dokumente kätte saanud või selle kaudu dokumente esitanud. Elektrooniline kättetoimetamine eeldab, et isik on dokumendi ka tegelikult kätte saanud. Kättetoimetamisfiktsioonide arvestamine

§ 415mõttes läheks nimetatud paragrahvi eesmärgiga vastuollu.

Käesoleval juhul on oluline eristada tagaseljaotsuse tegemise (

§ 407

lg 1) ja kaja rahuldamise eelduseid (

§ 415

lg 1 koosmõjus

§ 417lg-ga 2).

Tagaseljaotsuse võib teha ka olukorras, kus kohtukutse on toimetatud kostjale kätte mh avalikult (ehk pole nõutud kohtukutse tegelikku üleandmist), kuid sellisel juhul peab nii hageja kui ka kohus arvestama selle riskiga, et kui kohtukutse ei ole kostjale isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt kätte toimetatud, siis tagaseljaotsuse peale kaja esitades tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada. Ringkonnakohus rõhutab, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus. Eeltoodust tulenevalt esineb absoluutne alus menetluse taastamiseks, olenemata sellest, et varasemalt kostjad olid saanud kätte teisi dokumente, mis olid saadetud samu sidevahendeid kasutades, ning olenemata sellest, et kostja I ei teavitanud kohut juhatuse liikme ja sidevahendite vahetusest. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida, kas esines ka

§ 415lg 1 p-s 3 sätestatud alus.

13.

§ 417

lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna esineb

§ 415lg 1 p 2 olukord.

Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb

§ 417

lg 2 alusel koosmõjus

§ 415

lg 1 p-ga 2 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada.

§ 418

lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 14. Määrusega määras maakohus ka kautsjoni arvamise riigituludesse. Selles osas tuleb määrus samuti tühistada

§ 149lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja.

Käesoleval juhul ei tuvastanud ringkonnakohus

§ 149

lg 51 sätestatud eeldusi (et kohtukutse oleks kostjatele kätte toimetatud nõuetekohaselt) ning seega puudub alus kautsjoni arvamiseks riigituludesse. Kaja tagastamiseks saavad kostjad esitada taotluse maakohtule, mis sisaldab kautsjoni tagastamiseks vajalikke andmeid (

§ 149lg 8 lause 3).

15. Kuna maakohus lahendas kaja lahendamise määrusega ka täitemenetluse peatamise taotluse ja tagastas tagatise, siis tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt. Puudub alus maakohtu määrust täitemenetluse peatamise taotluse lahendamise ja tagatise tagastamise osas 6

(7)Tsiviilasi nr 2-15-15541 tühistada. Kostjad ei ole seda ka otsesõnu vaidlustanud, vaid on esitanud uue taotluse, mille maakohus on ka 17.06.2016.a määrusega rahuldanud. 16. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3 viimane lause).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. 17.

§ 417

lg 4 lause 2 kohaselt võib määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Seega ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.