← Eesti

2-15-2606/21

Obsah (13)§ 164§ 171§ 150§ 158§ 162§ 165§ 65§ 23§ 22§ 66§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2606 Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosali

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 19.06.

  1. a määrusega kuulutati välja võlgniku XXXpankrot. XXX(pankrotis) pankrotihaldur esitas 21.10.
  2. a kohtule jaotusettepaneku ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 30.10.
  3. a määrusega, mis jõustus edasi kaebamata 17.11.
  4. a. Pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise lõpparuande: Pankrotivara. Võlgnikul puudus igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete väljamakseid ei tehtud. Kulutused massikohustuste täitmiseks puuduvad. Pankrotimenetluse kuluks on

§ 150

alusel halduritasu summas 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, mis tasutakse riigi menetlusabi korras. Jaotised ja andmed võlausaldajatele välja makstud raha kohta. Menetluses on esitatud nelja võlausaldaja nõuded kogusummas 3 487,23 eurot, tunnustatud said kolme võlausaldaja nõuded kogusummas 2 924,15 eurot. Võlausaldajate teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded, mis jäävad rahuldamata Võlausaldaja Tunnustatud nõue Väljamakstud Jääb saamata Riigi Tugiteenuste Keskus 830,39 eurot 0 eurot 830,39 eurot Kohtutäitur Kristiina Feinmann 187,76 eurot 0 eurot 187,76 eurot XXX 1 906 eurot 0 eurot 1 906 eurot Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Lõpparuande esitamise seisuga ei ole teada tagasivõitmise võimalusi ega pankrotivara tekkimise ühtki võimalikku allikat. Tagasivõitmise hagisid esitatud ei ole, kuriteoteadet esitatud ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta. Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgnikuga ja võlausaldajatega, avaldas nõuetekohased teadaanded 2 Ametlikes Teadaannetes, koostas jaotusettepaneku. Maksejõuetuse põhjused. Pankrotiseaduse § 22-s lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Püsiva maksejõuetuseni viis võlgniku langemine pettuse ohvriks 2004. aastal ning katsed tehingu tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks on lõplikult nurjunud. Pettuse ohvriks langemisele aitas kaasa võlgniku tervislik seisund – diagnoositud vaskulaarne dementsus, mis on raske puue. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, kuid ei ole esitanud usaldusisiku kandidaati ning üldkoosolek ei ole usaldusisiku kandidatuuri arutanud - seega täidab võlgnik ise kõiki kohustusi, mis tulenevad

§-st

  1. Halduril vastuväited puuduvad. Haldur palub kohtul kinnitada esitatud lõpparuanne ja pankrotihaldur vabastada ning kinnitada pankrotimenetluse kuluna halduritasu summas 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot = 476,40 eurot, mille on heaks kiitnud võlausaldajate teine üldkoosolek 23.09.
  2. a. Haldur palub määrata riigi menetlusabi korras halduritasuks 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot = 476,40 eurot ning palub tasu välja maksta OÜ Kodukontor AT kontole. 03.03.
  3. a e-kirjas avaldas XXXpoeg XXX kohtule, et on ise nõus täitma usaldusisiku kohustusi tema ema XXXkohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.02.

  1. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku XXX(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 500 eurot
  2. veebruariks
  3. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks – XXX(pankrotis) esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andres Tootsman võlgniku XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 3 Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lgte 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata riigi menetlusabi korras pankrotihalduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kuivõrd haldur on taotlenud tasu määramist riigi menetlusabi korras, ei pea kohus halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku ja võlausaldajaid. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri Andres Tootsman töötasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Esitatud lõpparuande kohaselt on võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse ainsaks kuluks halduri tasu summas 397 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 79,40 eurot.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX(pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski võlausaldaja 23.09.2015. a üldkoosolekule ei ilmunud, ettepanekuid usaldusisiku nimetamise kohta võlausaldajad teinud ei ole. Kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks määramiseks on kohtule 4 esitanud XXX. Tulenevalt sellest nimetab kohus võlgniku XXXusaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.