Obsah (7)

§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-5364 Tsiv

) § 124 lg 1 alusel on hagihind 20 000 eurot. Menetluskulud 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. 20.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille 5 kohaselt on kostja menetluskulud kokku 2673,75 eurot. Hageja on esitanud kostja menetluskulude nimekirjale oma seisukoha, milles on märkinud, et hageja hinnangul on kostja menetluskulud põhjendamatult suured.

1. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud kostjale õigusabi kokku 23 tundi ja 15 minutit. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1,5 tundi elatise vähendamise konsultatsiooniks, 7,5 tundi hagimaterjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, 7,9 tundi hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, 1,2 tundi hageja täiendava vastusega tutvumiseks, 0,3 tundi kohtule kirja koostamiseks, 0,2 tundi kohtumäärusega tutvumiseks, 2,1 tundi täiendavate vastuväidete koostamiseks, 0,8 tundi hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks, 1,5 tundi istungiks ettevalmistamiseks ning 15 minutit istungil osalemiseks.
2. Kohus leiab, et kostja esindaja eelnimetatud toimingutest on põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses elatise vähendamise konsultatsiooniks kulunud aeg, kuna käesolevas asjas ei ole tegemist elatise vaidlusega. Samuti on kohus seisukohal, et kostja esindaja nimetatud 7,9 tunnine aeg hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks on veidi ülepaisutatud, kuna täiendava vastuse koostamise ajal oli kostja esindaja vaidluse asjaoludega juba kursis, millest tulenevalt kohus peab hageja täiendava vastuse ning sellele seisukoha esitamiseks põhjendatud ajaliseks mahuks 3,9 tundi. Ülejäänud toimingute ajalist mahtu peab kohus põhjendatuks. Pooled on menetluses esitanud seisukohti ja arvamusi, samuti on toimunud kohtuistung, mistõttu kohus loeb kostja esindaja tööde mahu põhjendatuks kokku 17 tunni ja 45 minuti ulatuses.
3. Kostja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 32-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
4. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 115 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 17 tundi ja 45 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 115 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 2041,25 eurot ning koos käibemaksuga 2449,50 eurot.
5. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2449,50 euro ulatuses.
6. Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 24.04.2015 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest kokku 750 euro ulatuses. Samuti on hagejale antud menetlusabi 04.05.2015 määrusega 50 euro ulatuses hagi tagamise avalduselt riigilõivu tasumiseks. 16.06.2015 määrusega anti hagejale menetlusabi 30 eurot kohtutäituri tasult riigilõivu tasumiseks. Kokku on hageja saanud menetlusabi 830 6 euro ulatuses.

§ 190

lg-le 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 830 eurot. 28.

§ 179

lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.

Kristi Rickberg /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik 7