) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus rahuldab menetluse lõpetamise avalduse
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Menetluskulud 4.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja leiab, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja leiab, et isegi kui ta on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, ei tuleks menetluskulusid tema kanda jätta, kuna hageja ei ole andnud talle võimalust rahuldada samasisulist nõuet kohtuväliselt. Kohus nõustub kostjaga selles, et
lg 5 alusel menetluskulude kostja kanda jätmise üheks eelduseks on asjaolu, et kostjal on olnud võimalik samasisulist nõuet eelnevalt kohtuväliselt rahuldada. Hageja täpsustatud haginõue oli: tutvuda 2013. a juhatuse koosoleku protokollidega, kus kajastatakse parkla laiendamisega seotud küsimusi ning kus on arutatud hageja poolt esitatud avaldusi (tlk 37). Hageja esindaja saatis küll samasisulise kirja kostja juhatuse liikmele, kuid väljastusteatest nähtuvalt ei ole kostja saanud sellega tutvuda (tlk 22-23). Pooled vaidlevad käesolevalt selle üle, kas hageja ja kostja kirjavahetusest pidi olema kostjale selge, milliste protokollidega soovib hageja tutvuda. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole võimalik üheselt hinnata, kas hageja on samasisulise nõudega varasemalt kostja poole pöördunud. Iseenesest on õige hageja väide, et kuna ta ei teadnud täpselt, millistel kuupäevadel juhatuse koosolekutel teda puudutavaid teemasid käsitleti, ei saanud ta esitada juhatusele taotlust või ka haginõuet nimetades konkreetseid kuupäevi, millistel kuupäevadel peetud koosolekute protokollidega ta tutvuda soovib. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest (tlk 7-21) nähtub, et hageja on esitanud kostjale järelepärimisi seoses parkla ehituse ja ühistu rahade kasutamisega, samuti on informeerinud kostjat oma tervislikust seisundist ja teinud ettepanekuid parkimise korraldamise osas. Tlk 15 asuvast 13.01.2014 e-kirjast nähtub, et hageja on palunud, et kostja võtaks kaasa kaks hagejat puudutavat juhatuse koosoleku protokolli ja 16.01.2014 e-kirjas tänab hageja kostja 2 juhatuse liiget meeldiva vestluse eest (tlk 16). Hageja taotleb kirjavahetuses tutvumist kahe protokolliga, kuid kostja vastusele lisati kolm protokolli (tlk 52, 55-59). E-kirjadest ei ole võimalik välja selgitada, kas M. Vahtra taotles kõigi end puudutavate protokollide kaasa võtmist või kas hageja võis kirjavahetuse toimumise ajal üldse olla teadlik sellest, et teda puudutavaid küsimusi kajastavaid protokolle võib olla veel. Samuti ei nähtu järgnevast kirjast (tlk 16), milliseid protokolle täpselt M. Vahtrale tutvustati ning kas teda informeeriti kõigist teda puudutavatest otsustustest. Nimetatud asjaolusid ei nähtu ka muudest kohtule esitatud tõenditest. Tõendeid, millistest üheselt selguks hageja nõude esitamine ja selle rahuldamine või rahuldamata jätmine enne kohtumenetlust, ei ole kohtule esitatud. Arvestades poolte vahel toimunud tihedat kirjavahetust oleks hageja oma nõude kiirema rahuldamise huvides võinud selle selgemini formuleerida ning kostja võinuks hageja korduvate taotluste tõttu väljastada hagejale koopiad kõigist parkla laiendamisega seotud dokumentidest, mille vastu võiks kostjal olla õigustaud huvi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et mõlema poole käitumist arvestades tuleb
Menetluskulude jätmine täies ulatuses ühe poole kanda, kui pole üheselt selge, kas teine pool on kõik omapoolsed kohustused täitnud nõuetekohaselt ja käitunud heas usus, oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. 6.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.