Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad. Kuna käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga
lg 1 mõttes, esitab kohus
lg 1 alusel kirjeldava osa lühendatult, märkides üksnes poolte nõuded ja jättes märkimata nõuete kohta esitatud väited ja vastuväited.
lg 2 alusel esitab kohus põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2 Tsiviilasi nr 2-15-124567 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole hagejale osaliselt tasunud viimast arvet summas 840 eurot. Tulenevalt kostja vastusest (tlk 59) on kostja nimetatud asjaolu omaks võtnud. Kohus nõustub pooltega selles, et nende vahel 08.07.2015 sõlmitud lepingu näol on tegemist müügilepinguga VÕS § 208 mõttes. 5. Kohus nõustub kostjaga selles, et oma järelt koristamine peaks olema kostja müügilepingust tulenev kõrvalkohustus. Pooled vaidlevad aga koristuse mahu üle. Tellimuse kinnituselt (tlk 29) nähtub, et pooltevaheline leping sisaldab kokkulepet vanade akende äraveo ja töövõtu raames tekkiva prügi utiliseerimise kohta (hind 1200 eurot + käibemaks) ning et hind ei sisalda akende ja ruumide pesemist (tlk 29).
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostjal tõendamiskoormis tõendamaks, et tegelikult oli hageja koristamiskohustus ulatuslikum, sisaldades ka esemete kinnikatmist, või et hageja on oma koristamiskohustust rikkunud. Puudub vaidlus selles, et hageja kattis osaliselt kinni põrandad. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt oleks hagejal olnud kohustus kõik pinnad kinni katta või et prügi utiliseerimine hõlmas endast ka igasuguse tolmu täielikku kõrvaldamist objektilt. Kohtu hinnangul ei olnud peene tolmu eemaldus kaetud arve kinnitusel kajastuva kokkuleppega „vanade akende äravedu. Töövõtu raames tekkiva prügi utiliseerimine“. Tolmu olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik ära vedada või utiliseerida, selle eemaldamine toimub tolmuimeja ja niiske puhastusega. Tellimuse kinnituselt nähtuvalt ei sisaldanud hinnapakkumine ruumide ega akende pesemist ning kostja ei ole ka tõendanud märgpuhastuse kokkuleppe olemasolu poolte vahel. Kohustust igasuguse tolmu täielikuks eemaldamiseks ei tulene ka kostja viidatud ehitusjuhenditest (väljavõtted tlk 162-163). Tunnistaja E.K. ütlustest 12.05.2016 kohtuistungil nähtub, et aknapaigaldajad koristasid oma järelt ära krohvitükid ja muu ehitusprahi, pühkides selle harjaga kokku. Hiljem sai tellija nõudmisel pind vähemalt osaliselt ka tolmuimejaga üle tõmmatud. Hiljem viimistlustöid tegema tulnud isikute jaoks olid ruumid piisavalt koristatud ega seganud nende töö tegemist. Eelnevaga on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja on oma tellimuse kinnitusest nähtuva koristamiskohustuse täitnud, st oma järelt prügi kokku korjanud ja teostanud ka tolmuimejakoristust.
VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu üldtingimuste p-i 6.3 alusel mõistab kohus kostjalt välja ka lisanduva viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. 10.
Hageja menetluskulud on lisatud nimekirja kohaselt kuni 12.05.2016 kohtuistungini summas 1150 eurot (sh riigilõiv 200 eurot) ja seonduvalt 12.05.2016 kohtuistungil osalemisega täiendavalt 250 eurot, kokku 1400 eurot (summale ei lisandu käibemaksu). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on olnud 100 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks on täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kulud eluliselt usutavad. Hageja esindaja tunnitasu on esindaja kvalifikatsiooni ja keskmist õigusabi tunnitasu arvestades mõistlik ja põhjendtaud. Tegemist on eelduslikult vähem keeruka ja mahuka lihtmenetluse asjaga, kus peaksid ka menetluskulud olema väiksemad Siiski toimus asjas kaks kohtuistungit, kuulati üle tunnistajaid ning pooled esitasid oma väidete kinnituseks mahukaid seisukohti. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja ilma käibemaksuta.
lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse kostjalt menetluskulude katteks viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.