KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.04.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-9683 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Asja läbivaatamise kuupäev 14.04.2016 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss KORENKOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Deniss KORENKOV sünd. 17.06.1978, isikukood 37806172228, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 20.03.2014 ja lõpp 16.08.2016 Jätta Deniss KORENKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Deniss KORENKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 73 (seitsekümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. materjaliga tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €, sõidukulud 21 €, käibemaks 4,20 €). Välja mõista Deniss KORENKOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 73 (seitsekümmend kolm) eurot 20 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Deniss Korenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Korenkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.8, 9 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 4 kuud 27 päeva alates 20.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude laad on varieeruv, kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamine, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav kannab karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on osalenud MTÜ Teekond nõustamisel, vestlusel kriminaalhooldusametnikuga teemal Sõltuvusainete kuritarvitamisest ja seostest kuritegevusega, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, töötanud vanglas majandustöödel ja väljaspool vanglat Xxx OÜ-s. Kinnipeetava suhtumine sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ei olnud tõsine ja kinnipeetav ei tunnista oma sõltuvusprobleemi. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, tegemist on 2-toalise korteriga, kus kinnipeetava ema elab üksinda. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub, riigikeelt ei ole motiveeritud omandama. Vabaduses ei ole kinnipeetav ametlikult töötanud, seaduslik sissetulek tal puudus. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Seisuga 17.02.2016 on kinnipeetava K-raha andmetel tasumata võlanõudeid summas 4895,58 €, vabanemisfondis on xxx €. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja vend, omavahelised suhted on head. Kinnipeetaval on alaealine laps. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannid alkoholijoobes. Kuigi viimastel aastatel alkoholiga seonduvad süüteod puuduvad, tuleneb see sellest, et kinnipeetava vabaduses viibitud aeg on olnud lühike. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 14-aastaselt, meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on olnud ravil, kuid ravi ajal jätkas fentanüüli ja amfetamiini veenisisest tarvitamist. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Kinnipeetav võib alkoholi mõju all kaotada enesekontrolli, sel juhul on võimalik agressiivne käitumine koos relva kasutamisega. Kinnipeetava probleemide äratundmisvõime on halb ning ta väldib probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Kinnipeetava korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja korduvad väärteod negatiivsesse suhtumisse ühiskonda. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud katseaja nõudeid. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises, oht on suurem, kui kinnipeetaval tekivad majanduslikud raskused või kui ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 68%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema ja vend. Kinnipeetava abielu on lahutatud, endise abikaasaga kinnipeetav ei suhtle, tütar kasvab lastekodus. Kinnipeetava suhted emaga on head ja toetavad, vangistuse ajal suheldakse telefoni teel. Ema on nõus kinnipeetavat toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Emal puuduvad andmed kinnipeetava tutvusringkonna 2 kohta. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, tegemist on emale kuuluva 2-toalise võlgnevusteta korteriga, kus elab kinnipeetava ema üksinda. Kinnipeetava ema on xxx. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on rikkunud katseaja nõudeid. Kinnipeetaval on 13 kehtivat väärteokaristust. Maakohtu istung Kinnipeetav Deniss Korenkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tütar elab praegu tema ema juures ning kinnipeetava tööleping kehtib augustini. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi palus maakohtu istungil taotlus rahuldada ja märkis, et kinnipeetaval on korralik sotsiaalne keskkond vabanemiseks, tal on vaja tütart üleval pidada ja kasvatada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kõikide kuritegude puhul on soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 14-aastaelt. Ta osales ka metadooni asendusravil, kuid jätkas samal ajal fentanüüli ja amfetamiini veenisiseselt tarvitamist. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid tema suhtumine sellesse ei olnud tõsine ning ta ei tunnista probleemi, ei tunnista oma sõltuvust. Samas on meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud kinnipeetaval narkosõltuvus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kuriteod toime pannud varalise kasu saamiseks. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava sõltuvust, on uute kuritegude toimepanemise oht vabaduses reaalne ja säilinud. Asja materjalide kohaselt on töökoht kinnipeetavale tagatud vaid kuni augustini, s.o. vanglas viibimise ajaks. Peale seda garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi peaaegu 5000 € ulatuses. Maakohus leiab, et seega on olemas ilmne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Viru Vangla 3 iseloomustuses toodud uute kuritegude toimepanemise tõenäosus 68% toetab seda seisukohta. Võlad ja narkootikumide tarvitamine on sellised asjaolud, mis ilmselgelt mõjutavad majanduslikku toimetulekut. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei arvesta kinnipeetav oma tegude tagajärgedega, ta ei tunne probleeme ära ja väldib nendega tegelemist, tal puudub tegevusplaan tulevikueesmärkide täideviimiseks ning korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval veel aega 4 kuud tegeleda oma mõtlemise ja käitumise analüüsimisega ning leida neile positiivsed lahendused. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasemalt on kinnipeetav katseaja nõudeid rikkunud. Arvestades eeltoodut ja samuti Viru Vangla iseloomustust, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane toime uusi kuritegusid. Kindla elukoha olemasolu ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks antud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab pidada erandiks. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 73,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamata jätmisega mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4