lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Aare Jõgise suhtes Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri poolt 29.12.2015 tehtud otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Aare Jõgisele mõistetud ja tasumata rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) eurot Eesti Vabariigi tuludesse.
süütegudega, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuetega ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Kohus ei tähelda ka
Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et Aare Jõgise suhtes tehtud otsus on lõplik ning et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti kinnitatakse, et trahv ja informatsioon isiku õigusest trahvi vaidlustada ning vaidlustamise tähtaegadest anti Aare Jõgisele isiklikult kätte. Aare Jõgis trahvi ei vaidlustanud. Lähtudes
lg 1 p 1, § 50872 asub kohus seisukohale, et tuleb tunnistada Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 29.12.2015 otsuse täitmine lubatavaks.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse Aare Jõgise tegu liiklusseaduse § 238 järgi -mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on ühe trahviühiku suuruseks 4 eurot, mis omakorda tähendab, et LS § 238 ettenähtud süüteo eest saab karistuseks maksimaalse rahatrahvina mõista 400 eurot. Järelikult jääb Aare Jõgisele Helsingi prokuratuuri poolt karistuseks mõistetud 120 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest ettenähtud rahalise iseloomuga sanktsiooni ülemmäära sisse ega kuulu
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Helsingi prokuratuuri 29.12.2015 otsuse täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses.
§-st 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Aare Jõgiselt Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 29.12.2015 otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 120 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.