) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXOÜ ja XXX(kostja) vahel 31.05.2015 sõlmitud laenuleping nr XXX ning kostjale 31.08.2015 saadetud teatis nõude loovutamise kohta Eesti Inkasso OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub mõista kostjalt välja riigilõivu kogusummas 75 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.12.2015 tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagimenetluses 22.02.2016 tasutud riigilõiv summas 30 eurot) ning õigusabikulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 120 eurot).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul ei ole aga hageja kohtule vastavat kinnitust esitanud. Ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust tulenevalt on hageja registreeritud käibemaksukohustuslane (EE101643162). Seega ei ole kohtu hinnangul antud juhul hüvitatavate õigusabikulude kindlaksmääramine koos käibemaksuga põhjendatud ning tuleb jätta käibemaksu osas, summas 20 eurot, välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seega 2 2-15-127202 seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 100 eurot ja riigilõiv summas 75 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.