← Eesti

3-16-76/10

Obsah (6)§ 46§ 124§ 152§ 105§ 109§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-76 Haldusasi AS Maren Invest kaebus Maanteeameti 02.07.2015 tee

) § 46 lg 7). 3.7. Avalike teede ehitamine on ülekaalukas avalik huvi ning huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukam, mida enam on isik akti vaidlustamise soovi korral kaebuse esitamisega viivitanud. Õiguskindluse põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus isikud, kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, saaksid seda vaidlustada ebamõistlikult pika tähtaja jooksul. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja, esitades kaebuse alles 11.01.2016, on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kuivõrd kaebaja ei astunud ehitusloa andmisest teada saades mõistliku aja jooksul samme, et tutvuda ehitusloa ja projektiga, tuleb kohtul käesoleval hetkel kaaluda

§ 46

lg 7 kohaldamist, mille kohaselt juhul, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. 3.8. Vastustaja taotleb asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu

§ 124lg 2 alusel.

  1. 26.02.2016 palus kohus kaebajal esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise taotluse osas hiljemalt 18.03.
  3. 29.02.2016 vastuses kaebusele ei nõustu kolmas isik kaebusega ning palub jätta kaebus rahuldamata. Muu hulgas leiab kolmas isik, et kaebaja sai teada või pidi teada saama ehitusloa väljastamisest ja müratõkkeseina rajamisest märksa varem kui detsembris
  4. a. Maanteeamet alustas müratõkkeseina ehitamist
  5. a hilissuvel. Töödest teavitamiseks paigaldati maantee äärde infotabel, millele oli märgitud tööde teostamise algus ja lõpp, samuti viide tööde teostamise õiguslikule alusele. Sellest tulenevalt oli kaebaja teadlik tööde teostamisest ning selle aluseks oleva ehitusloa olemasolust mitu kuud enne vastava teabenõudega Maanteeameti poole pöördumist ja kaebuse esitamist. Juhul kui kaebaja oli 3

(8)niivõrd huvitatud sellest, et ehitusloa alusel paigaldatav müratõkkesein ei oleks paigaldatud vahetult temale kuuluvate hoonete ette või selles, et müratõkkesein oleks ehitatud teistsugustest materjalidest, siis oli kaebajal õigus ja võimalus võimalikult kiiresti pöörduda Maanteeameti poole paigaldatava seina parameetrite väljaselgitamiseks, mitte aga oodata seni, kuni müratõkkesein on valmis ehitatud ja alles siis nõuda seina lammutamist.
  1. Kaebaja vaidleb oma 15.03.2016 seisukohas vastu vastustaja menetluse lõpetamise taotluses sisalduvatele seisukohtadele, põhjendades seda alljärgnevalt. 6.
  2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on kaebetähtaja võimaliku rikkumise osas kaebuse esitaja poolt õiguslikult põhjendamatult viidanud käeoleval juhul

§ 46lg-le 7.

6.

  1. Kaebuse esitaja juhib kohtu ja menetlusosaliste tähelepanu kõigepealt asjaolule, et Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaal maanteel alates juulist
  2. a toimunud ehitustegevuse alusel ei saanud kaebuse esitaja mitte kuidagi eeldada, et detsembris
  3. a päädib see viie meetri kõrguse läbipaistmatust materjalist müratõkkeseina ehitamisega tema kinnistu piirile ning mille tulemusena muutub kaebaja kinnistu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liiklejate jaoks täielikult varjatuks. 6.
  4. Vastustaja seisukoht justkui oleks pidanud kaebuse esitaja ehitusobjekti mõlemasse ossa paigaldatud stendide alusel järeldama, et tee-ehitustööde alusel paigaldatakse tema kinnistu piirile viie meetri kõrgune müratõkkesein, mis hakkab rikkuma kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, on samuti ebaõige. Vastavalt vastustaja enda poolt 25.02.2016 esitatud menetlusdokumendis lisatud tõenditele on fotodelt ja stendilt näha, et vastustaja poolt välja valitud töövõtja hakkas teostama maantee rekonstrueerimistöid Tallinna-Tartu-VõruLuhamaal maanteel Mõigu-Jüri teelõigul, kuid eeltoodust ei saa mitte kuidagi järeldada, et kaebuse esitaja oleks antud stendilt saadud informatsiooni alusel saanud järeldada, et selle käigus paigaldatakse lõpptulemusena vahetult tema kinnistu piirile viie meetri kõrgune müratõkkesein. Vastustaja on lisanud 25.02.0215 esitatud menetlusdokumendi juurde ka fotod juulis
  5. a kaebaja kinnistu vahetuses läheduses teostatud tee-ehitustöödest, millelt on üheselt tuvastatav, et töövõtja poolt teostatakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele alljärgnevaid ehitustöid: ehitatakse maantee eraldusriba, freesitakse vana asfaltkatet maanteelt ning ladustatakse alusmaterjali enne uue asfaltkatte paigaldamist maanteele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eeltoodud fotodel toodud tööde alusel ei oleks kaebuse esitaja saanud mitte kuidagi eeldada, et antud töödeks väljastatud ehitusloa alusel paigaldatakse lõpptulemusena vahetult tema kinnistu piirile viie meetri kõrgune müratõkkesein ning et maanteel teostatavate ehitustööde aluseks oleva ehitusloa kui haldusakti alusel võib toimuda kokkuvõttes tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebuse esitaja rõhutab, et fotodelt mis on tehtud
  6. a juulis ei ole ega saagi olla tuvastatav müratõkkeseina ehitamist, kuna antud rajatise ehitamist alustati vastustaja poolt välja valitud töövõtja poolt alles
  7. a detsembri alguses. 6.
  8. Kaebuse esitaja on esitanud oma kaebusega ka fotod müratõkkeseinast, mis paigaldati kaebuse esitaja kinnistu piirile paari päeva jooksul detsembris
  9. a ning sellest tulenevalt esitaski kaebuse esitaja 07.12.2015 vastustajale teabenõude. Vastustajale esitatud teabenõude alusel sooviski kaebuse esitaja teada saada, millisel õiguslikul alusel toimub müratõkkeseina ehitamine ning miks ei ole ehitustegevust kooskõlastatud eelnevalt kaebuse esitajaga. Siinjuures omab kaebuse esitamise tähtaegsuse seisukohalt õiguslikku tähtsust asjaolu, et müratõkkeseina hakati paigaldama kaebuse esitaja kinnistu piirile alles
  10. a detsembri alguses ning 07.12.2015 edastas kaebuse esitaja vastustajale teabenõude. 14.12.2015 vastas vastustaja kaebuse esitajale, et müratõkkeseina ehitamise õiguslikuks aluseks on vastustaja poolt 02.07.2015 väljastatud ehitusluba ning seega sai kaebuse esitaja esmakordselt teada tema õigusi rikkuvast haldusaktist. 4

(8)6.
  1. Vastustaja on 25.02.2016 kohtule ja menetlusosalistele edastatud menetlusdokumendis korduvalt viidanud erinevatele Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt kui haldusakti ei ole kaebajale väljastatud, kuid isik on mingil muul viisil haldusakti olemasolust teada saanud ning tal on seetõttu alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda, peab isik olema aktiivne ning mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Käesoleval juhul ongi kaebuse esitaja käitunud vastavalt vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadele ning detsembri alguses
  2. a ehk vahetult pärast seda kui vastustaja poolt välja valitud töövõtja hakkas teostama müratõkkeseina ehitamisega seotud ehitustöid, pöördus kaebuse esitaja teabenõude korras vastustaja poole selgitamaks välja, millisel õiguslikul alusel toimub müratõkkeseina ehitamine. 6.
  3. Kaebaja peab vajalikuks ka rõhutada, et ehitusloas olid sätestatud kõrvaltingimused, mis olid ühtlasi eelduseks ehitusloa väljaandmisel, kuid mida vastustaja ei järginud. Kõrvaltingimusena tuli tööde alustamisest teavitada eelnevalt Maanteeinfokeskust ning töid tuli teostada vastavalt kinnitatud teetööde projektile ning kehtivatele normdokumentidele ja juhistele. Kohustus oli töö tegemisel kasutada alltöövõtjaid, kes olenevalt töö iseloomust, omavad vastava töö tegemiseks nõutavat tegevusluba või registreeringut. Ühtlasi oli ettenähtud ehitusloas tingimus, et ehitusluba kehtib teemaa piires ning projektiga haaratud kõrvalkinnistute piires peale seadusega ettenähtud toimingute läbiviimist. Selliste toimingute alla kuulusid ka naaberkinnistu omanike kaasamine haldusmenetlusse ning neile võimaluse andmine oma seisukohtade ja arvamuste esitamiseks. Kaebajaga ei ole kontakteerutud ei ehitusloa taotlemisele eelneval ega järgneval perioodil ning kaebaja leiab, et Maanteeameti ebaseaduslik tegevus ei vasta hea halduse tavale ning haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetele, mis reguleerivad haldusmenetluse läbiviimist ja puudutatud isikute kaasamist. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2, s.o kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 8. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule esitatud ei ole, kuna kaebaja peab kaebust tähtaegselt esitatuks. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vastavalt

§ 124

lg-le 4 teeb kohus, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse kohta põhjendatud määruse. Seetõttu tuleb vastustaja taotlus rahuldada ja haldusasja nr 3-16-76 menetlus

§ 124

lg 2 ja

§ 152lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 9.

§ 46

lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui haldusakt jäetakse isikule teatavaks tegemata, kuid ta sai sellest teada või pidi sellest teada saama muul viisil, kohaldatakse

§ 46lg-s 7 sätestatut.

Regulatsioonist tuleneb, et kui isik on haldusaktist muul viisil teada saanud, mõistliku aja jooksul tegutsedes haldusakti välja nõudnud ning seejärel omakorda mõistliku aja jooksul kohtusse pöördunud, on kaebus tähtaegne. Mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist on Riigikohtu halduskolleegium pidanud kahte kuud, rõhutades sealjuures, et pärast haldusakti korrektset teatavakstegemist peab isikule jääma kohtusse pöördumiseks 30 päeva, nagu ka olukorras, kus haldusakt oleks isikule korrektselt teatavaks tehtud. Riigikohtu seisukohast on 5

(8)väljaloetav ka, et umbes kuuajaline periood teatavaks tegemata haldusakti väljanõudmise taotluse esitamiseks on samuti piisav. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. (Riigikohtu halduskolleegiumi määruse kohtuasjas nr 3-3-1-23-07 p-d 10–12.)
  1. Kohtuasjas esitatud materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja 07.12.2015 Maanteeameti poole teabenõudega seoses ehitustegevusega Tallinn-Tartu mnt Mõigu-Jüri lõigul ühes taotlusega nimetatud ehitustegevuse peatamiseks ehk rohkem kui viis kuud pärast ehitusloa nr 15-00077/126 andmist. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalust ehitusluba kaebuse esitajale enne Maanteeameti poole teabenõudega pöördumist kätte toimetatud ei ole. Seega tuleb praegusel juhul kohtul hinnata, kas kaebaja poolt ette võetud sammud Maanteeameti poolt 02.07.2015 antud tee ehitusloa nr 15-00077/126 kättesaamiseks on sooritatud mõistliku aja jooksul ning kas pärast akti saamist on kaebaja pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul. Kohus saab tähtaja ennistamata jätta üksnes siis, kui tuvastab, et kaebaja on viivitanud haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult või ei pöördunud akti saamisest kohtusse 30 päeva jooksul. Vaidlust ei ole selles, et pärast vaidlusalusest haldusaktist 14.12.2015 teadasaamist esitati kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul. Vaidlus seisneb selles, kas ehitusloa väljanõudmine toimus mõistliku aja jooksul.
  2. Vastustaja ja kolmas isik on asunud seisukohale, et kaebuse esitaja on mööda lasknud kaebusega halduskohtusse pöördumiseks seaduses ettenähtud tähtaja, kuivõrd ta pidi ehitusloa olemasolust teadlik olema hiljemalt
  3. a juulis, kui temale kuuluva kinnistu vahetus läheduses toimus ehitustegevus. Kaebaja teadlikkust ehitusloa olemasolule viitavate ehitustöödega alustamisest on vastustaja menetluse lõpetamise taotluses põhjendanud sellega, et 26.06.2015 paigaldas ehitustöid teostanud AS Teede REV-2 ehitusobjekti mõlemasse otsa stendid, millel oleva info kohaselt on objekti pikkuseks 7 km. Objekti algusesse paigaldatud stend asub kaebajale kuuluvast Reti tee 4 kinnistust umbes 2,5 km kaugusel – seega ei saanud vastustaja hinnangul tekkida kahtlust selles osas, et kavandatavad ehitustööd hakkavad toimuma ka kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses. Töövõtja alustas ettevalmistavate töödega 01.07.2015, 02.07.2015 toimus objektil liikluse ümbersuunamiseks ülemineku ehitus. Liikluskorralduse muudatusest teavitati avalikkust 01.–02.07.
  4. Kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses teostati ehituspäevikute kohaselt töid juba hiljemalt 07.07.
  5. Vastustaja lisab, et ehitustööde teostamine kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses on näha 16.07.2015 tehtud fotodelt (fotod tehtud umbes 270–1800 m kaugusel Reti tee 4 kinnistust). Vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele lisatud tõenditele kaebaja vastu ei vaidle, küll aga leiab kaebaja, et kuigi stendilt ja vastustaja esitatud fotodelt on näha, et vastustaja poolt välja valitud töövõtja hakkas teostama maantee rekonstrueerimistöid TallinnaTartu-Võru-Luhamaa maantee Mõigu-Jüri teelõigul, ei saa eeltoodust mitte kuidagi järeldada, et kaebuse esitaja oleks antud stendilt saadud informatsiooni ja
  6. juulis toimunud ehitustegevuse alusel saanud järeldada, et detsembris
  7. a päädib see viie meetri kõrguse läbipaistmatust materjalist müratõkkeseina ehitamisega kaebaja kinnistu piirile. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja esitatud fotodel toodud tööde (s.o ehitatakse maantee eraldusriba, freesitakse vana asfaltkatet maanteelt ning ladustatakse alusmaterjali enne uue asfaltkatte paigaldamist maanteele) alusel ei oleks kaebuse esitaja saanud mitte kuidagi eeldada, et antud töödeks väljastatud ehitusloa alusel paigaldatakse lõpptulemusena vahetult tema kinnistu piirile viie meetri kõrgune müratõkkesein ning et maanteel teostatavate ehitustööde aluseks oleva ehitusloa kui haldusakti alusel võib toimuda kokkuvõttes tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja hinnangul omab kaebuse esitamise tähtaegsuse seisukohalt õiguslikku tähtsust eelkõige asjaolu, et müratõkkeseina hakati paigaldama kaebuse esitaja kinnistu piirile alles
  8. a detsembri alguses ning 07.12.2015 edastas kaebuse esitaja 6
(8)vastustajale teabenõude. 14.12.2015 vastas vastustaja kaebuse esitajale, et müratõkkeseina ehitamise õiguslikuks aluseks on vastustaja poolt 02.07.2015 väljastatud ehitusluba ning seega sai kaebuse esitaja esmakordselt teada tema õigusi rikkuvast haldusaktist. 12. Kohus märgib käesolevat taotlust lahendama asudes, et

§ 46

lg-st 7 tulenevalt peab isik, kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid kes on saanud haldusaktist muul viisil teada, astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Seetõttu ei ole praeguses asjas tähtaja küsimuse lahendamisel oluline, kas ehitusluba tuli kaebajale teatavaks teha ja kas ta tuli kaasata haldusmenetlusse. Nimelt paneb

§ 46

lg 7 isikule, kes on haldusakti olemasolust mingil moel teada saanud, kohustuse mingi aja jooksul vajalikud asjaolud välja selgitada ja seejärel kohtusse pöörduda, mitte lõputult oodata. Sellisel juhul jäetakse halduse menetlusvea (haldusmenetlusse jäeti kaasamata isik, kes oleks tulnud kaasata ja kellele oleks tulnud haldusakt teatavaks teha) tagajärjed isiku enda kanda – ta võib minetada õiguskaitsevõimaluse, kui ta kohtu hinnangul piisavalt kiiresti olukorrast aru ei saa ja midagi ette ei võta.

  1. Vastusest vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele on kohtule väljaloetav, et kaebaja mõistis, et riigimaantee rekonstrueerimise näol on tegemist ehitusloakohustusliku ehitamisega. Vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele lisatud fotol ehitusobjekti ühte otsa paigaldatud stendist nähtub, et ehitustöid teostati seoses Mõigu-Jüri lõigu rekonstrueerimisega. Kohtu hinnangul on rekonstrueerimise, kui detailselt määratlemata mõiste, millega on hõlmatud lai tegevuste ring, puhul põhjendatud, et isikul tekkib kahtlus, et rekonstrueerimiseks antud ehitusluba võib mh kahjustada puudutatud isiku huve. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama halduskohtumenetluses. Kuna ehitusluba antakse konkreetsele ehitusprojektile, ei olegi ehitusloa andmise tagajärgedest kellelgi võimalik aru saada ehitusprojektiga tutvumata. Tutvumiseks oleks kaebaja pidanud pöörduma isiklikult või oma esindaja kaudu haldusorgani poole, et nõuda välja ehitustegevuse aluseks olevad haldusaktid.
  2. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei märganud
  3. a juulis kaebaja kinnistu läheduses ehitustegevust. Kohtu hinnangul ei saa isik, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, ehitustegevuse märkamisel enam passiivselt oodata, vaid peab viivituseta astuma samme selleks, et nõuda välja ehitustegevuse aluseks olevad haldusaktid, et aru saada, kas ehitus võib tema õigusi riivata. Kohus leiab ka seda, et Eestis toimuvate põhimaanteede ehitamise ja rekonstrueerimise käigus on muutunud tavaks müratõkkeseinade kasutamine ja seetõttu saab eeldada, et maantee äärsete kruntide omanikel peab tekkima maantee ulatusliku ehitamise ja rekonstrueerimise käigus põhjendatud kahtlus, et nimetatud ehitamine või rekonstrueerimine võib puudutada tema huve ja õigusi.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui kaebaja sai ehitustegevusest Reti tee 4 kinnistu läheduses seoses Mõigu-Jüri lõigu rekonstrueerimisega teada või pidi teada saama hiljemalt
  5. a juulis, pidi ta ka aru saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt ning sellest tulenevalt oleks ta pidanud astuma vajalikke samme, et vastav haldusakt talle teatavaks tehtaks. Saades stendidelt teada ehitustegevuse üldise sisu, oli täpsemaid andmeid võimalik kontrollida juba teabenõude esitamise teel või haldusakti ja teiste dokumentidega vahetult tutvudes. Kaebaja pöördus teabenõudega vastustaja poole alles 07.12.2015, s.o ca viis kuud pärast ehitustööde alustamist. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kaebaja on viivitanud ebamõistlikult kaua vaidlusaluse haldusakti väljanõudmisega ning on seetõttu lasknud mööda kaebetähtaja. 7

(8)
  1. Kuna kaebaja on kohtumenetluse kestel jäänud seisukohale, et kaebus esitati tähtaegselt ning ta ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist, siis ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks või mitte.
  2. Kohus on leidnud, et kaebaja oli teadlik kaebaja kinnistu läheduses toimuvatest ehitustöödest
  3. a juulist alates ja kaebaja ka eeldas, et nendeks töödeks on antud ehitusluba. Ta pidi mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et saada selgust oma võimalikus õiguste rikkumises ja veendumaks, et luba ei riiva mingil moel tema õigusi. Vastustaja poole pöördus ta alles 07.12.
  4. Kaebaja ei kasutanud teadlikult oma õigust tutvuda ehitusloaga ja loobus võimalusest luba õigeaegselt vaidlustada. Kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks.
  5. Eeltoodud põhjendustel lõpetab kohus

§ 124

lg 2 ja

§ 152lg 1 p 2 alusel haldusasja nr 3-16-76 menetluse.

Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv

§ 105lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada.

Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel. 19. Kohus lahendab vastavalt

§ 109lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse.

Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Vastustaja ei ole esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

Samuti ei ole kolmas isik esitanud kohtule kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise nõuet. Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.