KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 2 lg 6 loetleb tegevused, mida loetakse ehitamiseks, loetelus on märgitud ka ehitise rekonstrueerimine.

§ 2

lg 8 sätestab, et ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirde-konstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Ehitise rekonstrueerimine eeldab aga ehitusloa olemasolu. Nii sätestab

§ 22

lg 1 p 3, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek 2 rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitis või selle osa. Eeltoodud ehitustööde kirjeldust arvestades toimuks ka käesoleval juhul ehitise rekonstrueerimine, milleks on vajalik ehitusluba. Nõustuda ei saa kaebajate arvamusega, et tegemist on ehitisregistri andmete muutmisega, millel on tehniline iseloom ja kohalikul omavalitsusel puudub kaalutlusõigus andmete registrisse esitamisest keeldumiseks.

§ 56

lg 1 p 1 sätestab, et ehitisregistrisse kantavad andmed on ehitise andmed, sealhulgas olulised tehnilised andmed ja reaalosa andmed korteriomandiseaduse tähenduses. Seega eristab ehitusseadus ehitise olulisi tehnilisi andmeid ja reaalosa andmeid. Nõustuda ei saa kaebajatega ka selles, et reaalosa andmed on tehnilisteks andmeteks. Vabariigi Valitsuse 17.12.

1. a määrus nr 405 „„Riikliku ehitisregistri“ asutamine ja pidamise põhimääruse“ §-s 14 on toodud loetelu registriandmetest. Loetelu p 9 kohaselt on registriandmed mh ehitise tehnilised andmed, p 51 kohaselt on registriandmeteks ehitise reaalosa suurus ja p 52 kohaselt ehitise reaalosa tähistus. Põhimääruse § 15 täpsustab, mida loetakse ehitise tehnilisteks andmeteks, ehitise reaalosa andmed nende hulka ei kuulu. Põhimääruse § 21 p-st 14 tuleneb, et ehitise reaalosa suuruse ja ehitise reaalosa tähistuse andmete registrisse kandmise aluseks olevaks alusdokumendiks on teade ehitise osadeks jagamise kohta. Kuna andmete esitaja vastutab enda poolt registrile esitatud või registrisse kantud andmete õigsuse eest, ei saa Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitada registrile andmeid, mis ei vasta tegelikkusele. Niisuguses olukorras ei saa linnavalitsus ega halduskohus otsustada kaebajate soovitud registrikande tegemist. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. A.G. ja E.A. esitasid Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebajad halduskohtu seisukohaga, et ehitisregistrisse kantavatel andmetel on ainult informatiivne ja statistiline tähendus. Korteriomandi jagamine toimub küll notariaalse tehingu alusel või digitaalselt Kinnistusraamatu e-keskkonnas, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et kaebajad on Vene Föderatsiooni kodanikud, kellel puudub Eesti Vabariigi elamisluba ja sellepärast puuduvad ka dokumendid, mis võimaldavad tegutseda e-keskkonna kaudu. Seega saavad kaebajad teostada soovitud tehingut (korteri jagamine) ainult notari kaudu. Notar soovitas kaebajatel esmalt kanda jagatava korteri tehnilised andmed ehitisregistrisse, kust nii notarid kui ka kinnistusraamatu pidaja saavad tehnilisi andmeid uute korterite kohta. Notar esitas vastava nõude

§ 56lg 1 p 1 alusel.

Eeltoodu tõttu on kaebajatel põhjendatud huvi ehitisregistri andmete muutmiseks. Kaebajad olid ebaõigesti informeeritud ehitusloa saamise vajadusest ja esitasid ekslikult taotluse ehitusloa saamiseks vaatamata sellele, et projektiga ei ole ette nähtud ehitamist. Ümberehitused, mida kaebajad planeerivad, ei kuulu

§ 2lg 6 loetellu.

Hiljem pöördusid kaebajad vastustaja poole selleks, et muuta ehitusregistri andmeid, lähtudes projekti andmetest. Halduskohtule esitatud vastuses ei viidanud Narva-Jõesuu linn sellele, et nad oleksid kande tegemisest keeldumisel lähtunud ehitusloa puudumisest. Narva-Jõesuu linn viitas ainult parkimiskohtade arvu küsimusele. Seega ei leidnud Narva-Jõesuu linn, et korteri jagamiseks on vaja ehitusloa olemasolu. OÜ Olgeta koostatud projekti tuleb käsitleda mõõtmisprojektina, mitte ehitusloa saamiseks esitatud projektina. 4. Narva-Jõesuu linn palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. 3 Vastuse kohaselt tõlgendavad kaebajad

§-i 12 ekslikult, väites, et ehitusluba peab olema ainult ehitamiseks.

§ 2

lg 6 sätestab, et ehitamine on muuhulgas ka rekonstrueerimine ning tehnosüsteemide muutmine. Tehniliste andmete muutmiseks ehitisregistris ei piisa vaid omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloast. Väljastatud ehitusloa alusel vaadeldav ehitis või selle lahutamata osa peab olema valmis ehitatud vastavalt kooskõlastatud projektile ning kasutusse võetud. Pärast kasutusloa väljastamist omavalitsuse poolt tehakse ka vajalikud muudatused ehitisregistris. Parkimiskohtade arvu küsimuses viitas vastustaja ainult projekti mittevastavusele väljastatud projekteerimistingimustele, mistõttu ei olnud õiguslikku alust väljastada ehitusluba. 06.10.2011 Olgeta OÜ poolt esitatud projekti dokumentide kogum vastab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.

1. a määruse 67 „Nõuded ehitusprojektile1“ §-le 11 „Üldised nõuded põhiprojektile“, millest lähtuvalt võib järeldada, et kaebajad on ekslikult arvamusel, et OÜ Olgeta poolt koostatud projekti tuleb käsitleda mõõtmisprojektina, mitte ehitusloa saamiseks esitatud projektina. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et A.G. i ja E.A. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.03.
3. a otsus muutmata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus tagastab kaebajatele nende poolt esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastuse selgitustaotlusele. HKMS § 182 lg 2 sätestab, et uute tõendite esitamisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kaebajate apellatsioonkaebuses sellised põhjendused puuduvad. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
4. Vabariigi Valitsuse 17.12.
5. a määruse nr 405 ,,,,Riikliku ehitusregistri“ asutamise ja pidamise põhimäärus“ (edaspidi Põhimäärus) § 24 alusel on registriandmetel informatiivne ja statistiline tähendus ja nende registrisse kandmise ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Seega registrikande olemasolu või puudumine ei saa rikkuda kaebaja õigusi ja piirata nende vabadusi. Kaebajad on omaks võtnud asjaolu, et korteriomandi jagamine toimub notariaalse tehingu alusel või digitaalselt Kinnistusraamatu e-keskkonnas.
6. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebajate seisukohaga, et neil puudus vajadus esitada taotlust ehitusloa saamiseks. Korteriühistu liikmete otsuse kohaselt on kaebaja taotletud tööde teostamiseks vajalik kooskõlastatud ehitusluba ja A.G. on volitatud taotlema ehitusluba.

§ 2

lg 6 loetleb tegevused, mida loetakse ehitamiseks ja loetelus on ka ehitise rekonstrueerimine.

§ 2

lg 8 sätestab, et ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Arvestades kaebaja poolt esitatud ehitusprojekti, on teostatavate tööde puhul tegemist ehitise rekonstrueerimisega, milleks on vajalik ehitusluba. 8.

§ 56

lg 1 p 1 kohaselt on ehitisregistrisse kantavad andmed ehitise andmed, sealhulgas tehnilised andmed ja reaalosa andmed korteriomandiseaduse tähenduses. Ehitise reaalosa andmed ei kuulu tehniliste andmete hulka. Põhimääruse § 21 p 14 kohaselt ehitise reaalosa suuruse ja ehitise reaalosa tähistuse andmete registrisse kandmise aluseks olevaks alusdokumendiks on teade osadeks jagamise kohta. Halduskohus on otsuse p-s 23 põhjendatult leidnud, et kuna andmete esitaja vastutab enda poolt registrisse esitatud andmete õigsuse eest, siis ei saanud vastustaja esitada registrile andmeid, mis ei vastanud tegelikkusele. Seega puudus kohtul alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks ja kaebus tuli jätta rahuldamata. 4 9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebajate poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi