Tsiviilasi nr 2-16-7425 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-7425 Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Kaupo Paal Kohtuasi VG’i hagi A OÜ vastu töövaidluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.07.2016.a määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks vastuhagi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: VG (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Marko Jaani Kostja (määruskaebuse esitaja): A OÜ (registrikood XXXXXXXX), tehinguline esindaja Irina Vassiljeva Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2016.a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Rahuldada A OÜ määruskaebus.
- Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Asjaolud
- Kostja esitas 10.05.2016.a avalduse vaadata läbi hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks hagimenetluse korras. Hageja esitas 06.06.2016.a hagiavalduse kostja vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks.
- Kostja esitas 28.06.2016.a vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi hagejalt kahju hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt on hageja tekitanud kostjale kahju. Kahju tekkis töösõidukil vasaku tagatule klaasi lõhkumisest ning vale marsruudi valimisest töötaja poolt. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja soovis, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. 1
(3)Tsiviilasi nr 2-16-7425
- Harju Maakohus keeldus 01.07.2016.a määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud kostja kanda. Vastuhagist nähtuvalt on hageja tekitanud oma käitumisega kostjale kahju ja viimane palub tekitatud kahju hagejalt sisse nõuda. Kohus järeldas vastuhagis märgitust, et kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, kuigi kostja sellele selgesõnaliselt vastuhagis ei tugine. Kohus leidis, et kostja vastuhagi menetlemine koos töötaja hagiga ei võimalda asja kiiremat läbivaatamist ja ei lihtsusta menetlust hageja nõudes. Põhihagis tuleb tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu. Vastuhagi puhul tuleb kohtul tuvastada, kas hageja tegevuse tõttu on kostjale tekitatud kahju. Kostja hagi vastuhagina läbi vaatamine pikendab ja raskendab asja menetlust ning lisab uued tuvastamist vajavad asjaolud. Kohus leidis, et tuleb eelistada töötaja huve lahendada töövaidlus mõistliku aja jooksul. Lisaks venitab kostja hagi vastuhagina läbi vaatamine menetlust hageja nõudes, kuivõrd kostja vastuhagi on esitatud puudustega ja kostjale tuleks anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Antud juhul ei kaalu tasaarvestamise võimalus üles asja mõistliku aja jooksul läbivaatamise huvi. Kuivõrd kostja taotles tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 373 lg 3 alusel, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina, ei saanud kohus eraldada kostja vastuhagi menetlusse eraldi hagina.
- Harju Maakohtu 01.07.2016.a määruse peale esitas kostja määruskaebuse, paludes see tühistada ning saata asi tagasi maakohtule ja kohustada maakohtul vastuhagi menetlusse võtta. Kui kohus leiab, et vastuhagi on puudustega, siis kohustada maakohut andma kostjale vähemalt 20 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (TsMS § 373 lg 1). Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et kostja hagi vastuhagina läbi vaatamine pikendab ja raskendab asja menetlust ning lisab uusi tuvastamist vajavaid asjaolusid ning et kohtu hinnangul tuleb eelistada töötaja huvi lahendada töövaidlus mõistliku aja jooksul. Maakohus ei ole tutvunud vastuhagi asjaoludega. Pooltele võimaluse andmine dokumendis puuduste kõrvaldamiseks on tavapärane. Kohus on rikkunud kostja õigust esitada vastuhagi ja poolte võrdsuse põhimõtet. Kostja ei saa esitatut ümber lükata ega tema vastu esitatud nõudele vastu vaielda.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 01.07.2016.a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
- See, kas vastuhagi ja põhihagi ühine läbivaatamine tagab asja kiirema läbivaatamise, ei ole TsMS § 373 lg 1 p 1 kohaselt eeldus vastuhagi esitamisele ja menetlusse võtmisele. Asja õigem ja kiirem läbivaatamine on sätestatud vastuhagi esitamise eeldus vaid juhul, kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos, mitte tasaarvestamisele suunatud vastuhagi puhul. Maakohus on ka ise järeldanud kostja esitatud vastuhagist, et see on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Maakohus viitas enda põhjendustes Riigikohtu lahendile, kus leiti, et tasaarvestamisele suunatud vastuhagi puhul annab kaalutlusruumi hagi vastuhagina menetlusse võtmiseks eelkõige TsMS § 375 lg
- Käesoleval juhul on aga vastuhagi esitaja taotlenud, et hagi menetletakse üksnes vastuhagina. Seega ei ole viide haginõuete eraldamise paragrahvile käesoleval juhul asjakohane, kuna maakohus ei saa vastuhagi eraldada. Samuti ei saa sellel alusel vastuhagi menetlusse võtmisest keelduda. Seega on maakohus ebaõigesti keeldunud vastuhagi menetlusse võtmisest ning asi tuleb saata tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-16-7425 8. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)