KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 22.06.2016, Tartu 3-14-52437 Ma

) § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused dokumendi kättetoimetamiseks avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaebaja toob välja, et KRA-le oli teada ka kaebaja telefoninumber. Lisaks kasutab KRA teadlikult Eesti Post AS teenuseid dokumentide edastamisel, olles teadlik, et postitöötaja teostab kirjade kannet hommikusel ajal, siis aga on inimesed tööl või koolis.

1. KRA palus vastustes (tl 17-20, 48-49) jätta kaebus rahuldamata. KRA leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest KRA 08.07.
2. a ettekirjutus nr 9-10.1/684 avaldati väljaandes Ametlikud Teadeanded 09.07.
3. Ettekirjutus tuleb lugeda kättetoimetatuks 10.07.2014 ja sellest tähtpäevast algab ka tühistamiskaebuse kulgemine. Rahvastikuregistri andmetel sai kaebaja 17-aastaseks 24.09.
4. KRA teavitas 01.10.2008 kirjaga nr 9-12/08/6278 (tl 21p) kaebajat, et ta on alates 01.10.2008 võetud kutsealusena arvele. Kiri sisaldas informatsiooni arstliku komisjoni läbimise kohustuse kohta ning selgitas ajapikenduse andmisega seonduvat. Seega alates 01.10.2008 laienesid kaebajale kõik kaitseväekohustuslase õigused ja kohustused olenemata sellest, kas ta sai arvele võtmise teate kätte või mitte. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel omandas kaebaja keskhariduse 2010 ja alustas 19.08.2010 kõrghariduse omandamist. Kuna kaebaja ei ole KRA-le esitanud seoses kõrghariduse omandamisega ajapikenduse taotlust, siis ei kohaldunud tema suhtes KVTS § 55 2 lg 1 ja lg
5. Ka KVTS § 44 lg 1 p 2 ja 7 ei kohaldu, sest kaebaja omandas keskhariduse 2010 ja asus samal aastal kõrgharidust omandama. KRA-l on kohustus teatada kirjalikult arvelevõetud kutsealusele tema tervise seisundi kontrollimiseks ja kutsesobivuse määramiseks määratud KRA-sse ilmumise aeg ja koht. Dokumentide kättetoimetamist reguleerib KVTS § 401, mille lg 1 kohaselt KRA otsus kutsealuse ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise kohta või muud KRA poolt seaduse alusel kaitseväekohustuslaste osas tehtud otsused, saadetud kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Kuna KRA arstliku komisjoni kutse sisaldab kohustust ilmuda kindlal tähtpäeval ameti arstlikku komisjoni ja kaasa võtta eeltäidetud perearsti tõend, siis toimetab KRA arstliku komisjoni kutse isikule kätte

§-des 2532 sätestatud korras. KRA selgitab, et nad on korduvalt üritanud arstliku komisjoni kutset kaebajale kätte toimetada. KRA saatis 15.01.2013 kaebajale tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile tähitud kirjaga 15.01.

1. a arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/13/874 (tl 23p). Kutse tagastati postiasutuse poolt 05.02.2013 märkega „Ei nõutud“ (tl 25). Seejärel saatis KRA 22.02.2013 sama kutse kaebajale täiendavalt ka lihtkirjaga (tl 24). Kaebaja aga arstlikku komisjoni ei ilmunud. KRA selgitab, et 01.04.2013 jõustus uus KVTS, mille § 40 lg 1 p 1 kohustab kutsealust viivitamata teavitama KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutmisest. Seega alates 01.04.2013 nägi seadusandja kutsealusele ette kõrgendatud kohustuse oma kontaktandmete teatamiseks. Kaebaja andmeid KRA-le teatanud ei ole. 05.07.2013 saatis KRA tähitud kirjaga kaebajale rahvastikuregistrijärgsele aadressile arstlikku komisjoni ilmumiseks kutse nr 92.1/13/
2. Kuigi kaebaja oli 05.06.2013 muutnud rahvastikuregistris oma elukohaandmeid, tagastati kiri postiasutuse poolt 10.07.2013 märkega „Ei ela“. KRA tegi täiendava katse sama kutse lihtkirjaga teatavaks teha 02.09.2013 (tl 25p27). Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud. KRA saatis 11.10.2013 menetlusdokumendi väljastusteatega kaebajale arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9901 rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Postiasutus tegi sealjuures kaks kättetoimetamise katset, 14.10.2013 kell 9:45 ja 19.10.2013 kell 7:40 (tl 27p). Teine katse tehti laupäeva varahommikul, kaalutlusel, et nädalavahetusel on tööl või koolis käiv kirjasaaja suurema tõenäosusega kodus ning postisaadetis õnnestub talle isiklikult allkirja vastu kätte toimetada. Postitöötaja jättis seejärel KRA loal saadetise postkasti. Seega pidi ka see kutse jõudma kaebaja mõjusfääri. Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud. KRA tegi kokku 6 kättetoimetamise katset. Seejärel oli ka põhjendatud toimetada kaebajale edaspidi dokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded (

§ 31

lg 1 p 2) kaudu, kuna KRA-l oli tekkinud haldusmenetluse käigus kindel veendumus, et kaebajale ei ole võimalik muul moel dokumente kätte toimetada. KRA lähtub oma tegevuses ka menetlusökonoomika printsiibist, millega on kooskõlas mitte teha ülemääraseid isiklikult allkirja vastu kättetoimetamise katseid. KRA avaldas 20.02.2014. a arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/2564 väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.02.2014.

§ 31lg 5 kohaselt tuleb KRA 20.02.2014.

a arstliku komisjoni kutse lugeda kättetoimetatuks. Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud. KRA 21.04.

1. a kirjaga nr 9-11/6743 anti kaebajale võimalus esitada põhjendused, miks ta jättis arstliku komisjoni kutses nr 9-2.1/2564 määratud kuupäeval arstlikku komisjoni ilmumata. Kiri nr 9-11/6743 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.04.2014, sest KRAl oli tekkinud varasema haldusmenetluse käigus kindel veendumus, et kaebajale ei ole võimalik muul moel dokumente kätte toimetada. Kaebaja mitteilmumise põhjendusi ei esitanud. KRA 08.07.
2. a arstliku komisjoni kutsega ettekirjutuse vormis nr 9-10.1/684 kutsuti kaebaja arstlikku komisjoni 29.08.
3. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kohustuse täitmata jätmine toob kaasa sunniraha rakendamise vastavalt ATSS-le. Sunniraha suuruseks on 50 3 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. 08.07.
4. a ettekirjutus nr 9-10.1/684 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.07.
5. Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud. Kuna kutsealune on KVTS § 40 lg 1 p 5 kohaselt kohustatud osalema terviseseisundi hindamisel ja selle kohustuse täitmist välistavaid asjaolusid ei ole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud, ei oma määravat tähendust ka asjaolu, kas enne ettekirjutuse andmist kutsealust ära kuulati või mitte. Kaebaja väited KRA ettekirjutuse kaebajale saatmata jätmise kohta ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust ega anna alust ettekirjutuse tühistamiseks. KRA edastas 08.09.2014 täitmisavaldusega nr 4-3/15628 KRA 08.07.
6. a ettekirjutuses nr 910.1/684 määratud sunniraha 50 eurot kohtutäitur R. Pärsile sissenõudmiseks. Ka kohtutäitur oli sunnitud täitmisteate võlgnikule edastama väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.10.2014 (tl 31p-32), kuna kaebaja aadressile saadetud kiri tagastati kohtutäiturile hoiutähtaja möödumisel.
7. Tartu Halduskohus rahuldas 19.03.
8. a otsusega kaebuse (tl 52-54p). Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRAle õiguse valida kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud

regulatsiooniga. Halduskohus lisab juba 28.01.

1. a määruses öeldule, et kuna kättetoimetamine teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes on kättetoimetamise formaalne viis ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud kohustusest, siis on haldusorganil kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendatud. KRA ei teinud 9 kuu jooksul katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha selgitamiseks. Seda isegi juhul, kui varasemalt on dokumendi posti teel kättetoimetamine korduvalt ebaõnnestunud ja KRA-l on tekkinud kahtlus, et kaebaja ei ole (osaliselt) täitnud KVTS § 40 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust teavitada KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutmisest. Vastavalt KVTS 40 lg 1 p-le 5 oli kaebaja kohustatud osalema KRA poolt määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel. Seega ei olnud kaebajal endal kohustust aktiivselt otsida võimalust terviseseisundi hindamisel osalemiseks ega võtta samme terviseseisundi hindamise aja ja koha teadasaamiseks. Eeltoodu alusel leiab halduskohus, et KRA 08.07.
2. a ettekirjutust nr 910.1/684 ei saa lugeda kättetoimetatuks avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, vaid tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 08.10.2014, mil kohtutäitur R. Pärs saatis ettekirjutuse kaebajale. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest ehk 08.10.
3. Seega ei tulenenud ettekirjutusest nimetatud ajal, s.o 29.08.2014, kaebajale kohustust ilmuda arstlikku komisjoni. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seega ei ole lubatud sunniraha rakendada olukorras, kus ettekirjutus ei olnud selles märgitud kohustuse täitmise tähtaja jooksul saanud kehtivaks. Järelikult on õigusvastane kaebajale sunniraha rakendamine KRA 08.07.
4. a ettekirjutuse nr 9-10.1/684 täitmata jätmise eest. Vaidlustatud ettekirjutusega hoiatati kaebajat, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmise korral, rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 50 eurot. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 ple 12 on sunniraha sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitedokument, s.t ettekirjutus, milles on sunniraha rakendamise hoiatus on iseseisvalt sundtäidetav. Seega vaatamata sellele, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmise tähtaeg on möödunud, ei ole selle kehtivus ammendunud ja kaebaja õiguste kaitseks on põhjendatud kehtivuse kõrvaldamine ettekirjutuse tühistamisega. Eeltoodu alusel on halduskohus seisukohal, et KRA 08.07.
5. a ettekirjutus nr 9-10.1/684 on õigusvastane, õigusvastasus ei ole vormilise iseloomuga, mistõttu tuleb ettekirjutus tühistada. 4 Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks mõista KRA-lt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot, kuna lõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, kohus on lõivu tasumist kontrollinud ja lõiv oli menetluskuluna seetõttu ka KRA-le ettenähtav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. KRA esitas 15.04.2015 Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse (tl 61-65), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. KRA jääb varem esitatud seisukohtade juurde. KVTS § 226 sõnastusest tulenevalt on KRA-l õigus teha kutsealusele ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumiseks ainult juhul, kui kutsealune on eiranud arstlikku komisjoni ilmumise kohustust. KRA on juba halduskohtumenetluses selgitanud, et on korduvalt üritanud arstliku komisjoni kutset kaebajale kätte toimetada. KRA 20.02.
7. a arstliku komisjoni kutse, 21.04.
8. a kiri nr 9-11/6743 ja 08.07.
9. a ettekirjutus nr 9-10.1/684 avaldati väljaandes Ametlikud Teadeanded, sest KRA-l oli tekkinud haldusmenetluse käigus kindel veendumus, et kaebajale ei ole võimalik muul moel dokumente kätte toimetada. Lisaks oli KRA 20.02.
10. a kutse avaldamine Ametlikes Teadeannetes õiguspärane, kuna kaebaja ei täitnud KVTS § 40 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust KRA-d kirjalikult teavitada viivitamatult oma kontaktandmetest, ning postitöötaja kui erapooletu isik, on 10.07.2013 oma allkirjaga kinnitanud, et kaebaja ei ela rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Kohtuotsusega etteheidetav viga haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust ega muuda seda tühiseks. Haldusakti puhul tuleb eristada selle õiguspärasust ja kehtivust. Kättetoimetamine on juba olemasoleva dokumendi (haldusakti) teatavakstegemise erimenetlus ning viga kättetoimetamismenetluses võib endaga kaasa tuua kättetoimetamise, kuid mitte haldusakti õigusvastasuse. KRA 08.07.
11. a ettekirjutuse nr 9-10.1/684 avaldamine väljaandes Ametlikud Teadeanded oli kooskõlas kehtiva õigusega. KVTS § 15 reguleerib dokumentide kättetoimetamist, jättes kättetoimetamise viisi KRA valida. KVTS ei omista kättetoimetamisel rahvastikuregistri andmetele õiguslikku tähendust.

§ 26

lg 1 esimesest lausest ja KVTS § 40 lg 1 p 1 (§ 70 p 1) sätestatust võib teha järelduse, et KRA poolt dokumentide kättetoimetamisel tuleb menetlusosalise aadressiks eelkõige lugeda tema poolt teatatud aadress. Kui isik ei ela teatud perioodil rahvastikuregistrijärgsel aadressil, siis on tal kohustus sinna elama naastes sellest faktist viivitamatult informeerida KRA-d. Kaitseväekohustuslane on eriline õigussubjekt, kellele peab olema dokumente võimalik kätte toimetada minimaalsete ajaliste ning rahaliste kulutustega ning kaitseväekohustuslane peab olema riigile kättesaadav igal ajahetkel, kuivõrd riigi julgeolekusituatsiooni muutumine võib toimuda kiiresti. Kaebaja ei ole esitanud KRA-le enda kontaktandmeid. KRA loeb isiku elukohaks rahvastikuregistrijärgse aadressi rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p-st 9 ja § 6 lgst 3 tulenevalt, aga seda ainult juhul, kui kaitseväekohustuslane ei ole täitnud KVTS § 40 lg 1 p 1 sätestatud kohustust teavitada KRA-d oma kontaktandmetest. Kaebaja ei ole KRA-le teatanud, et tema aadress oleks muutunud võrreldes 10.07.2013, ehk siis ajaga, mil postitöötaja tuvastas, et kaebaja ei ela rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Samuti ei ole ta avaldanud soovi ega andnud nõusolekut, et KRA saadaks talle dokumente elektrooniliselt ega ole avaldanud ka elektronposti aadressi.

§ 31

lg 1 p 2 ei kohusta haldusorganit peale seda, kui haldusorgan on teinud kindlaks, et isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, jätkama dokumentide kättetoimetamist sellel aadressil. Kaebaja ei olnud ka

1. aasta oktoobriks naasnud oma 5 rahvastikuregistrijärgsesse elukohta, sest kohtutäitur oli sunnitud täitmisteate võlgnikule edastama Ametlikud Teadeanded kaudu 03.10.
2. KVTS § 15 võimaldab KRA-l dokumente kätte toimetada ka registri kaudu. Alates 01.04.2013 on kõik kaitseväekohustuslase suhtes tehtavad haldusotsustused, sh kutsed ja ettekirjutused, kaitseväekohustuslastele kättesaadavad registris. Kaebajale sai tekkida ajend omal initsiatiivil info kogumiseks alates 25.03.2013, kui tema mõjusfääri jõudis KRA poolt 22.02.2013 lihtkirjaga postitatud arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/13/
3. Kaebaja mõjusfääri pidi hiljemalt 19.10.2013 jõudma ka KRA 11.10.
4. a arstliku komisjoni kutse nr 92.1/
5. Seega hiljemalt 19.10.2013 tekkis kaebajal ajend tutvuda registris tema suhtes tehtud haldusotsustega ning kõik hilisemad haldusaktid tuleks talle lugeda kättetoimetatuks. Kõik täiendavad adressaadi informeerimise katsed varasemat kättetoimetamist ei mõjuta. Halduskohus mõistis KRA-lt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. Kaebaja ei ole täitnud HKMS § 109 lg-st 1 sätestatud menetluskulude väljamõistmise nõuet ega menetluskulude nimekirja esitanud. Järelikult ei saanud tõusetuda ka menetluskulude väljamõistmise küsimus.
6. Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. (tl 75-75p) jätta RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse ja 28.01.
8. a määruse p-dega 814, viitab neile ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9. KRA tugineb esmajoones sellele, et kaebaja rikkus KVTS § 40 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust teavitada viivitamata KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest. Ringkonnakohus selgitab, et KVTS sätestab tõepoolest kutsealuse teavitamiskohustuse, kuid ei seo selle kohustuse rikkumist ühegi sanktsiooniga. Seetõttu ei ole käesoleva kaasuse lahendamiseks ka oluline välja selgitada, kas ja mil määral rikkus kaebaja nimetatud kohustust. Ringkonnakohus on seisukohal, et selleks, et modifitseerida kohustuse rikkumise korral kättetoimetamisreegleid, peaks sisalduma seaduses vastav sõnaselge alus. Sellist alust KVTS-s aga ei leidu. KVTS § 15 lg 1 on küll raskepäraselt sõnastatud, kuid sellest võib siiski välja lugeda, et dokumendi kättetoimetamine peab aset leidma haldusmenetluse seaduses sätestatud üldkorras. 11.

§ 31

lg 1 p 2 järgi avaldatakse dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Halduskohus on põhjendatult juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et vähemalt sellisel juhul, kui viimasest kättetoimetamiskatsest on möödunud 9 kuud ja haldusorgani käsutuses on isiku telefoninumber, ei ole lubatud valida koheselt kättetometamisviisiks avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesoleval juhul oli KRA-l nii võimalus proovida kutset kätte toimetada tähitud kirjaga kui ka küsida kaebajalt telefoni teel tema aadressi andmed. Seega ei olnud eeldused dokumendi kättetoimetamiseks avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadeanded täidetud.

1. Halduskohus on õigesti viidanud ka KVTS § 40 lg 1 p-le 5, mille järgi on kutsealune kohustatud osalema KRA määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku 6 komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid ja osalema kutsesobivuse hindamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellest normist ei saa kuidagi järeldada, et kutsealune peaks ise tundma muret, millal ja kus toimub arstlik komisjon, vaid kohustus aeg ja koht määrata lasub KRA-l.
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka selles osas vastustajaga, et haldusakt on õiguspärane ja kättetoimetamisviga ei muuda haldusakti kui sellist õigusvastaseks. Käesoleval juhul tingib kättetoimetamisviga haldusakti õigusvastasuse. ATSS § 8 lg 1 ls 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleval juhul ei täitnud kaebaja 08.07.
3. a ettekirjutust nr 910.1/684, millega teda kohustati ilmuma arstlikku komisjoni 29.08.2014, ettenähtud tähtajaks. Ettekirjutusega on seotud ka sunniraha hoiatus, mille järgi toob arstlikku komisjoni ilmumata jätmine kaasa sunniraha (50 eurot) rakendamise. Selle aluseks on KVTS §
4. Sunnirahale lisanduvad täitemenetluse kulud. See tuleneb TMS § 2 lg 1 p-st
5. Kuna aga arstliku komisjoni kuupäev (29.08.2014) oli ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam ettekirjutusega ettenähtud kohustust täita. Seega on ta ATSS § 8 lg 1 järgi kohustatud maksma sunniraha, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Kuna aga kohustus, mille täitmist ettekirjutus kaebajalt nõudis, asus juba selle teatavakssaamisel minevikus, siis ei olnudki kaebajal võimalik seda kohustust täita. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 08.07.
6. a ettekirjutus ei ole juba

§ 63lg 2 p 5 järgi tühine, sest haldusakti andmisel oli seda võimalik täita.

Selle asemel on ettekirjutus vastuolus KVTS § 40 lg 1 p-ga 5, sest kohustuse teatavakstegemisel oli arstliku komisjoni läbiviimiseks KRA poolt määratud kuupäev juba möödunud. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas halduskohtuga, et ettekirjutus avaldab kaebaja õigustele endiselt mõju. Seetõttu on halduskohtu seisukoht, et ettekirjutus tuleb tervikuna tühistada, õige.

1. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ka menetluskulude osas. HKMS § 109 lg 1 ls 4 järgi kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Ringkonnakohus selgitab, et see norm ei puuduta riigilõivu, mille kuludokument on identne riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga, mis sisaldub kohtutoimikus (tl 12). Sellest tulenevalt on halduskohus põhjendatult mõistnud vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja poolt halduskohtus tasutud riigilõivu 15 eurot. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/