lg 4 kohaselt, kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust
lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 1 2-15-19107
lg 42 kohaselt, kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, kohtu põhjendused XXX ja XXX oma seadusliku esindaja XXX esitasid 18.12.2015.a Harju Maakohtule hagi XXX vastu alammääras elatise nõudes. Kostja ei ole hagivaldusega nõus. Kostja seletas kohtuistungil, et osaleb regulaarselt laste ülalpidamises, andes neile raha ja ostes asju. Emale pole nõus raha andma, sest ema ei kuluta raha lastele. Lapse Laura kooliraha ei ole nõus emaga jagama, aga oleks nõus ise kooliarveid tasuma. Kohus arutab tsiviilasja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 kohaselt lihtmenetluses.
lg 1 p 9 kohaselt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate õigust kostjalt elatist saada tõendab kanne hagejate sünniaktis, millest nähtub, et kostja on nende isa. Laste isa on kohustatud neid üleval pidama. Arvestades, et isa osaliselt osaleb laste ülalpidamises, tuleb elatis välja mõista summas 120 eurot kummagi hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.