) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist
Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt
Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse olla ära kuulatud kohtu poolt ja esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 119 - 120).
lg-le 21 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 2 2-15-7411 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 4. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 01.12.2011 lahendiga tsiviilasjas nr 2-11-18353 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas 80 eurot. Käesolevalt palub hageja elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumsummani. 5.
sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 6.
lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 toonud välja, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see
lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Riigikohus on samas lahendis väljendanud ka seisukohta, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 jõudnud seisukohale, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, nt juhul kui elatise miinimummäär on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-18353 on 01.12.2011 lahendi kohaselt kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 80 eurot ehk alla 01.12.2011 lahendi tegemise ajal kehtinud miinimummäära. Kohus on asjas nr 2-11-28353 tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevad faktilised asjaolud ja asunud seisukohale, et kuna kostja on 80% töövõimetu, tema sissetuleku suuruseks on pension 195,96 eurot, kostja saab puudega inimestele ettenähtud ravimite kompensatsiooni, siis esineb mõjuv põhjus kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla miinimumi summas 80 eurot. 3 2-15-7411 Kohus leiab, et hageja ei ole kostja osas tõendanud faktiliste asjaolude muutmist võrreldes asjas nr 2-11-18353 kostjalt elatise väljamõistmise ajal olnud asjaoludega, millised annaksid alust elatise suuruse muutmiseks. Kostja on esitanud tõendid, et tema on endiselt töövõimetu ja töövõimetuse protsent ei ole võrreldes 01.12.2011 otsuse tegemisega asjas nr 2-11-18353 muutunud, st kostjal on endiselt töövõimetuse protsent 80% (lk 112) ja ärakuulamisel on kostja avaldanud, et veebruaris 2016 määrati temale isegi suurem töövõimetuse protsent 90% (lk 120). Kohus loeb kostjal töövõimetuse protsendi 90% määramise tõendatuks kostja seletusega
Kostja sissetulekuks on sarnaselt 01.12.2011 otsuse tegemisega asjas nr 2-1118353 üksnes töövõimetuspension (lk 114). Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja vajadused aastatega suurenenud. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et elatise miinimummäär on võrreldes tsiviilasjas nr 2-11-18353 01.12.2011 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kohtu hinnangul annab alust kostjalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude esitamiseks õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes tsiviilasjas nr 2-11-18353 01.12.2011 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutnud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud hetkel kehtivas elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. 7. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja seisukoha kohaselt ei võimalda tema majanduslik olukord hagejale suuremat elatist kui 80 eurot kuus maksta. Kostja on 80% töövõimetu (tl 112-113) ja alates jaanuarist 2016 on temal tuvastatud töövõimetuse protsent 90% (lk 120). Kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 241,29 eurot kuus (lk 103). Kostja on toonud välja, et tema on otsinud tööd, kuid see ei ole õnnestunud. Kostja tervislik seisund ei võimalda tal autojuhi tööd teha ning erialast tööd kostja saanud ei ole. Kohus loeb kostja seletusega tõendatuks
Kostjale kuuluvad sõidukid Volvo (ehitusaasta 1978), Volkswagen Multivan (ehitusaasta 1992) ja Ford Galaxy (ehitusaasta 1998), kuid need on koormatud keelumärkega, mistõttu ei saa neid lugeda varaks, mille võõrandamisest saadud vahendite arvel saaks kostja anda hagejale ülalpidamist. Kohus nõudis välja kostja pangakontode väljavõtte (lk 73 – 75) ja ei ole muud kostjale laekuvat sissetulekut peale töövõimetuspensioni tuvastanud. Kostja igakuiseks väljaminekuks on maksed kohtutäiturile igakuiselt summas ca 45 – 195 eurot (lk 73 – 75), hagejale ülalpidamise andmise kohustus summas 80 eurot kuus 01.12.2011 lahendi alusel asjas nr 2-11-18353 ja igakuised maksed kostja emale summas 80 – 90 eurot toidu- ja kommunaalkulude katteks (lk 120). Kostja igakuised maksed tema emale toidu- ja kommunaalkulude katteks loeb kohus tõendatuks kostja seletusega
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja varaline seisund ei võimalda temal maksta hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus leiab, et kostja töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks selleks, et kostja maksab hagejale elatist alla seaduses sätestatud 4 2-15-7411 miinimummäära summas 80 eurot. Samuti on kostjal esinev töövõimetus mõjuvaks põhjuseks, miks kostja ei saa leida töökohta sissetuleku saamiseks, mille arvel täita lapse ülalpidamise kohustust. Kuivõrd kostja puhul esineb mõjuv põhjus (st töövõimetus) elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ja kostja juba praegu maksab elatist summas 80 eurot, millest suuremat elatist ei ole ta võimeline maksma, tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus kohaldab käesolevas asjas
lg-t 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kostja menetluskulude alaealise hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus rahuldas 09.12.2015 kostja taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ning vabastas kostja kaja esitamisel kautsjoni summas 125 eurot tasumisest. Samuti andis kohus kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetlemiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuivõrd kostjale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, tuleb kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Kohus vabastab kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest
Käesolevas tsiviilasjas tehti kohtulahend kostja kasuks, kuigi menetluskulud jäeti poolte endi kanda põhjusel, et kostja menetluskulude alaealise hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja arvestades ka kostja rasket majanduslikku olukorda, asub kohus seisukohale, et kostja tuleb menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud muid kulusid, ei ole käesolevas asjas hagejal menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.