KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene
- novembril 2015, Tartu 3-14-303 Haldusasi Guido Danieli kaebus Eesti Haigekassa töövõimetushüvitise maksmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
- augusti
- a otsus Guido Danieli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Guido Daniel Vastustaja Eesti Haigekassa Kaasatud isik Sotsiaalministeerium RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- augusti
- a otsus muutmata.
- Tagastada Guido Danielile halduskohtusse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Saata kohtuotsus selles osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
- Jätta taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata ja muud Guido Danieli poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlused läbi vaatamata.
- Tagastada Guido Danieli apellatsioonkaebuse lisad. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
- detsember
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Guido Daniel oli
- jaanuarist 2014 kuni
- jaanuarini 2014 haiguslehel. Ajutise töövõimetuse hüvitist ta Eesti Haigekassalt selle eest ei saanud. G. Danieli järelepärimisele vastas haigekassa, et kuna töövõimetus kestis vaid 6 päeva, ei kuulu see haigekassa poolt hüvitamisele. Hüvitist makstakse alates
- päevast.
- G. Daniel esitas kaebuse, mis on tõlgendatav kohustamiskaebusena haigekassa kohustamiseks töövõimetushüvitise maksmiseks (ehkki kaebaja eitas kaebuse täienduses kohustamiskaebuse esitamist, vt tl 42). Kaebuse kohaselt kaebajat võrdluses palgatöötajatega diskrimineeritakse.
- Tartu Halduskohtu
- augustil
- a lihtmenetluses tehtud otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
- Kaebaja leidis, et ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 56 lg 1, mille kohaselt tekib kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud vabastuse üheksandast päevast alates, kohaldamine kaebaja kui füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on põhiseadusega vastuolus. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 2 lg 1 järgi maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest, kuid füüsilisest isikust ettevõtjale nende päevade eest hüvitist ette nähtud pole. Kohus asus seisukohale, et haigekassa vastuses kaebusele ja kohtule esitatud Sotsiaalministeeriumi arvamuses on vastatud kõigile kaebaja väidetele ja selgitatud, et kaebaja suhtes ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud. 3.
- Viidatud haigekassa vastuses selgitati, et FIE on füüsiline isik, kes tegeleb iseseisvalt ettevõtlusega ja on oma olemuselt tööalases tegutsemises vaba. Seevastu töötaja on füüsiline isik, kes teeb töölepingu alusel teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. FIE-dele ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust. FIE ja töötaja seisund ja tegutsemisvabadus on erinev. Haigekassa maksab haigushüvitist nii kindlustatud FIE-dele kui kindlustatud töötajatele võrdsel viisil. TTOS §-s 122 alusel tööandja poolt makstav haigushüvitis on eraõiguslikust töölepingulisest või teenistussuhtest lähtuv tööandja individuaalne kohustus. Erinevalt haigekassa poolt ravikindlustusseaduse alusel makstavast haigushüvitisest ei ole tööandja poolt makstav haigushüvitis osaks tervishoiukulude katmise süsteemist. Nende ühisosa seisneb vaid selles, et mõlema puhul on rakendumise eelduseks arsti poolt tuvastatud töövõimetuse juhtum. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- G. Danieli esitas apellatsioonkaebuse, millest on mõistetav soov halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Samuti taotletakse kohtuasja lahendamisel mis tahes asjassepuutuva regulatsiooni põhiseadusevastaseks tunnistamist ja üheselt mõistetava selgituse andmist, miks halduskohtu tehtud õigusvastane otsus ei riiva kannataja õiglustunnet ja miks see ei tekita talle moraalset kahju. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 4.
- Olukord on jäänud samaks – FIE jääb 4-8 haiguspäeva eest ilma haigustoetuseta. 4.
- Kaebajalt on halduskohtus saadud riigilõiv, kuigi ta oleks pidanud olema vabastatud riigilõivu tasumisest. 4.
- Kui Sotsiaalministeerium on väitnud, et FIE-l ei ole keelatud endale 4-8 päeva eest haigushüvitist maksta, siis ei ole ära märgitud, millise seadusesätte järgi seda teha võib. Sellele sättele ei ole viidanud ka kohus. FIE-l puudub alusdokument sellise kulu äranäitamiseks. Kui seda arvestada aga tuluna, siis arvestataks selle pealt sotsiaal- ja tulumaks ja nende maksude võrra jääks FIE miinusesse.
- Haigekassa vastuses palutakse G. Danieli apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on ka tööandja jaoks TTOS § 122 alusel makstava haigushüvitise näol tegemist täiendava kuluga ja tulumaksuseaduse § 13 lg 1 kohaselt tuleb sellelt maksta ka tulumaksu. FIE-l on võimalik ajutise töövõimetuse perioodil kasutada ettevõtjana teenitud tulumaksuga maksustatavat tulu. Seega võrdse kohtlemise põhimõtet rikututud ei ole.
- Sotsiaalministeeriumi vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on isikutel vabadus valida, kas tegutseda ettevõtjana või alluvussuhtes oleva töötajana 2 ning asjaolu, et isik on otsustanud tegutseda FIE-na, teades selle ettevõtlusvormi eripärasid, ei saa olla aluseks nõudmaks riigilt, et riik maksaks erinevalt töötajatest talle ka 4.-
- haiguspäeva eest hüvitist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Kaebaja väide võrdse kohtlemise rikkumisest ei ole paikapidav. RaKS § 56 lg-s 1 sätestatud ja haigekassa poolt makstav haigushüvitis ning TTOS § 12 2 lg-s 1 sätestatud tööandja poolt makstav hüvitis on erinevate isikute poolt makstavad hüvitised ning nende võrdlemine ei ole kohane. On võimalik, et esmapilgul võib töötaja, kes saab 4.-
- haiguspäeva eest hüvitist tööandjalt ja alates
- haiguspäevast haigekassalt, näida paremas olukorras olevat kui FIE, kelle jaoks on õigustloovates aktides ette nähtud hüvitis vaid
- haiguspäevast alates. Kuid kaebaja tähelepanu on põhjendatult juhitud sellele, et FIE-l on võimalik endal teenitud tulu kasutada soovitud viisil, sh samamoodi, nagu kasutaks töötaja, kes saab 4.-
- haiguspäeva ajal hüvitist tööandja käest.
- Samuti väidab kaebaja, et FIE-l on sellist tulu kasutamist keeruline kanda kuludesse ning tulu vahetul kasutamisel haigushüvitisena tuleb sellelt tasuda maksu, st justkui oleks FIE ikkagi halvemas situatsioonis kui töötaja. Sellega seoses märgib ringkonnakohus esiteks, et kaebaja on teadlikult valinud enda äraelatamiseks FIE-na tegutsemise. FIE ja töölepingu alusel töötaja on selle staatusega kaasnevate õiguste, kohustuste ja iseäranis vabaduste poolest äärmiselt erinevas seisundis. Valides FIE-na tegutsemise, pidi kaebaja teadvustama endale FIE-na tegutsemise võimalikke kitsaskohti ning teatud juhtudel keerulisemaid olukordi, võrreldes töölepingu alusel töötamisega või muul viisil enda äraelatamise viisiga. Kaebaja üritab sisuliselt saavutada seda, et riik peaks tagama talle kui FIE-le samasugused soodustused, nagu on tagatud töötajale tööandja poolt. Sealjuures unustab kaebaja aga ära selle, et FIE ja töötaja on erinevas seisundis ning sealjuures on FIE-l teatud aspektides märksa avaramad õigused ja vabadused, kui on töölepingu alusel töötaval isikul. Ka on töötaja ja tööandja ning FIE ja riigi omavahelised õigussuhted täielikult erinevad. Riik ei täida FIE jaoks samasugust rolli nagu tööandja töötaja jaoks. Seega ei ole töötaja ja FIE võrdses seisundis ning vastavalt võib nende erinev kohtlemine olla põhjendatud. Väide võrdse kohtlemise rikkumisest ei ole seega paikapidav olukorras, kus töötaja jaoks on tööandja poolt ette nähtud mingi rahaline soodustus ning seadus ei reguleeri sarnase soodustusega seonduvat FIE puhul. Kui kaebaja ei pea õigeks FIE-na tegutsemisega kaasnevaid eripärasid, on tal võimalik valida enda äraelatamiseks teistsugune tegutsemisviis. Lisaks on Eesti Haigekassa osundanud põhjendatult sellele, et ka tööandja poolt töötajale tasutav haigushüvitis kuulub tulumaksuseaduse § 13 lg 1 järgi maksustamisele.
- Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga seonduvalt ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada, kuid võimalik on kaebajale riigilõiv tagastada. Halduskohus nõudis kaebajalt
- aprilli
- a puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmise määruses (tl 1212p) riigilõivu tasumist summas 15 eurot. Ehkki kaebaja väljendas
- mai
- a avalduses sellega rahulolematust (tl 17p), tasus ta
- mail 2014 siiski nõutud riigilõivu (tl 29). Kuna kaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmise määruse vaidlustamist ei näe halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 ette ning teisalt ei ole apellatsioonkaebuses väljendatud rahulolematus sellega, et kaebajalt nõuti riigilõivu tasumist, otseselt 3 apellatsioonimenetluse ese (riigilõivu küsimust ei lahendatud apellatsioonimenetluse esemeks olevas halduskohtu otsuses), tõlgendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse seda osa riigilõivu tagastamise taotlusena. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 järgi on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise või maksmata jätmise asjas. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja haigushüvitise saamise soovi riikliku toetuse saamise eesmärgina, mistõttu tuleb see lugeda eelviidatud regulatsiooni alusel riigilõivuvabaks. Tegemist on seega olukorraga, kus riigilõivu on tasutud alusetult, st ettenähtust rohkem HKMS § 104 lg 5 p 1 mõttes ning ringkonnakohus tagastab kaebajale 15 eurot halduskohtule tasutud riigilõivu. HKMS § 104 lg 8 järgi tagastatakse riigilõiv kohtu, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Seega on ringkonnakohus pädev riigilõivu tagastamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei vormista ringkonnakohus riigilõivu tagastamist eraldi määrusega, vaid lahendab selle käesolevas otsuses.
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jääb rahuldamata. Nagu eelnevalt märgitud, ei näe ringkonnakohus asjas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ning järelikult puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Apellatsioonkaebuse teine taotlus – anda üheselt mõistetav selgitus, miks esimese astme kohtu tehtud õigusvastane otsus ei riiva kannataja õiglustunnet ja miks see ei tekita moraalset kahju – jääb läbi vaatamata, kuna selliste hinnangute andmine ei ole kohtu pädevuses. Apellatsioonkaebuse lisad tagastatakse kaebajale, kuna need on asja toimikus juba olemas. Apellatsioonimenetluses oli kaebaja riigilõivu menetluskuludokumente ei ole pooled esitanud. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt tasumisest Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt 4 vabastatud ning muid Einar Vene allkirjastatud digitaalselt