Obsah (9)

§ 47§ 197§ 71§ 152§ 124§ 200§ 155§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 47 lg-le 3, mille kohaselt juhul, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, 2 tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 18 lg 1 kohaselt on haldusorganil taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates taotluse lahendamiseks kaks kuud. Kuivõrd kaebaja esitas taotluse vastustajale 08.04.2014, pidi vastustaja lahendama taotluse hiljemalt 08.06.2014. Vastustaja lahendas taotluse alles 30.09.2014.

§ 47

lg-s 3 sätestatut arvestades oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks seega kuni 08.06.2015. Kaebaja esitas kaebuse kohtusse 15.10.2014 ehk tähtaegselt.

§ 47lg 3 ja RVast

S § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mis tuleks lahendada

-i sätete ülimuslikkust tunnistades. Isegi juhul, kui vastuolu

§ 47lg 3 ja RVast

S § 18 lg 2 vahel lahendada riigivastutuse seaduses sätestatu kasuks, on kaebus tähtaegne. RVastS § 18 lg 2 sätestatu kehtib ka juhul, kui haldusorgan lahendab taotluse hilinenult. Vastustaja lahendas taotluse 30.09.2014 ja kaebaja esitas kaebuse kohtusse 15.10.2014 ehk seaduses sätestatud 30päevase tähtaja jooksul. Kohtu tõlgendus kaebeõigusest on ebamõistlikult kitsendav. Kaebaja esindaja esitas kohtule ka taotluse menetluskulude (õigusabikulud) väljamõistmiseks summas 276 eurot. 10. Tallinna Vangla leiab 08.12.2015. a vastuses kaebaja 03.12.2015. a seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 toodud regulatsioonist, mis on

§ 47lg 3 suhtes erisäte. Vastasel juhul muutuks RVast

S § 18 lg 2 sisutühjaks. Riigikohtu praktika kohaselt on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Antud juhul ei esinenud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi. Asjaolu, et Tallinna Vangla viivitas kahju hüvitamise nõude lahendamisega, ei anna kaebajale alust ka ise kaebuse esitamisega viivitada. Kaebaja esindaja on õigusteadmistega isik, kes on teadlik RVastS § 18 lg-s 2 sätestatust. Haldusorgani viivituse vältimiseks ongi seadusandja ette näinud võimaluse pöörduda kohtusse ka juhul, kui haldusorgan jätab taotluse tähtaegselt lahendamata. Veel märgib vastustaja, et kaebaja esindaja esitatud menetluskulu nõue on põhjendamatult suur. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.03.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust, ja asja menetlus lõpetada. 12.

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahjunõude 08.04.
6. Puuduste kõrvaldamiseks ei ole kaebajale tähtaega antud, mistõttu saab kahjunõude lugeda nõuetekohaselt esitatuks 08.04.
7. Tallinna 3 Vangla ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul, tehes taotluse kohta otsuse 30.09.2014 (tl 28-30p). Halduskohus on käesolevas asjas menetlenud vanglale esitatud taotlusega samadel asjaoludel esitatud kaebaja 15.10.
8. a kaebust. Kaebuses on kaebaja palunud mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega.
9. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lgst 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. VangS § 11 lgs 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
10. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
11. a määrus nr 3318612, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 08.07.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud 15.10.
12. Seega on kaebus esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt.
13. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.

1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
3. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 25.11.
4. a määrusega (tl 120-120p) esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 04.12.
5. Kaebaja sai määruse e-toimiku kaudu kätte 26.11.2015 (tl 123). Kuigi kaebaja esindaja esitas 03.12.2015 kohtule oma seisukohad, ei pidanud ta nendes vajalikuks esitada tähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et

§ 47

lg-s 3 sätestatut arvestades oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks kuni 08.06.

1. Riigikohus on selgitanud, et riigivastutuse seaduses kahjunõude esitamise kohta sätestatu on kohaldatav eriregulatsioonina ning halduskohtumenetluse seadustik sätestab kahju hüvitamise nõude üldised tähtajad. Vastasel juhul muutuks RvastS § 18 lg 2 regulatsioon sisutuks (vt Riigikohtu 08.10.
2. a määrus 4 nr 33-1-41-08, p 8). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus haldusorganile esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamise tähtaeg tuleneb RVastS §st 18, on põhjendamatu väita, et sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tähtaeg halduskohtule kaebuse esitamiseks ei kohaldu. Seega kohaldub haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise puhul üldsätte

§ 47lg 3 asemel eriregulatsioonina Rvast

S § 18 lg 2, mille kohaselt tuleb haldusorgani poolt isiku taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul mitteläbivaatamise korral pöörduda kohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul selle tähtaja möödumisest. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kaebus on käesolevas asjas esitatud tähtaegselt, kuna see on esitatud 30 päeva jooksul pärast taotluse rahuldamata jätmist. RVastS § 18 lg 2 nimetab erinevaid kaebetähtaja kulgema hakkamise olukordi alternatiivselt. Arvestades seda, et ühe alternatiivina on nimetatud sättes toodud kaebetähtaja kulgemise algusena taotluse tähtaja jooksul lahendamata jätmine, ei saa pidada seadusandja tahtega kooskõlas olevaks seda, et kaebetähtaja kulgema hakkamine oleks seotud nii taotluse kohta tähtaegselt kui ka mittetähtaegselt otsuse tegemisega.

1. Kuivõrd kaebaja esindaja ei pidanud 04.12.
2. a seisukohas vajalikuks esitada tähtaja ennistamise taotlust, ei ole kohtule esitatud ühtegi põhjust, mis oleks takistanud kaebajal esitada kaebust ringkonnakohtu poolt juba 26.11.
3. a määruses osutatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud ühe kuu pikkuse tähtaja jooksul. Seega ei ole ringkonnakohtule teada põhjuseid, mis takistasid kaebajal esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt ning mis võiksid kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat alates vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisest esindanud õigusalase haridusega advokaat, kes pidi oma erialateadmiste tõttu olema teadlik ka seaduses kohtule kahju hüvitamise nõude esitamise tähtajast. Seega ei ole kaebetähtaja ületamine sellises olukorras millegagi õigustatud.
4. Kuna kaebus on esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKM § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 19.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus rahuldas käesolevas asjas 28.11.

1. a määrusega (tl 31-32) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 75 euro ulatuses ning määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15 eurot. Kaebaja eest on riigilõivu summas 15 eurot 15.12.2014 tasunud Advokaadibüroo Magnusson OÜ (tl 37). Kaebaja eest on tasutud riigilõivu summas 15 eurot ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nimetatud riigilõivu 24.04.2015 tasunud samuti Advokaadibüroo Magnusson OÜ. Tartu Ringkonnakohus ei jätkanud 07.05.
2. a määrusega (tl 107-108) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi ringkonnakohtus ning andis kaebajale tähtaja juba tasutud 15 eurole lisaks 75 euro tasumiseks. Kaebaja ei tasunud ringkonnakohtu poolt täiendavalt nõutud riigilõivu ning ringkonnakohus tagastas 15.06.
3. a määrusega (tl 116-116p) kaebaja apellatsioonkaebuse. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks algselt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv tagastatud. Seega on kaebaja käesolevas asjas tasunud 5 riigilõivu kokku 30 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 30 eurot tagastamisele.

Riigilõiv summas 30 eurot tuleb tagastada Advokaadibüroo Magnusson OÜ-le toimikusse lisatud maksekorralduselt (tl 37) nähtuvale arvelduskontole nr EE

2. 03.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas toob kaebaja esindaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna välja ka õigusabikulud summas 276 eurot ning palub need vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

näeb menetluse lõpetamise korral sellise erandi ette üksnes lg-s 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud siis, kui asjas lõpetatakse menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kuna käesolevas asjas viimati nimetatud paragrahv menetluse lõpetamise alusena kohaldamisele ei kuulu, kannab asjas peale tagastatava riigilõivu muud menetluskulud kaebaja ise ja ringkonnakohtul puudub alus 03.12.

1. a menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulusid Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista.
2. Kuna Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud, puudub alus selles osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits