← Eesti

3-15-938/47

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 146

lg 2 sätestab, et kui kaebus jäeti HKMS § 144 alusel läbi vaatamata, siis võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. J. Morozov sai Tartu Halduskohtu 24.09.2015. a määruse kätte 30.09.2015. 3. Vastuseks J. Morozovi 06.10.2015. a suulisele päringule andis halduskohus 07.10.2015 kaebajale teada,

§ 52

lg 2 kohaselt tuleb menetlusosalisel oma avaldused esitada kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. 08.10.2015 esitatud vastuses märkis kaebaja, et teeb seda istungil suuliselt, kui tema tervis lubab.

  1. 17.11.2015 esitas J. Morozov Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse Tartu Halduskohtu lahendile, milles taotles haldusasja sisulist arutamist istungil. Tartu Ringkonnakohus edastas J. Morozovi avalduse Tartu Halduskohtule.
  2. Tartu Halduskohus jättis 27.11.
  3. a määrusega J. Morozovi avalduse käiguta ning andis kaebajale võimaluse esitada 10 päeva jooksul halduskohtule taotlus menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks.
  4. J. Morozov esitas 10.12.2015 menetluse taastamise taotluse koos menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega. Kaebaja märkis, et ta on varasemalt kõik asjaolud juba esitanud, kuid kordab olulist. Kaebaja väitel tekkis tal 18.09.2015 õhtul palavik, nohu, köha ja maokrambid ning seetõttu ei saanud ta osaleda ka 19.09.2015 planeeritud pere väljasõidul. Kaebaja lisas, et haige oli ka 20.09.2015 ning 21.09.2015 teavitas ta halduskohut oma tervislikust seisundist. Kaebaja väitel kasutab ta rohtusid, mille kasutamisel on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Ravikindlustuse puudumise tõttu ei olnud tal võimalik perearsti poole pöörduda ning kiirabi kutsumist paberi saamiseks ei pidanud ta põhjendatuks ja see tundus ebamoraalne.
  5. Tartu Vangla asus vastuses Tartu Halduskohtu 10.12.
  6. a kohtunõudele seisukohale, et J. Morozovi taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Tartu Vangla märkis, et J. Morozovi tähtaja ennistamise avalduses märgitust võib järeldada, et menetluse uuendamise taotluse tähtaegset esitamist takistasid kaebajal esinenud terviseprobleemid. Samas on vastustaja hinnangul avalduses kirjeldatud terviseprobleeme, mis tekkisid ning esinesid hetkel, kui toimus haldusasja arutamiseks korraldatud istung, s.o 24.09.2015 ja enne istungit. Seda, et tervislik seisund takistas ka tähtaegselt menetluse taastamise avalduse esitamist, avaldusest üheselt ei nähtu. Arvestades, et J. Morozov on olnud halduskohtuga pidevas kirjavahetuses, siis oli vastustaja hinnangul alust arvata, et tervisest tulenevaid takistusi tähtaegselt kirjaliku menetluse uuendamise taotluse esitamiseks halduskohtule ei olnud ning tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud.
  7. Tartu Halduskohus jättis 17.12.
  8. a määrusega J. Morozovi avalduse menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et 24.09.
  9. a määruses, millega kohus jättis kaebuse läbi vaatamata, selgitati kaebajale tema õigust esitada 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates kohtule taotlus menetluse taastamiseks. Avalduse, mida kohus käsitles kaebaja soovina vaidlustada 24.09.
  10. a määrust ja mida saaks tõlgendada menetluse taastamise taotlusena, esitas J. Morozov 17.11.
  11. Halduskohus märkis, et kuivõrd kaebaja oli kohtu 24.09.
  12. a määruse kätte saanud 30.09.2015, siis oli menetluse taastamiseks taotluse esitamise viimaseks päevaks 14.10.
  13. Seega oli menetluse taastamiseks taotluse esitamise aega ületatud peaaegu kuu võrra. Halduskohus märkis, et kaebaja on tähtaja ennistamise taotluses välja toonud, et ta oli alates 18.09.2015 haige, millest ta teavitas kohut 21.09.
  14. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole aga välja toonud, mis takistas tal 14 päeva jooksul arvates 24.09.
  15. a määruse kättetoimetamisest talle esitamast kohtule menetluse taastamise taotlust. Halduskohus asus seisukohale, et menetluse taastamise taotluse esitamise takistuseks ei saa lugeda seda, et kaebaja oli enne kohtuistungi toimumist või selle toimumise ajal haige. Halduskohus märkis, et sellele on põhjendatult osundanud ka vastustaja. Halduskohus leidis, et menetluse taastamise avalduse esitamist ei saanud kuidagi takistada ka asjaolu, et kaebajal puudub ravikindlustus, kuna kohtule taotluse esitamist ravikindlustuse olemasolu ei mõjuta. 2 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  16. J. Morozov esitas 23.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.12.
  17. a määruse vaidlustamiseks. Kaebaja märkis, et halduskohus lõi talle mulje, et haigestumise järel tekib tal siiski võimalus istungiks. Kaebaja leidis, et kui sellist muljet ei oleks loodud, siis oleks tal olnud piisavalt aega tähtaja raames kohtu poole pöörduda. Tartu Vangla seisukoht ei ole kaebaja hinnangul oluline, kuna vaidluse all on vangla käskkiri. Kaebaja märkis, et kui halduskohus ei oleks kelmitanud ja valetanud, siis ei oleks ta hetkel sellises olukorras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  19. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et J. Morozov sai Tartu Halduskohtu 24.09.
  20. a määruse kätte 30.09.2015 (tl 36) ning menetluse taastamise taotluse esitamise viimane päev oli 14.10.2015, kuid J. Morozov esitas menetluse taastamise taotluse alles 17.11.
  21. Ka puudub vaidlus asjaolu üle, et halduskohus on määruses selgelt märkinud, et menetluse taastamise taotlus tuleb esitada 14 päeva jooksul alates 24.09.
  22. a määruse kättesaamisest. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.12.
  23. a määruses toodud põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et J. Morozov ei ole esitanud ühtegi sellist asjaolu ega väidet, mis annaks alust menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, seega on halduskohus põhjendatult jätnud kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
  24. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses väidetule, et käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaebajat eksitanud ning kaebaja väide kohtu sellekohase tegevuse kohta ei ole eluliselt usutav. Halduskohus on 24.09.
  25. a määruses selgitanud kaebajale menetluse taastamise korda ning 07.10.
  26. a vastuses kaebaja suulisele päringule muuhulgas selgitanud,

§ 52

lg-st 2 tulenevalt tuleb menetlusosalistel oma avaldused esitada kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kaebaja ei saanud kohtu poolt 07.10.2015 saadetud vastusest järeldada, et tulemas on uus kohtuistung.

  1. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.
  2. a määrus nr 33-1-30-13, p 12). Riigikohus on 16.01.
  3. a määruse nr 3317508 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust, leides, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.
  4. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). 3 3
  5. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus J. Morozovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.
  6. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.