Obsah (9)

§ 103§ 153§ 105§ 106§ 104§ 130§ 83§ 3§ 168

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 153 lg 1 p 2 alusel II järgus ilma kaitsmiseta

§ 103

lg 4 alusel, MTA nõuet summas 16 319,05 eurot tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 alusel II järgus ja MTA nõuet summas 8398,25 eurot tunnustati tingimusliku nõudena

§ 153lg 1 p 2 alusel II järgus.

Nõuete kaitsmise tulemusena 13.07.2015 ja 14.09.2015 on OÜ Toom Kauplused pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 2 666 408,67 eurot, mis

§ 153lg 1 p 2 alusel kuuluvad rahuldamisele II järgus.

1. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 23.09.2015 Tartu Maakohtule hagiavalduse 14.09.
2. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 21514145).
3. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 14.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis MTA haldusaktide maksuvõla tasumiseks summas 447 887,17 eurot tühistamist, s.h pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatud II järgu nõue 431 568,06 eurot ja kaitstud II järgu nõue 16 319,05 eurot ning MTA toimingu – maksunõude esitamine pankrotimenetluses ilma haldusakti omamata – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse põhjendused: 1) MTA nõudeavaldusest ei nähtu, milline haldusakt on 16 319 euro nõude aluseks ega seda, mis nõudest konkreetselt koosneb II järgu nõudena tunnustatud 16 319,05 eurot. 2 2 Nõudeavaldusele vastavaid korraldusi lisatud ei ole. MTA on 19.12.
4. a teates märkinud, et aprillis
5. a kaebaja TSD-l registreeritud töötajatele tehtud töötasudelt on tekkinud maksukohustus OÜ-l Kauper. Tegemist on samade töötajatega, kelle töötasude deklareerimisest on MTA hinnangul tekkinud kaebajal maksuvõlad. 08.12.
6. a suuliste seletuste protokollist nähtuvalt toimus MTA väitel
7. a ettevõtte üleminek OÜ-sse Kauper, millisele järeldusele jõudis ka ajutine pankrotihaldur nähtuvalt maakohtu 15.01.
8. a määrusest, mistõttu on arusaamatu, kuidas saab teates märgitud kuu eelselt ja järgselt käsitleda maksustamist teisiti, kui ettevõtte tegevuses ei ole midagi muutunud. MTA 19.12.
9. a teatest tulenevalt parandasid nii OÜ Kauper kui kaebaja maksudeklaratsioone, mille tulemusena kaebaja maksukohustus vähenes. Teise äriühingu maksuvõla nõudmine kaebajalt rikub tema kui võlgniku õigusi pankrotimenetluses. 2) 13.07.
10. a nõudeavaldusele ei ole lisatud võlanõuete saldos viidatud 28.02.
11. a haldusakti. MTA ei ole nõuete kogusummas 431 568,06 eurot osas esitanud põhjendusi ega andmeid selle kohta, et tegemist on jõustunud haldusaktidega, mille puhul on vaidlustamise tähtaeg võlgniku jaoks möödunud. Haldusaktide kättetoimetamist adressaadile ei kinnita miski. See peab toimuma allkirja vastu. Kuna on tõendamata MTA nõude aluseks olevate haldusaktide jõustumise fakt, siis puudub alus lugeda nõuded kaitsmiseta tunnustatuks. Kui haldusakti vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks möödunud, ei tohiks see mõjutada võlausaldaja õigust pärast pankroti väljakuulutamist maksunõuet vaidlustada. MTA ei vabastanud kaebaja pangakontosid aresti alt, mis tegi saneerimiskava täitmise võimatuks. 3) MTA 26.05.
12. a nõudeavaldust summas 8398,25 eurot ei saa käsitleda haldusaktina, mille aluseks on võimalik pankrotimenetluses maksunõuet maksma panna ja ka puudub nõude maksmapanekuks vajalik nõude aluseks olev haldusakt. Nõudeavaldus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lgtes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. 26.05.
13. a nõudeavaldusel ei ole regulatiivset toimet, mistõttu tuleb MTA tegevust käsitleda toiminguna HMS § 106 lg 1 mõistes. Riigikohtu 12.05.
14. a lahendist lähtuvalt ei ole pankrotimenetluses võimalik MTA-l sel viisil nõuet esitada, mistõttu on selline toiming õigusvastane.
15. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 03.11.2015 kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta muutis nõuet ning taotles MTA maksuvõla tasumise korralduste (summas 351 123,31 eurot) ja intressinõuete (summas 80 444,75 eurot) tühistamist, samuti maksunõude summas 16 319,05 eurot aluseks olevate tuvastamata haldusaktide tühistamist ning alternatiivselt taotles MTA toimingu – maksunõude esitamine pankrotimenetluses ilma haldusakti omamata – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendused: 1) Nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, mistõttu ta edastas maakohtule hagiavalduse 14.09.
16. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodu tõttu palus kaebaja kuni tsiviilvaidluse lõppemiseni halduskohtumenetlus peatada, sest tsiviilvaidlus ja selle tulemus ning haldusvaidlus on omavahel seotud. 2) Kaebaja ja OÜ Kauper on MTA nõudmisel muutnud maksudeklaratsioone, mille järel ei saaks kaebajal olla MTA ees mingit maksukohustust. MTA nõudel muudetud maksudeklaratsioonid kinnitavad, et kaebaja maksunõuded on ebaõiged ja ebaseaduslikud. Kui võlgnik ei saa vaidlustada nõudeavalduse aluseks olevat haldusakti (kuna seda ei eksisteeri) ega ka MTA vastavat toimingut, jäävad võlgniku õigused pankrotimenetluses kohtuliku kaitseta.
17. Tartu Halduskohus tagastas 26.11.
18. a määrusega OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kaebuse. Määruse põhjendused: 1) Nõuete kaitsmist või ilma kaitsmiseta tunnustamist saab

§ 105

kohaselt vaidlustada

§ 106lg-tes 2 ja 3 sätestatud menetluskorras.

Pankrotihalduri ja teiste võlausaldajate 3 3 vastuväitel oleks

§ 103lg 2 kohaselt teistsugune toime.

Võlgniku vastuväitel maksunõudele ja

§ 104

lg-st 3 lähtudes halduskohtusse pöördumisel saab olla üksnes eesmärk, et MTA haldusakti ei oleks võimalik käsitada täitedokumendina väljaspool pankrotimenetlust. Niisugune võlgniku vastuväite toime ilmneb muuhulgas

§ 104

lg 1 viitest

§-le

1. Võlausaldajad otsustasid võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise asemel juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise kasuks. Maakohus on selle otsuse 16.02.
2. a määrusega kinnitanud. Seega on välistatud, et ettevõte jätkaks pärast pankrotimenetlust tegevust. Halduskohtusse pöördumisega ei saa kaitsta kellegi teise (s.h äriühingu juhatuse liikme) õigusi. Olukorras, kus on selge, et kaebuse esitamine ei saa kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsmisele pankrotimenetluses ja ettevõte ei jätka tegevust pärast pankrotimenetlust, ei saa kaebaja kaitsta ühtegi oma õigust. 2) Tsiviilkohtumenetluse praktikas on väljendatud seisukohta, et juriidilisest isikust võlgnik peab pankrotimenetluses hagi esitama oma juhatuse liikme nimel (Tartu Ringkonnakohtu 28.05.
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-21339). Kui halduskohtumenetluses asuda samale seisukohale, ei võimalda see esitada kaebust juhatuse liikme õiguste kaitseks seoses võimaliku vastutusotsusega. Kuigi maksunõude aluseks olevate haldusaktide kehtimine on vastutusotsuse tegemise eelduseks, ei võta nende vaidlustamise võimatus juhatuse liikmelt võimalust enda õigusi kaitsta. Juhatuse liikmel on võimalik vastutusmenetluses vaielda vastu kõigile äriühingu suhtes tehtud haldusaktides esitatud järeldustele. Järelikult ei ole OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liikmel füüsilise isikuna kaebeõigust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 mõttes. 3) Ainus võimalus MTA nõuetele pankrotimenetluses vastu vaielda on nõuete kaitsmise koosoleku otsuste vaidlustamisel

§ 106lg-tes 2 ja 3 sätestatud korras.

Tsiviilasjas nr 215-14145 on kaebaja seda tegema asunud. Kuna OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ega M. Mürgi õigusi ei ole kaebuse põhinõuete esitamisega võimalik kaitsta, puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus. Niisugust kaebust ei ole otstarbekas menetleda, mistõttu kuuluvad kaebuse põhinõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. 4) Pankrotimenetluses nõude esitamine on eraõiguslikus suhtes tehtav toiming. Alusetult esitatud nõudele saavad vastu vaielda nii võlgnik, võlausaldajad kui pankrotihaldur. Kuigi võlgniku vastuväide ei takista nõude tunnustamist, on tal olemas

§ 106

lg-tes 2 ja 3 sätestatud õiguskaitsevahend, mida kaebaja on tsiviilasjas nr 2-15-14145 kasutanud. Seetõttu kuulub kaebuse alternatiivne nõue HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 22.12.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.
2. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Võlausaldajate üldkoosoleku otsustus lõpetada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kui juriidiline isik, ei anna alust väita, et tal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on ebaõigesti tuginenud 10.02.
3. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusele, jättes arvestamata

§ 130lg 6 p 1 võimaluse.

Ei saa tõsikindlalt väita, et kompromiss ei ole pankrotimenetluses võimalik. Kui kohus tühistaks MTA nõuete aluseks olevad haldusaktid, siis väheneksid oluliselt kaebaja rahalised kohustused. Kui pankrotimenetluses sõlmitakse kompromiss ja OÜ-d Toom Kauplused (pankrotis) ei lõpetata, siis on äriühingu varaliste õiguste seisukohast oluline, et MTA haldusaktid ei omandaks täitedokumendi tähendust. Selle kaitseks on kaebus esitatud. 2) Õigusvastaste ja kätte toimetamata haldusaktide alusel (mh haldusaktideta) maksunõuete esitamine on ilmselge hea halduse õiguse rikkumine. Seetõttu peab kaebajal olema õigus ja menetluslik võimalus rikkumisele vastu astuda. Tal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta

4 4 § 106 lg-tes 2 ja 3 sätestatud menetluskorras. Avalik-õiguslikele nõuetele vastu vaidlemise alus on

§ 104lg 3, mis ühtib Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14.

Hagi on esitatud

§ 83

lg 1 alusel, mitte

§ 106

lg-tes 2 ja 3 sätestatud korras ega puuduta MTA maksunõuete aluseks olevate haldusaktide õigusvastasusega seonduvat. Tsiviilkohtul puudub pädevus tuvastada avalik-õiguslike nõuete õigusvastasust ja muud sellega seonduvat, vastav pädevus on halduskohtul. 3) Haldusakti tühistamine kõrvaldab selle kehtivuse tagasiulatuvalt nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem tugineda (RKHKo nr 3-3-1-44-14, p 10), mistõttu ei oleks MTA-l võimalik tugineda uuel maksunõuete läbivaatamisel sellele, et varasemalt olid maksunõuete aluseks olevad haldusaktid kehtivad ja nõuete kaitsmise koosolekul on MTA nõue tunnustatud, kuivõrd võlgniku vastuväide ei välista nõude tunnustamist. Vaatamata sellele, et kohus jõudis vastupidisele seisukohale, ei ole määrusest arusaadav, kuidas on kohus sellisele seisukohale jõudnud. Seega ei ole määrus eelkirjeldatud osas põhjendatud ja on vastuolus Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14.

§ 106

lg-te 2 ja 3 korras oleks võimalik tegutseda, kui kohus on tuvastanud otsusega MTA haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse. Lisaks taotles kaebaja 03.11.2015. a avalduses peatada halduskohtumenetlus kuni tsiviilasja nr 2-15-14145 lõppemiseni. Kui läbi tsiviilasja on võimalik MTA õigusvastaste maksunõuete elimineerimine, siis on võimalik kaebusest loobuda. 4) Kohus on pädev lahendama MTA toimingut (maksunõude esitamine pankrotimenetluses haldusakti omamata). Kui esitatud nõue tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, siis peab olema võlgnikul võimalus vaidlustada halduskohtus nõude esitamine, seda enam, kui nõude aluseks ei ole haldusakti. MTA esitatud nõuete osas summas 8398,25 eurot ja 16 319,05 eurot haldusakte ei eksisteeri. Asjaolu, et pankrotimenetluses toimub maksuvõla sissenõudmise protseduur

-i regulatsiooni kohaselt, ei muuda MTA tegevust pankrotimenetluses maksuvõla sissenõudmisel eraõiguslikuks, mistõttu on vaidluse lahendamine HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtu pädevuses. 13. MTA esitas 18.01.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta OÜ Toom Kauplused (pankrotis) määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Nii kaebuses kui puuduste kõrvaldamise avalduses puudub kaebaja selgelt väljendatud nõue, sisaldades vaid etteheiteid pankrotimenetluse toimingutele, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (

§ 3lg 2, § 4 lg 1).

Määruskaebuse sisuks on oletuslikud seisukohad, mis järgneksid MTA korralduste tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamisele, kuid ühtegi argumenti, et korralduste tühistamiseks oleks seaduslik alus, ei ole välja toodud. Kompromissile osundamine on asjakohatu, sest äriühing on varatu ja ühtegi tõendit, et kompromiss sõlmitakse või et äriühing võiks ettevõtlust jätkata, ei ole kohtule esitatud. Kui maksuvõla sissenõudmiseks antud korraldused tühistatakse, ei muuda see olematuks maksuvõlga, mis on tekkinud ettevõtte enda poolt deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmisest. Korraldused on äriühingule kätte toimetatud ja tegemist on jõustunud haldusaktidega, mille vaidlustamise tähtajad on enne pankroti väljakuulutamist möödunud. Seega on korralduste tühistamise kaudu maksuvõlast vabanemise soov põhjendamatu ning kohtu järeldused selles osas kaebeõiguse puudumise kohta on õiged. 2) Maksuvõlalt arvestatakse intressi kogu viivituse aja eest, olenemata sellest, kas võla sissenõudmiseks on antud haldusakte või tehtud muid meeldetuletusi. Pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus ei ole haldusakt, kuid MTA-l on kohustus esitada nõue intressi osas ka siis, kui intressinõuet haldusaktina ei ole varasemalt esitatud, kuid intressi arvestamiseks on seaduslik alus olemas. Esitatud intressinõue on käsitletav toiminguna, sest see ei vasta haldusakti tingimustele (MKS § 46). Kaebuses ei ole esitatud ühtegi vastuväidet nõudeavalduses esitatud intressi arvestamise osas. 5 5 3) Vaidlused pankrotimenetluses esitatavate nõuete tingimuste üle kuuluvad maakohtu pädevusse. Halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on vältida juhatuse liikmele 03.08.

1. a vastutusotsusega määratud solidaarkohustust. M. Mürk on esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtusse vastutusotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-2519). 4) Saneerimiskavaga seotud etteheited pankrotihaldurile ja MTA-le ei saa olla käesoleva vaidluse teemaks, sest maakohus algatas 15.01.2014 saneerimismenetluse (tsiviilasi nr 21361649) ja saneerimisnõustaja (mitte pankrotihalduri) ülesanne oli kontrollida saneerimiskava täitmist. Kuna saneerimiskava ei hõlmanud pärast saneerimismenetluse algatamist tekkinud maksuvõlga ega enne seda tekkinud kogumispensioni maksete võlga, siis selles osas oli MTA-l MKS § 10 lg 2 p-s 3 ja § 128 lg-s 1 sätestatud õigus ja kohustus võlg sisse nõuda. Toom Kauplused OÜ pidi ette nägema, et tal puuduvad vahendid ja võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Saneerimismenetluse algatamise eeldused ei olnud täidetud, mis leidis kinnitust võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisega. M. Mürk on esitanud kohtule 03.11.2015 muudetud OÜ Kauper TSD-d ja lisad nr 1, kus on tagasiulatuvalt (aastad 2013 ja 2014) nimetanud OÜ Toom Kauplused töötajate tööandjaks OÜ Kauper. Meelevaldne tööandja nime muutmine ei ole seaduslik ja töötajate üleminek ei saa toimuda töötajaid kaasamata. MTA ei ole OÜ Kauper TSD-de parandusi aktsepteerinud ja MTA põhjendused on välja toodud 26.11.
2. a otsuses (haldusasi nr 3-15-3202).
3. MTA esitas 05.02.2016 vastuse kohtunõudele, milles ta märgib, et kaebajale on haldusaktid (korraldused ja intressinõuded) kätte toimetanud lihtkirjadena või e-maksuameti kaudu või kui kiri tuli postist tagasi, siis avaldati see Ametlikes Teadaannetes ning 22.01.
4. a intressinõue nr 13-3/11462 on koos pankrotinõudega esitatud pankrotihaldurile pärast pankroti väljakuulutamist 15.01.
5. MTA selgitas intressinõude 16 319 euro tekkimise osas, et 26.01.
6. a nõudeavaldusega koos esitati intressinõue summas 71 878,40 eurot, kuid seoses kaebaja
7. a aprillikuu TSD ja KMD parandusdeklaratsioonide esitamisega muutus intressiarvestus, mistõttu MTA esitas pankrotihaldurile 13.07.2015 nõudeavalduse täpsustuse, vähendades intressisummat, milleks kujunes 62 217,62 eurot (arvestuslik intress vähenes 9660,78 eurot võrra), kuid koostaja on eksinud ja esitas kaitsmisele kuuluvatest intressidest kaitsmisele vaid 16 319,05 eurot ja ülejäänud 45 898,57 eurot esitas pankrotihaldurile kui kaitsmiseta tunnustamiseks kuuluva nõude (summa 45 898,57 eurot sisaldub summas 431 568,06 eurot). MTA märgib, et pärast kaebaja poolt deklaratsioonide parandamist peaks intressinõude summa, mis kuulus üldkoosolekul kaitsmisele, sest pole kaetud jõustunud haldusaktiga, olema 62 217,62 eurot. Veel märgib MTA, et kaebaja ei ole enne pankroti väljakuulutamist ühtegi korraldust ega intressinõuet vaidlustanud ning koos 26.01.
8. a pankrotinõudega esitatud intressinõude osas esitas kaebaja vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul kogu MTA esitatud nõude osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses põhinõuetena taotlenud MTA haldusaktide tühistamist, millega on kaebajat kohustatud maksuvõlga või intressi tasuma, ning veel ka tuvastamata haldusaktide tühistamist, millest tuleneb 16 319,05 euro suurune maksunõue. Alternatiivse nõudena on kaebaja kaebuses taotlenud MTA poolt pankrotimenetluses ilma haldusakti omamata maksunõude esitamise õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Halduskohus tagastas 26.11.
11. a määrusega kaebaja kaebuse põhinõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, asudes seisukohale, et kuna OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ega M. Mürgi õigusi ei ole kaebuse põhinõuete esitamisega võimalik kaitsta, siis puudub kaebajal asjas ilmselgelt 6 6 kaebeõigus. Lisaks tagastas halduskohus määrusega kaebaja kaebuse alternatiivse nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, asudes seisukohale, et halduskohtul puudub nimetatud osas pädevus.
12. Kaebaja enda määruskaebuses halduskohtu määrusega ei nõustu, leides, et õigusvastaste ja kätte toimetamata haldusaktide alusel (mh haldusaktideta) maksunõuete esitamine on hea halduse õiguse rikkumine ja kaebajal peab olema võimalik rikkumisele vastu astuda. Lisaks on kaebaja seisukohal, et võlgnikul peab olema võimalus vaidlustada halduskohtus nõude esitamine, mille aluseks ei ole haldusakti. I
13. Esmalt peab ringkonnakohus asjas vajalikuks välja selgitada, millal on kaebajale kätte toimetatud 03.11.
14. a kaebuse täpsustuse p-i 1 alap-des a kuni t ja p-i 2 alap-s a (I kd, tl 107p) nimetatud korraldused ja intressinõuded. Kuna halduskohtumenetluse raames sellekohaseid andmeid esitatud ei ole, võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde MTA 05.02.
15. a vastuse kohtunõudele koos lisadega, mille pinnalt teeb kindlaks kaebajale nimetatud haldusaktide kättetoimetamise fakti ja aja.
16. MTA haldusaktide kättetoimetamist posti teel reguleerib maksukorralduse seaduse (MKS) § 53¹ (jõustunud 01.07.2013), mille lg 4 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Enne 01.07.2013 kehtinud redaktsioonis sätestas MTA § 54 lg 6 (v.r), et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. MKS § 54 lg 3 kohaselt elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. E-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. MKS § 55 sätestab, et kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest.
17. MTA poolt 05.02.2016 esitatud andmete pinnalt ning MKS §-s 53¹, § 54 lg-s 3, § 54 lg-s 6 (v.r) ja §-s 55 sätestatut arvestades loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et lihtsaadetisena registrisse kantud aadressile Tööstuse 6, 68607 Tõrva, Valga maakond, saadetud haldusaktid on kaebajale kätte toimetatud järgmiselt: 14.05.
18. a korraldus 19.05.2013, 23.05.
19. a korraldus 28.05.2013, 13.06.
20. a korraldus 18.06.2013, 02.10.
21. a korraldus 16.10.2013, 30.01.
22. a intressinõue 04.02.2014, 28.08.
23. a korraldus 02.09.2014 ja 17.11.
24. a korraldus 22.11.
25. Emaksuametisse üleslaetud korraldused on kaebajale kätte toimetatud järgmiselt: 15.07.
26. a korraldus 15.07.2013, 15.08.
27. a korraldus 20.08.2013, 11.09.
28. a korraldus 18.09.2013, 15.10.
29. a korraldus 21.10.2013, 7 7 15.11.2013.a korraldus 20.11.2013, 13.12.
30. a korraldus 17.12.2013, 20.12.
31. a korraldus 20.12.2013, 15.01.
32. a korraldus 15.01.2014, 28.02.
33. a korraldus 06.03.2014, 09.04.
34. a korraldus 11.04.2014 ja 28.04.
35. a korraldus 30.04.
36. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud korraldused on kaebajale kätte toimetatud järgmiselt: 16.07.
37. a korraldus 12.08.2013, 26.07.
38. a korraldus 23.08.2013 ja 03.01.
39. a korraldus 27.01.
40. Seega eelnimetatud haldusaktid (nendele tuginevad MTA nõuded on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 15.01.2015) on kaebajale teatavaks tehtud ja nende vaidlustamise tähtaeg on kaebaja jaoks pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud.
41. Riigikohtu üldkogu selgitas 12.05.
42. a otsuse nr 3-2-1-82-14 p-s 25, et lähtudes haldusakti kehtivuse põhimõtetest, ei saa maksuotsust, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ning mille vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, enam ei võlgnik, pankrotihaldur ega võlausaldaja vaidlustada ning maksunõudele vastuvaidlemine pole sellisel juhul võimalik ning maksunõuet tuleb tunnustada kaitsmiseta.

§ 103

lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kuigi nimetatud pankrotiseaduse paragrahvi lõige ei sisalda lauset, et tunnustatuks loetakse ka avalik-õiguslik nõue, mille aluseks oleva haldusakti vaidlustamistähtaeg on möödunud, võib üldkogu arvates HMS § 60 lg-t 2 ja § 61 lg-t 2 tõlgendada koostoimes

§ 103

lg-ga 4 selliselt, et kehtivat maksuotsust, mille vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks möödunud, võlgnik, pankrotihaldur ega võlausaldaja vaidlustada ei saa ning sellises maksuotsuses sisalduv maksunõue tuleb lugeda pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Üldkogu märkis sama lahendi p-s 26, et maksunõude maksmapanek (kaitsmine) pankrotimenetluses eeldab seda, et maksuhaldur on sõltuvalt asjaoludest teinud maksukohustuslasele (võlgnikule) kas MKS § 95 lg 1 kohaselt maksuotsuse või MKS § 129 lg 1 kohaselt maksuvõla tasumise korralduse. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub analoogiat rakendades eeltoodu ka maksuhalduri esitatud intressinõude (MKS § 115) puhul.

1. Käesolevas asjas esinevas olukorras, kus MTA nõuded on esitatud maksuvõla tasumise korraldusega või intressinõudega, tuleb juhinduda ülaltoodud Riigikohtu seisukohtadest, millele tuginevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna käesoleva määruse p-s 20 nimetatud haldusaktid on kaebajale teatavaks tehtud ja nende vaidlustamise tähtaeg on pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, siis neid haldusakte kaebaja kui võlgnik halduskohtus vaidlustada enam ei saa. Seega kuulub eeltoodud osas kaebaja kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus eeltoodud osas kaebaja määruskaebuse rahuldamata. II
2. Järgnevalt teeb ringkonnakohus kindlaks, kas MTA esitatud nõuete summas 16 319,05 eurot ja 8398,25 eurot aluseks olevad haldusaktid on olemas ja kas need on kaebajale teatavaks tehtud ning kas ja millal on kaebaja esitanud MTA eelmärgitud nõuete osas vastuväite, tuvastamaks, kas kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt.
3. MTA 05.02.
4. a vastuse andmetel on 22.01.
5. a (03.11.
6. a kaebuse täpsustuse p-i 2 alap-s b ekslikult märgitud kuupäevana 23.01.2015) intressinõue (I kd, tl 107p) saadetud pankrotihaldurile koos 26.01.
7. a nõudeavaldusega (I kd, tl 7-7p), mille kättesaamist 8 8 kinnitas pankrotihaldur T. Kalaus 27.01.
8. Lisaks nähtub 22.01.
9. a intressinõudest, et selles on arvestatud pankroti väljakuulutamise seisuga (15.01.2015) tähtpäevaks tasumata maksusumma(de)lt intressi summas 71 878,40 eurot, mida MTA aga vähendas 13.07.
10. a nõudeavalduse täpsustuses (I kd, tl 9-10), kuna kaebaja esitas 05.03.2015
11. a aprillikuu TSD ja KMD parandusdeklaratsioonid. Intressinõude muudetud summaks kujunes MTA väitel 62 217,62 eurot (arvestuslik intress vähenes 9660,78 euro võrra). Veel märgib MTA 05.02.
12. a vastuses kohtunõudele, et 13.07.
13. a nõudeavalduse täpsustuses on dokumendi koostaja eksinud ja esitanud kaitsmisele kuuluvatest intressidest kaitsmisele vaid 16 319,05 eurot ja ülejäänud 45 898,57 (62 217,92-16 319,05) eurot esitas pankrotihaldurile kui kaitsmiseta tunnustamiseks kuuluva nõude ning et 45 898,57 eurot sisaldub summas 431 568,06 eurot (I kd, tl 9p, p 2). MTA väitel pärast kaebaja poolt deklaratsioonide parandamist peaks intressinõude summa, mis kuulus üldkoosolekul kaitsmisele, sest pole kaetud jõustunud haldusaktiga, olema 62 217,62 eurot (MTA 05.02.
14. a vastuse lisa nr 2). Eeltoodust lähtuvalt ja Riigikohtu üldkogu 12.05.
15. a otsuses toodud seisukohti (p 25) arvestades loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et MTA 22.01.
16. a intressinõuet (hõlmas ka nõuet summas 16 319,05 eurot) ei olnud enne pankroti väljakuulutamist kaebajale teatavaks tehtud, mistõttu on kaebajal eeltoodud intressinõude osas õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.
17. MTA nõude osas summas 8398,25 eurot nähtub asja materjalidest, et MTA esitas 26.05.2015 tingimusliku nõudeavalduse (I kd, tl 90-91), mille aluseks on töötajate nõuetelt pankrotimenetluses tasumisele kuuluvad sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmaksed. MTA taotles nõudeavalduses nõude esitamise tähtaja ennistamist, kuna selle aluseks olevad andmed said maksuhaldurile teatavaks
18. a maikuus. 14.09.
19. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustas üldkoosolek lugeda Eesti Vabariigi MTA kaudu esitatud tingimusliku nõude summas 8398,25 eurot tähtaegselt esitatuks ning tunnustas seda nõuet

§ 153lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgus.

Eeltoodust lähtuvalt ja Riigikohtu üldkogu 12.05.

1. a otsuses toodud seisukohtadest (p 25) lähtudes loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et MTA nõude osas summas 8398,25 eurot puudub maksuhalduri haldusakt, mis oleks enne pankroti väljakuulutamist kaebajale teatavaks tehtud, mistõttu on kaebajal eeltoodud nõude osas õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.
2. Riigikohtu üldkogu on 12.05.
3. a otsuse nr 3-2-1-82-14 p-s 26 selgitanud, et

§ 104

lg-st 3 tulenevalt hakkab maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg edasi kulgema võlgniku poolt maksuotsusele vastuväite esitamisest. See kehtib kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel tuleb üldkogu arvates tõlgendada

§ 104

lg-t 3 selliselt, et nimetatud sättes mõeldakse vastuväite esitamise all vastuväite esitamist nõuete kaitsmise koosolekul, sõltumata sellest, kas võlgnik on varem maksuotsusele vastuväite esitanud või mitte. Seega saab võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist esitada

§ 104

lg 3 järgi kaebuse halduskohtusse ühe kuu jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamisest.

1. 13.07.
2. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollist (p 1.1) nähtuvalt on kaebaja esitanud kirjaliku vastuväite (saadetud elektrooniliselt 12.07.2015 kell 23.39), kuna talle on MTA nõue (431 568,06 eurot, 16 319,05 eurot, 8398,25 eurot) ebaselge. Üldkoosolek otsustas anda võlgnikule aega põhjendatud vastuväite esitamiseks ja samas ka otsustas MTA nõuet tunnustamiseks mitte esitada. 14.09.
3. a võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmine) protokolli (I kd, tl 77-78p) p 1.1 kohaselt on võlgnik esitanud kirjaliku vastuväite 10.08.2015 (I kd, tl 80-83) ja jääb koosolekul selle juurde. Vastuväites märkis kaebaja, et ta esitab vastuväite täies ulatuses MTA nõudele Toom Kauplused OÜ pankrotimenetluses. Seega loeb ringkonnakohus asjas tuvastatuks, et kaebaja on esitanud MTA nõuetele endapoolse vastuväite 9 9 nõuete kaitsmise koosolekul 14.09.2015.

§ 104

lg-st 3 tulenevalt pidi kaebaja esitama kaebuse halduskohtusse ühe kuu jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamisest. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 14.10.

1. Seega on kaebus halduskohtule 22.01.
2. a intressinõude osas ja ka nõude osas summas 8398,25 eurot esitatud tähtaegselt. III
3. Ringkonnakohus uurib järgnevalt, kas olenemata ringkonnakohtu poolt käesoleva määruse alajaos II tuvastatust, puudus kaebajal kaebeõigus halduskohtusse 22.01.
4. a intressinõude ja nõude summas 8398,25 eurot, vaidlustamiseks. 29.

§ 104

lg 3 sätestab: „Võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite esitamisel omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse.“

§ 168

sätestab: „Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.“ Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et võlgniku vastuväitel maksunõudele ja

§ 104

lg-st 3 lähtudes halduskohtusse pöördumisel saab olla üksnes eesmärk, et MTA haldusakti ei oleks võimalik käsitada täitedokumendina väljaspool pankrotimenetlust. Siiski ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, nagu puuduks kaebajal pärast Tartu Maakohtu poolt 16.02.2015. a määrusega OÜ Toom Kauplused (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kinnitamist, millega otsustati lõpetada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kui juriidilise isiku tegevus (II kd, tl 79), ilmselgelt asjas kaebeõigus. Määruskaebuse esitaja on õigesti viidanud

§ 130

lõikele 6, mis näeb ette juhud, mil juriidilist isikut vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele ei likvideerita. Kuna halduskohus ei ole uurinud ega välistanud eelviidatud sättes nimetatud aluste võimalikku esinemist tulevikus ning ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjas piisavad tõendid, mille alusel sellist järeldust teha, puudus halduskohtul alus eitada OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

§ 104

lõikest 3 tulenevat kaebeõigust ning kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. IV

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 26.11.
2. a määruse kaebuse tagastamise osas seonduvalt 22.01.
3. a intressinõudega ja nõudega summas 8398,25 eurot ning saadab vastavas osas asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Muus osas jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 26.11.
4. a määruse muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel