Obsah (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits 16.02.2016, Tartu 3-13-2364 A

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebaja esitas 03.06.2013 SKA-le ekspertiisitaotluse tööealisele inimesele (SKA 22.05.
a vastuse lisa 4), milles taotles ekspertiisi enda puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks ning püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja püsiva töövõime kaotuse protsendi määramiseks.
SKA määras 09.07.
a otsusega nr 998068 kaebaja töövõime kaotuse ulatuseks 50% üldhaigestumise tõttu. Sama päeva otsuses nr 998069 (SKA 22.05.
a vastuse lisa 1) leidis SKA, et kaebajal puuet ei esine.
Kaebaja esitas 01.08.2013 eelnimetatud kahe otsuse peale vaide. 30.09.
a vaideotsusega nr 1.1-11/867 (SKA 22.05.
a vastuse lisa 2) rahuldas SKA vaide osaliselt, tunnistas kehtetuks 09.07.
a otsuse nr 998068 ning tegi ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. 09.07.
a otsuse nr 998069 osas jättis SKA vaide rahuldamata.
SKA tuvastas 03.10.
a otsusega nr V1675 (SKA 22.05.
a vastuse lisa 3) kaebajal töövõime kaotuse ulatuseks 60%.
Kaebaja esitas 19.11.2014 halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl I-2, 26-28), milles algselt ei nõustunud vaideotsusega nr 1.1-11/
27.04.2014 esitatud kaebuse täienduses taotles kaebaja SKA 09.07.
a otsuse nr 998069, 30.09.
a vaideotsuse nr 1.1-11/867 ja 03.10.
a otsuse nr V1675 tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja suhtes kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks. Kaebaja väitis, et põeb kolme kroonilist haigust: südamekahjustusega hüpertooniatõve, suhkurdiabeeti ning kroonilist kõhunäärme põletikku. Hüpertooniatõve tõttu on füüsilisel pingutusel (nt trepist liikudes) tugevad valud rindkeres, hingeldushood ja pidev köha. Hoolimata ravist ei ole vererõhk normaliseerunud. Suhkrutõve raviks süstib kaebaja insuliini 2-3 korda päevas. Suhkrutase veres on väga kõikuv, mille tõttu on pidev mõõtmine vajalik. Madala suhkrutaseme korral hakkab kaebaja üle keha värisema. Nägemine on halvenenud. Juurde on tekkinud tuimus jalgades. Vasakul jalal on tuimad varbad ning sääre välimine külg. Kaebajal esinevad igapäevaselt kõhuvalud, mis on tingitud kõhunäärmepõletikust. Toitudes peab kaebaja hoolikalt jälgima, mida ta sööb, sest paljud toiduained tekitavad valusid kõhus. Peale sööki on pidev iiveldustunne, esineb ka oksendamist. Terviseprobleemidega kaasneb pidev nõrkus, väsimus, jõuetus, esinevad unehäired. Olemasolevate terviseprobleemide leevendamiseks on kaebaja muutnud oma eluviisi: toitub tervislikult, sööb sagedamini ja väiksemates kogustes, on vähendanud soola tarbimist, loobus suitsetamisest ning alkoholist, võimleb iga päev. Kehakaalu on kaebaja suutnud langetada paari aastaga 14 kg, kuid terviseprobleemid on püsima jäänud. Kaebaja vajab kõrvalist abi söögitegemisel, majapidamistöödega toimetulekul, tänaval liikumisel haiguste ägenemisel, sest esineb olukordi, kui kaebaja ei suuda voodist tõusta või tänaval edasi liikuda, samuti peale füüsilist pingitust. Sageli tekivad peavalud. Esinevad meeleolu langus, jõuetus ning emotsionaalne kurnatus seoses tervisliku olukorraga. Peale vähese füüsilise töö tegemist on kaebaja sunnitud paariks tunniks pikali heitma, kuna enesetunne on muutunud väga halvaks (värisemine, valud kõhus ja rindkeres, pearinglus). Enamasti peab kaebaja loobuma ka pealelõunastest käikudest. Tervislikel põhjustel pidi ta loobuma poole kohaga tööst, sest halb enesetunne ja väsimus takistavad normaalselt töötamast.
aastal määrati kaebajale raske puue ja 80% töövõime kaotus. Kaebaja leidis, et tema tervislik seisund on oluliselt halvenenud. Arvestades esitatud selgitustega ei ole eluliselt usutav, et kui 2009 tuvastati raske puue ja 80% töövõime kaotus, siis kaebaja tervislik seisund oleks saanud vahepeal taastuda 20%-30% võrra. Kaebaja hinnangul tehti otsused tema suhtes 2 kergekäeliselt ning ilma sisulise uurimiseta, kuigi kaebaja suhtes olid läbi viidud ka tervislikud uuringud. Eriti 09.07.
a otsustes on olemas üksnes viide õigusaktide paragrahvidele ja ekspertarsti arvamusele, kuid otsustest ei selgu, millised asjaolud olid otsuste langetamisel arvestatud ja millised mitte. Taolistes asjades on haldusorganil suur diskretsiooniruum, mistõttu otsus peab olema kontrollitav. Antud juhul otsused ei ole kontrollitavad. Haldusorgan pidi vastavalt kaebaja tervislikele etteheidetele ise uurima, kas kaebaja vajab täiendavat uurimist või mitte. Selle asemel pärast 30.09.
a vaideotsust juba 03.10.2013 tehti töövõime kaotuse korrigeerimise otsus V
Haldusorgani selline käitumine on vastuolus haldusorganil lasuva uurimispõhimõttega.
SKA palus vastuses kaebusele (tl I-43-45) jätta kaebus 03.10.
a otsuse nr V1675 osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.
Halduskohus jättis 30.05.
a määrusega kaebuse läbi vaatamata SKA 03.10.
a otsuse nr V1675 tühistamise nõude osas, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
Halduskohus jättis 01.12.
a otsusega kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (tl I-190-194p). Halduskohus leidis, et kohtul tuleb hinnata, milline oli kaebuse esitaja tervislik seisund vaidlustatud otsuse tegemise eel, so enne ekspertiisitaotluse tööealisele inimesele esitamist 03.06.
Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse ja põhjenduste seisukohalt ei oma iseenesest tähtsust see, milline oli ja on kaebuse esitaja tervislik seisund vaide ja kaebuse kohtusse esitamise ajal ja kohtus arutamise ajal. Seepärast ei saa asjassepuutuvateks lugeda kaebuse esitaja poolt antud oma tervise kohta kirjeldusi ja tõendeid hilisema perioodi tervisliku seisukorra kohta, so peale vaidlustatavate otsuste tegemist. Seetõttu peab kohus ka igati põhjendatuks seda, et kohtumenetluses kohus lähtub kaebaja tervisest ja hinnangust tema terviseseisundi kohta dokumentide põhjal perioodil enne 03.06.
Tuleb tuvastada, kas arvestades kaebaja tervislikku seisundit ülal nimetatud perioodil on töövõime kaotuse protsent 60 ja puude mittemääramine põhjendatud ja kooskõlas õigusnormidega ja kas on kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks vajadus. Seoses sellega, et kaebaja vaidlustab vaideotsust tervikuna, kohtul ei ole võimalust töövõimekaotuse protsendi määramise nõuet jätta läbi vaatamata. Vaideotsuse menetlemisel oli määratud täiendav ekspertiis ja vaideotsuse resolutsiooni punkt ühe otsustamiseks lähtuti ekspert A. Mesila arvamusest, et kaebajale töövõimekaotuse 50% oli määratud ekslikult, pidi olema 60%, kuid kaebaja leidis, et pidi olema hoopis 80%. Töövõime kaotuse protsendi määramine toimub vastavalt sotsiaalministri 23.09.
a määrusele nr 57 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise kord“ (määrus nr 57) ning sotsiaalministri 03.01.
a määrusele nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ alusel (määrus nr 3). Puude raskusastme ja lisakulude määramine toimub vastavalt sotsiaalministri 23.09.
a määrusele nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad“ (määrus nr 61). Esmalt analüüsis halduskohus töövõime kaotuse protsendi määramist ja seega 30.09.
a vaideotsuse nr 1.1-11/867 punkti 1 õiguspärasust. Halduskohus tegi kindlaks, et 09.07.
a otsusega nr 998068 oli kaebajale määratud töövõime kaotuse protsent 50% seisuga enne 02.06.2013 ja püsiv töövõimetus kestusega 02.06.2013 kuni 30.06.
Selle otsuse peale esitas kaebaja vaide ja 30.09.
a vaideotsuse nr 1.1-11/867 punktiga 1 tunnistas SKA kehtetuks 09.07.
a otsuse nr 998068 ning tegi ettekirjutuse kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata 10 kalendripäeva jooksul. 03.10.2013 määras SKA kaebajale töövõimekaotuse protsendiks 60% kestusega 02.06.2013 kuni 30.06.
Kaebaja ei vaidlustanud 03.10.
a 3 otsust nr V1675, vaid pöördus kohtusse, millega rikkus kohustusliku kohtueelse menetluse korda. Halduskohus leidis, et kaebajal on vale arusaam, et vaideotsusega on talle määratud püsiva töövõimekaotuse protsent. Vaideotsusega tunnistati 09.07.
a otsus nr 998068 kehtetuks. 30.09.
a vaideotsuse nr 1.1-11/867 p 1 tühistamiseks alust ei esine. Vaideotsust saab vaidlustada vaid koos vaide esemeks oleva haldusaktiga, v.a juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (

§ 45lg 4).

Esitatud kaebusest ei järeldu, et vaidlustatava vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi, olenemata esialgsest otsusest. Vaide esemeks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamisel kaotab samuti oma kehtivuse haldusakti vaidlustamisel langetatud vaideotsus. Vaideotsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi ja seega kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele. Seoses 03.10.2014 määratud püsiva töövõimetuse protsendiga 60% märkis halduskohus, et varem 80% töövõimekaotuse määramisel oli võetud arvesse just hiljuti tehtud songaoperatsiooni. Vaidlustatavate otsuste puhul enam ei saanud arvestada operatsiooni järgset olukorda, sest operatsioonist oli möödunud 4 aastat ning operatsiooni järgne periood on möödas. Käesoleva kaebuse ese ei ole 03.10.

a otsus, millega püsiva töövõimekaotuse kestus oli määratud 02.06.2013 kuni 30.06.
Kaebajal on õigus vaidlustada otsust, mis tehakse peale 30.06.
Kohus analüüsis kaebajale puude ja puudest tingitud lisakulude mittemääramist ja 09.07.
a otsuse nr 998069 õiguspärasust. Ekspertarst Ü. Laaneots leidis nimetatud otsuses, et lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest kaebajal puuet ei esine ning lisakulusid ei tuvastata määruse nr 61 §-dest 5, 7 ja 12 lähtudes. Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse taotleja enda poolt antud hinnang oma võimetele kompenseeritud kujul, ekspertarsti arvamus funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseeritud kujul ja meditsiinilised dokumendid. Ekspertarst annab arvamuse tööealise inimese puude raskusastme ja lisakulude kohta raviarsti poolt esitatud terviseseisundi kirjelduse alusel. Tööealise inimese kohta antud ekspertarsti arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtuses kompenseeritult (isik kasutab abivahendit või ravimit) ja kompenseerimata kujul (isik ei kasuta abivahendit või ravimit). Vaidlustatud otsuses tegi ekspertarst kindlaks, et kaebajal on kerged takistused igapäevase eluga toimetulekus ning puudub alus puude raskusastme määramiseks. Kaebaja ise on ekspertiisitaotluses märkinud, et abivahendeid kasutades esinevad tal mõnikord vähesed raskused ning liikumine, poekoti tõstmine on raskusteta ja muid kehalisi ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalseid piiranguid tal ei esine. Vaidlustatav otsus on tehtud ekspertiisiks esitatud dokumentide alusel, sealhulgas kaebaja poolt oma tervisliku seisundi kirjelduste alusel. Halduskohtu arvates ei ole asjakohane kaebaja väide, et tema arstliku ekspertiisi taotluses tööealisele inimesele hindas ta oma terviseseisundit valesti ja vastas esitatud küsimustele nii, nagu aru sai ja see võis olla vale. Kohtu arvates on taotluses olevad küsimused nii arusaadavad ja lakoonilised, et eksida oma tervise hindamisel on praktiliselt võimatu, kui taotleja kirjeldab oma terviseseisundit vastavalt tegelikkusele. Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja enda täidetud taotluse sisus. Kaebaja kinnitas oma andmete õigsust enda allkirjaga ja eksperdid lähtusid sellest. Halduskohus leidis, et puue määratakse vastavalt funktsioonihäire raskusastmele, aga mitte lähtuvalt ravimivajadusest. Kui puuet ei tuvastata, ei tuvastata ka lisakulusid. 09.07.2013 ekspertarst leidis, et kaebajal puuet ei esinenud. Halduskohus tuvastas, et töövõimetuse ja puude määramine on võrreldav, kuid metoodika on erinev: töövõimetuse protsendi määramine puudutab töö tegemist, puude määramine puudutab eluga hakkama saamist. Ülaltoodu alusel leidis halduskohus, et kaevatav 09.07.
a otsus nr 998069 on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. 4 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
29.12.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 01.12.
a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl II-4-5), milles palub tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 ja teha selles uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et kohus on oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Asja aluseks olevaid asjaolusid ei ole piisavalt uuritud ja selgeks tehtud. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on oma tervislikku seisundit hinnanud ekspertiisitaotluses. Mõned küsimused jäid kaebaja poolt vastamata ja seega vastustaja esitatud taotlus jäi nõuetekohaselt täitmata. Kaebaja hinnangul vastustaja pidi juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et viimane ei ole vastanud küsimustele nõuetekohasel viisil ja tal tuleb oma taotlust täpsustada. Kehtestatud regulatsioon, mille kohaselt ekspert hindab isiku tervist dokumentaalse materjali põhjal ja lähtudes isiku enda hinnangust oma tervisliku seisundi kohta, on ebaõiglane ja riivab isiku õigust sotsiaaltoetuse saamisele. Vastav süsteem ei võimalda hinnata isiku tervist vastavalt isiku õigustatud ootustele. Kaebaja kui tavaisik ei ole võimeline adekvaatselt hindama, mis küsimustiku punktile vastab tema tervislik olukord, kuna küsimused on olulisel määral subjektiivsed. Terviseseisundi hindamine toimub eksperdi poolt, kes ei teosta isiku tervise kontrolli ning lähtub üksnes olemasolevatest dokumentidest. Kui isik ei täida ekspertiisitaotlust ning ei oska oma tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata, võivad tema õigused olla lõpuks riivatud. Tuginedes sotsiaalministri määruse nr 61 §-le 7 jäävad kaebaja õigused põhimõtteliselt kaitseta. Haige isik peab seega iseseisvalt koguma tõendeid, et oleks võimalik tuvastada tema haigestumise raskust. Kaebaja oli kogu menetluse kestel seisukohal, et tema tervislik seisund ei ole paranenud ja on halb. Seega lasus haldusorganil kohustus välja selgitada kaebaja tegelik tervislik seisund. Kaebaja palub kohtul kontrollida, kas isiku sotsiaalsed õigused on piisavalt tagatud olukorras, kus isiku puude tuvastamine toimub vastavalt sotsiaalministri määruse nr 61 §-le
Juhul kui kohus tuvastab, et selline õiguslik olukord on ebaõige, palub kaebaja algatada selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kaebaja tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-27-14, 3-3-1-90-04 ja 3-3-1-94-
Haldusorganil lasub selgitamis- ja abistamiskohustus. Kaebaja kinnitas ekspertiisitaotluses, et on teadlik ekspertiisi taotlemise eesmärgist ja esitatud andmed on õiged. Selline kaebaja kinnitus ei viita kuidagi sellele, et esitatavad andmed annavad 20% tulemusest. Seega ei olnud kaebajale selge, et ekspertiisitaotluse täitmisel tekib vastav õiguslik tagajärg. Halduskohus peab koguma tõendeid ka omal algatusel. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist kaebaja suhtes kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kohtul oli võimalik määrata asjas ekspertiisi kaebaja tervise välja selgitamiseks sõltumata vaidluse sisust. Sotsiaalministri määruse nr 61 § 2 p 11 kohaselt kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad, määrab SKA isikule tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks. Arvestades asjaoluga, et ekspertiisi tegemisel lähtutakse siiski isiku enda hinnangust, siis kuivõrd ekspertiisitaotlus oli täidetud mittenõuetekohaselt, st koos lünkadega, on alust arvata, et haldusorgan pidi täpsustama kaebaja tegelik tahe.
Vastustaja palub kohtule edastatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-13-14) vaidleb SKA apellatsioonkaebusele vastu. Ekspertiisitaotluse esitamise ajal olid püsiva töövõimetuse ja puude tuvastamise otsuse tegemiseks isiku terviseandmed piisavad ja täielikud. Kui kaebaja siiski leiab, et tema terviseseisund on vaide- ja kohtumenetluse käigus oluliselt muutunud, on tal alati õigus esitada uus ekspertiisitaotlus ning perearsti või teda põhiliselt raviva arsti koostatud 5 terviseseisundikirjelduse alusel on võimalik teha püsiva töövõimetuse ja puudeastme kohta uus otsus. Samas see ei tähenda varasema otsuse tühisust, sest esialgse vaidlustatud otsuse tegemisele eelnenud ekspertiisitaotluse ning arsti koostatud terviseseisundi kirjelduse põhjal oli korrektselt määratud isiku püsivaks töövõimetuseks 60%. Kohtul tuleb hinnata, milline oli kaebuse esitaja tervislik seisund vaidlustatud otsuse tegemise eel, so enne ekspertiisitaotluse tööealisele inimesele esitamist 03.06.
Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse ja põhjenduste seisukohalt ei oma iseenesest tähtsust see, milline oli ja on kaebaja tervislik seisund vaide ja kaebuse kohtusse esitamise ajal ja kohtus arutamise ajal. Seepärast ei saa asjassepuutuvateks lugeda kaebaja poolt antud tervise kirjeldusi ja tõendeid hilisema perioodi tervisliku seisukorra kohta, so peale vaidlustatavate otsuste tegemist.
aastal esitatud andmed olid sarnased, kuid suurema püsiva töövõimetuse määramise aluseks oli sotsiaalministri määruse nr 3 § 2 lg 7, mille kohaselt võib püsiva töövõimetuse protsente suurendada, kui isik on haiguse või vigastuse järgses varases raviperioodis. Kaebajal oli
aastal olnud äsja operatsioon, mistõttu oli põhjendatud suurema püsiva töövõimetuse määramine. Kuigi kaebaja poolt esitatud ekspertiisitaotluses esinesid mõningad täitmata väljad, ei omanud need tähtsust otsuse tegemisel, sest need pididki jääma täitmata. Ekspertiisitaotlus nii püsiva töövõimetuse kui ka puude raskusastme tuvastamiseks on metoodiliselt koostatud selliselt, et osade küsimuste puhul vastab isik abivahenditeta nägemise, kuulmise ja liikumise kohta ning teistel puhkudel samade tegevuste puhul kasutades abivahendit. Seega, kui isik on küsimusele nr 10 (kuidas suudate liikuda 500 meetrit ilma kepi või muude käimist abistavate vahenditeta) vastanud „0 – raskusteta“, siis on ilmselge, et küsimusele nr 11 (kuidas suudate liikuda 500 meetrit kasutades keppi või muud abivahendit) on isik jätnud vastamata. Vastav küsimus isikule ei kohaldunud, sest tulenevalt küsimusest nr 10, isik abivahendit ei kasutanud. Sarnane näide on ekspertiisitaotluse küsimus nr 13, mille kohaselt taotleja jätab vastamata küsimusele, kuidas ta suudab liikuda korruse võrra üles-alla kasutades abiks keppi või muud abivahendit. Ka sellisel juhul on isik eelnevale küsimusele (nr 12) juba vastanud, et ilma abivahendita liigub ta korruse võrra üles-alla raskusteta ning seega küsimus nr 13 talle vastamiseks ei kohaldu. Samuti on vastamata jäänud küsimused nr 25-46, kuid see tulenes samuti taotluse metoodikast, sest vastates küsimusele nr 24 eitavalt (nagu seda tegi kaebaja), ei omanud järgmised küsimused kuni küsimuseni nr 47, tähtsust. Vastav selgitus on ka ekspertiisitaotluses esitatud ning sellest tulenevalt on kaebaja jätnud need õigesti vahele. Küsimused 63-74 ning ka 81, 82, 84 ja 85 puudutasid abivahendite kasutamist, mistõttu ka nendele ei olnud tarvis vastata, kui eelnevas küsimuses on kaebaja märkinud, et ta ühtki nimetatud abivahendit ei kasuta. Seega on kaebaja saanud ekspertiisitaotlusest õigesti aru ning jätnud täitnud küsimustiku täpselt nagu kohane. Kui püsiva töövõimetuse ja puudeastme tuvastamise eelduseks on ekspertiisitaotluse täitmine ning esitamine, siis võib eeldada, et isik saab ka aru, et taotlusel on õiguslikud tagajärjed. Seega, kuna isik esitas taotluse püsiva töövõimetuse määramiseks ja puudeastme tuvastamiseks, siis pidi ta ka eeldama, et taotlus ilmselt tekitab õiguslikke tagajärgi. Ekspertiisitaotluses ei pea isik andma enda tervisele arstiteaduslikku hinnangut vaid küsimustiku põhjal saab isik selgitada, millisel määral ta tavasituatsioonis kuuleb, näeb ja liigub ning kas ta tavaliselt kasutab nendeks tegevusteks abivahendeid. Püsiva töövõimetuse määramisel ning puude tuvastamisel ei arvestata üksnes ekspertiisitaotluses esitatud andmetega, vaid vastavalt sotsiaalministri määrustele nr 57 ning 61 võetakse otsust tehes arvesse ka perearsti või isikut põhiliselt raviva arsti koostatud terviseseisundi kirjeldust. Seega isiku professionaalne tervisehinnang antakse arsti poolt. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud riigikohtu lahenditele, sh lahendile nr 3-3-1-94-13, mille kohaselt on Riigikohus rõhutanud, et kui esitatud dokumendid ei ole haldusorgani jaoks piisavad, peab haldusorgan täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis- ja 6 selgitamiskohustust. Vastustaja ei vaidle nimetatud põhimõtte õigsusele kuidagi vastu, kuid nagu ka ülal viidatud, olid vastustajal olemas täielikud ja piisavad andmed otsuse tegemiseks ja seetõttu ei olnud täiendavad andmed vajalikud. SKA ei ole õigustatud ega pädev ise kaebajale uuringuid määrama, kuna sellist õigust pole vastustajale seadusega antud. Nagu vastustaja on varasemates seisukohtades märkinud, siis vastustajal on võimalik ebapiisavate andmete korral isikule anda tähtaeg lisaandmete esitamiseks või arsti poole pöördumiseks, kuid vastustaja ise täielikku ekspertiisi läbi viia ja uuringutele isikut suunata ei saa.
aastal on otsused tehtud piisavate terviseandmete põhjal. Kui apellant leiab, et tema tervis on vaide- ja kohtumenetluste ajal siiski halvenenud, on apellandi uue ekspertiisitaotluse põhjal võimalik teha uued otsused püsiva töövõimetuse määramiseks ja puudeastme tuvastamiseks lähtuvalt uutest terviseandmetest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Apellatsioonimenetluse esemeks on tühistamisnõue SKA 09.07.
a otsuse nr 998069 ja 30.09.
a vaideotsuse nr 1.1-11/867 tühistamiseks ning kohustamisnõue SKA kohustamiseks kompleksse tervisliku ekspertiisi läbiviimiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

SKA tugines 09.07.
a otsust nr 998069 tehes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 lg-le 1, mille lausete 1 ja 2 järgi tuvastab puude raskusastme ja lisakulud SKA, kaasates ekspertarste; ekspertarste kaasatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 kohaselt. RPKS § 16 sätestab püsiva töövõimetuse. Lisaks tugines SKA määruse nr 61 §-dele 5, 7 ja 12, mis sätestavad ekspertarsti kaasamise, puude raskusastme tuvastamise tööealisel inimesel ning nõuded puude, selle raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusele. Kaebaja üks apellatsioonkaebuse põhiväiteid on, et tema suhtes tehtud otsuse tegemisel ei kaasatud nõutaval määral ekspertarste.
SKA võttis 09.07.
a otsusest nr 998069 nähtuvalt aluseks kaebaja perearsti M. Gavronski kirjeldatud terviseseisundi andmed ning lasi neid koos kaebaja poolt esitatud andmetega hinnata ekspertarstil M. Elkenil. Ringkonnakohtu hinnangul vastab SKA praktika kehtivale õigusele. Määruse nr 61 § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt edastab SKA ekspertarstile ekspertiisitaotluse koos kõigi ekspertiisiks vajalike dokumentidega; ekspertarst annab talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse isiku puude raskusastme ja lisakulude vajaduse kohta; tööealise inimese kohta antud arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtustes kompenseeritult ja kompenseerimata. Need tingimused on SKA antud juhul täitnud.
Kaebaja soovib, et ekspertarst teostaks isiklikult tema läbivaatuse. Ringkonnakohus selgitab, et terviseseisundi kirjelduse edastamine SKA-le on täpsemalt sätestatud määruse nr 61 §-s 3, mille kohaselt pöördub SKA arsti poole terviseseisundi kirjelduse saamiseks ning arst esitab selle SKA-le. Olgugi et määruse nr 61 § 3 on peale selle vastuvõtmist
aastal muudetud, võib endiselt lähtuda algses seletuskirjas väljendatust, et terviseseisundi kirjelduse vormi täidab pere- või eriarst, kellel on taotleja terviseseisundi kohta piisavalt andmeid ja kellest on taotleja taotlusega SKA-d teavitanud (vt Tasub lugemist: seletuskiri uue määruse juurde, arvutivõrgus: http://www.thvk.ee/2008/10/02/tasub-lugemist-seletsukiri-uue-maarusejuurde/). Samas seletuskirjas on määrusandja väljendanud ka seisukohta, et ekspertarst reeglina 7 taotlejaga isiklikult ei kohtu. Ringkonnakohus leiab, et SKA ei ole kaebaja taotlust menetledes rikkunud määruses nr 61 ette nähtud korda.
Kaebaja on palunud algatada põhiseaduslikkuse järelevalve määruse nr 61 § 7 osas. Ringkonnakohus tõlgendab seda taotlust selliselt, et kaebaja soovib põhiseaduslikkuse järelevalvet määruse nr 61 suhtes osas, milles see ei kohusta SKA-d võimaldama tal enne puude määramise otsuse tegemist ekspertarstiga silmast-silma kohtuda. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust nimetatud osas põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Ekspertarstiga silmastsilma kohtumine ei ole möödapääsmatult vajalik ekspertarsti seisukoha kujundamiseks. Ekspertarst annab sõltumatu teise arvamuse, tuginedes SKA-lt saadud terviseandmetele. Kandev roll SKA-le terviseandmete esitamisel on arstil, kes esitab SKA-le terviseseisundi kirjelduse. Terviseseisundi kirjelduse esitab arst, keda taotleja ise taotluses nimetab. Seega määrab taotleja ise, millist arsti ta usaldab. Õigust ekspertarstiga silmast-silma kohtuda ei tulene põhiseadusest, kuna sellise kohtumise võimaldamise või mittevõimaldamise otsustamine on seadusandja pädevuses. Seadusandja on antud juhul ette näinud adekvaatse menetluse terviseandmete kogumiseks ning nende sõltumatuks hindamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu alust käesoleval juhul põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks.
Kaebaja on veel väitnud, et tema suhtes on rikutud menetluspõhimõtteid, iseäranis, et esitatud ankeet oli lünklikult täidetud, mistõttu puudusid SKA-l piisavad andmed taotluse üle otsustamiseks, ning et SKA ei teostanud uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele üksikasjalikult selgitanud, miks ja millises ulatuses olid kaebaja poolt SKA-le esitatud taotluse ankeedis osad lahtrid täitmata: see tulenes alternatiivsete vastuste võimalusest. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks neid detaile siinkohal kordama hakata, vaid viitab vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuse lk-le 2 (tl II-13p). Kuna kaebaja vastused ei eeldanud osade lahtrite täitmist, siis tuligi need tühjaks jätta. Esitatud andmed ei olnud ebapiisavad ning seetõttu ei olnud SKA-l kohustust rakendada täiendavalt uurimispõhimõtet.
Ringkonnakohus lisab, et eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja viited Riigikohtu lahenditele asjakohased, kuna need puudutavad käesolevast märkimisväärselt erinevaid menetlusolukordi. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil seisukohtadel siinkohal pikemalt peatuda. Ka ülejäänud väited ei anna alust halduskohtu sisukohtade ümberhindamiseks.
Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

§ 108lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud, siis ei ole selles osas vajalik seisukohta võtta.

Käesolevas haldusasjas osutas kaebajale halduskohtu 25.03.
a määrusega määratud riigi õigusabi korras advokaaditeenuseid Grandman Law Firm Advokaadibüroo advokaat Ilya Zuev. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.
a otsusega (viimati muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09.
a otsusega) kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (kord) punkti 41 kohaselt isiku esindamisel halduskohtumenetluses, määrab kohus riigi õigusabi tasu kindlaks Lisas toodud alustel ja korras. Lisa all tuleb mõista korra lisa
Korra lisa 1 punkti 9 kohaselt 8 on halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest isiku esindajale ette nähtud tasu iga poole tunni kohta 36 eurot. Korra punktis 2 on sätestatud, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kaebaja esindaja esitas 20.01.2016 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Seejuures märkis kaebaja esindaja, et tal ei olnud võimalik võtta kliendilt allkirja, kuna klient ei vastanud telefoni ega e-maili teel. Ringkonnakohus on seisukohal, et vandeadvokaat Ilya Zuevi taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmiseks antud asjas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on mõistlike ja vajalike kulutustega. Kohtu hinnangul on reaalne, et advokaadil kulus apellatsiooniastmes õigusabi osutamiseks kokku kümme pooltundi, mis teeb tasu suuruseks 10x36=360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub kaebajale osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Ilya Zuevile tasumisele apellatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi tasu summas 432 eurot, mis tuleb kanda Grandman Law Firm Advokaadibüroo arvele. RÕS § 30 lg 1 kohaselt riigi õigusabi osutamist rahastatakse riigieelarvest selleks eraldatud rahast. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale