Obsah (5)

§ 121§ 201§ 112§ 110§ 104

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits 16.02.2016 3-15-3034 Aleksandr Streltsovi (Stre

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Määruskaebuse esitaja esitas 14.01.
2. a määruskaebuse (tl 109-111) Tartu Halduskohtu 07.01.
3. a määruse peale, millega koos esitas taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
4. Tartu Halduskohus jättis 22.01.
5. a määrusega (tl 117-118) määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotluse esitamise hetkel oli tema kontol vaba raha 94,20 eurot ning kuna menetluskulud piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot ei ole riigilõivu tasumine kaebajale ebamõistlikult suur kohustus.
6. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. Määruskaebuse esitaja esitas 29.01.
8. a määruskaebuse (tl 123-125) Tartu Halduskohtu 22.01.
9. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane, ebaseaduslik ja põhjendamata. Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus pressib temalt raha välja. Kuigi tema arvel on vaba raha, on tal seda vaja elektri, telefonikõnede ja esmatarbekaupade eest tasumiseks, mistõttu oleks riigilõivu maksmine tema jaoks koormav ning tekitaks talle materiaalset kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.
11. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda.

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (14.09.2015 – 13.01.2016) kohta arvutatud kahekordne keskmine sissetulek, millest on maha arvatud kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi, oli 0,14 eurot (tl 30). Sissetuleku puudumine ei tähenda, et kohus peab määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on

§ 110

lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kuna määruskaebuse esitaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto vaba jääk 94,20 eurot siis ei näinud halduskohus põhjust määruskaebuse esitajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. 8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et halduskohus pressib määruskaebuse esitajalt ebaseaduslikult raha välja. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel (

§ 104lg 1) ning riigilõivu tasumata jätmisel ei ole määruskaebus menetletav.

Halduskohus jättis õiguspäraselt määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna teda ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (RKHKo 29.11.2011, 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. 9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse ja telefonikõnede eest ning osta esmatarbekaupu. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka

§ 112lg 1 p 1 rakendamisel (RKHKm 12.03.2012, 3-7-1-3-61-12, p 10).

Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt perioodi 14.09.2015 – 13.01.2016) kohta elektri ega telefonikõnede eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu on kohtul alust arvata, et tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud, miks tal on vaja teha kulutusi esmatarbekaupadele. Kinnipeetavate toitlustamiseks kantavad kulutused makstakse riigieelarvest, kambri korrashoiuks vajalikud tarbed annab vangla ning rahapuuduse korral oleks määruskaebuse esitajal võimalik vanglalt riideesemeid ja hügieenipakki taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 9.1, 11.3, 11.4, 11.5). Eeltoodust tulenevalt ei ole esmatarbe kaupade jaoks raha hoidmine hädavajalik. Kuivõrd määruskaebuse esitaja kontol oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga vaba jääk 94,20 eurot, jääks ka pärast riigilõivu tasumist määruskaebuse esitaja kontole 82,63 eurot, mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks, eelkõige kuna määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et tema keskmine väljaminek eelmainitud perioodil oli 17,66 eurot kuus. 10. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.01.2016. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits