lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda.
lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine iseenesest keelatud kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (17.09.2015 – 16.01.2016) kohta arvutatud kahekordne keskmine sissetulek, millest on maha arvatud kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi oli 0,14 eurot (tl 30). Sissetuleku puudumine ei tähenda, et kohus peab määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on
lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kuna määruskaebuse esitaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto vaba jääk 94,20 eurot siis ei näinud halduskohus põhjust määruskaebuse esitajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. 8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et halduskohus pressib määruskaebuse esitajalt ebaseaduslikult raha välja. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda kaebuse esitamisel (
Halduskohus jättis õiguspäraselt määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna teda ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (RKHKo 29.11.2011, 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. 9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse ja telefonikõnede eest ning osta esmatarbekaupu. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka
Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt perioodi 17.09.2015 – 16.01.2016) kohta elektri ega telefonikõnede eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu on kohtul alust arvata, et tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud, miks tal on vaja teha kulutusi esmatarbekaupadele. Kinnipeetavate toitlustamiseks kantavad kulutused makstakse riigieelarvest, kambri korrashoiuks vajalikud tarbed annab vangla ning rahapuuduse korral oleks määruskaebuse esitajal võimalik vanglalt riideesemeid ja hügieenipakki taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 9.1, 11.3, 11.4, 11.5). Eeltoodust tulenevalt ei ole esmatarbekaupade jaoks raha hoidmine hädavajalik. Kuivõrd määruskaebuse esitaja kontol oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga vaba jääk 94,20 eurot, jääks ka pärast riigilõivu tasumist määruskaebuse esitaja kontole 79,20 eurot, mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks, eelkõige kuna määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et tema keskmine väljaminek eelmainitud perioodil oli 18,52 eurot kuus. 10. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.01.2016. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.