lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Martin Villakov - elukoht *, e-post: *, isikukood 37905024713, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, *, kahtlustatavana kinni peetud 24-25.04.2015, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Martin Villakov
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Martin Villakov`ile mõistetud karistust 1/3 s.o 3 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Martin Villakov eelvangistuses viibitud aeg 2425.04.2015 s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4. Vastavalt
ja 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus Martin Villakov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 5 kuu 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui Martin Villakov 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 1 1-15-10666 5. Määrata Martin Villakov katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma
lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p 8 tulenevat kohustust: 5.1.elama oma alalises elukohas *; 5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.7. osalema sotsiaalprogrammis. 6.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 21. aprill 2016. a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist. 7.Kui Martin Villakov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Martin Villakovi süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis näeb kuriteona ette vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Martin Villakov end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Martin Villakov kirjeldas kohtus sündmusi nii - tulid koos sõpradega sealt alt, Lossi tänav või mis, tee pealt leidis kivi - betoonplaadi, seda kuhugi panna polnud ja mõtles, et viib kuhugi, kus ta jalus ei ole. Võttis kivi kaasa ja viis politsei ukse kõrval oleva prügikasti juurde. Ei visanud kivi vastu ust, pani prügikasti kõrvale. Katsus korra ust ka ja uks oli lukus. Siis tuli Seat Leon, sõitis sinna parkimisalasse. Kuna seal võis ainult politsei parkida, siis läks küsima, et miks see tegelane ennast sinna pargib ja ta selgitas, et ta on politseinik ja sellega jutuajamine lõppes. Hiljem tulid A L ja V P ja küsisid kivi kohta. Sai ära selgitatud selle kohta, kust tuli kivi ja miks sinna pani. Neile seal ei meeldinud midagi, kutsusid sinna majja sisse, et selgitusi saada ja asi üle vaadata, ei olnud sellega nõus. P ja L andsid korralduse, et tuleb politsei majja minna. Sai aru, et nad on politseiametnikud. Seletas õues kõik ära ja kõrval inimesed ka seletasid, et mis selle kiviga oli, et asi oleks selge. Lõpuks nõustus politseimajja minema. Aga majja minemisel, kas paremal või vasakul käel pigistati teda kõvasti. Rabeles selle peale lahti, proovis ära põgeneda, kedagi rünnanud ei olnud. Ametnik L kargas kaela külge, hoidis hapnikku kinni. Sellepärast seal ka siples ja rabeles, et hapnikku polnud ja mingi aeg L surus talle näpu suhu ja kuna oli valus ja liigutada ei saanud, siis hammustas teda. Ja ta tõmbas näpu suust ära ja hamba välja. Peale seda pandi raudu ja see episood oli läbi. Kohtueelses menetluses on M.Villakov rääkinud/tl 27-28 II kd/, et siis hakkasid selle politseiametnikuga politseimaja eest läbi minema. Sai aru, et see politseiametnik läheb majja sisse ja tema kavatses sõpradega edasi minna. Kui möödus politseimaja eest seisvast sõidukist, tuli kallale üks meesterahvas, kes haaras kõrist ja püüdis pikali panna. Hakkas vastu, kuna ei teadnud, kes see on. Sellest hetkest on asi üsna ähmane. Kohtuistungil peale kohtueelses menetluses antud ütluste ette lugemist avaldas M.Villakov, et tema ei ole selliseid ütlusi andnud. Ülekuulamise protokollil /tl 27-28 II kd/ on igal lehel M.Villakov allkiri ja protokolli lõpus omakäeline kiri – Protokoll on koostatud minu sõnade järgi ja on õige. Ka selle kirja juures allkiri. Kohus leiab, et 25.04.2015 on M.Villakov andnud justnimelt selliseid ütlusi, mis protokollis on kirjas. Seega on M.Villakov kohtuistungil ja kohtueelses uurimises andnud politseimajja mineku kohta erinevaid ütlusi ja need erinevused ei seisne vaid nüanssides. 3 3 1-15-10666 Edasi uurib kohus teisi tõendeid, mis kohtule sündmuse kohta on esitatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist /tl 2-4 II kd/ on näha, et Haapsalu politseijaoskonna hoone ees ukse ees prügikasti kõrval maas on murdunud kiviplaat. Hoone välisukse alumisel, plekiga üle löödud plaadil pruunikas ovaalne jälg ja sellest vasakul pool helehall kivipurune jälg. Tunnistaja A T on rääkinud /tl 75-76 II kd/, et kui 24.04.2015 õhtul politseijaoskonda tuli, oli jaoskonna peaukse ees, ukse keskosas vastu ust maas suur kivi või kiviplaat, mis takistas ukse avamist. Hakkas kivi ära lükkama kui tema juurde jõudis noormees, kelle kehakeelest ja kõneviisist oli aru saada, et ta on ärritunud ja tundus olevat keskmiselt purjus. Tl 52-69 II kd on asitõendi, CD-plaadi vaatlusprotokoll, kus on salvestused 24.04.2015 politseimaja ees ja taga toimunud sündmustest. Kohtus vaadeldi salvestisi. Salvestiselt nähtus, et politseimajale lähenevad inimesed, ka M.Villakov, kellel on käes suur kiviplaat. M.Villakov katsub politseijaoskonna ust, mis ei avane. Seejärel on näha, et M.Villakov viskab kivi ukseorva, kuhu kivi täpselt jääb, ei ole salvestiselt näha. Edasi on näha, et A.T liigutab kivi prügikasti kõrvale, sinna, kus kivi asub ka sündmuskoha vaatlusel. Kohus, kõrvutades asitõendi vaatlusprotokolli, A.T ütlusi ja salvestist, leiab, et M.Villakov ei pannud kivi prügikasti kõrvale, vaid viskas politseimaja ukse vastu ja takistas ukse avamist. Kohus leiab, et M.Villakov ei pannud kivi maha vaid viskas, kuigi mitte suurelt kõrguselt ja suure hooga – umbes põlvekõrguselt lasi kivi käest lahti ja see ei ole maha panemine vaid siiski maha viskamine. Arvestades ukseorva laiust ja seda, et salvestuselt ei paista kivi ukseorvast peale seda kui M.Villakov selle ukse poole viskas, on tõenäoline, et kivi viskamisel ust puudutas, mida tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli foto 2 /tl 3 II kd/. A.T on kinnitanud, et kivi oli ukse vastas. Tunnistaja V.P rääkis, et 24.04.2015, oli kella 20.15-st tööl Haapsalu PJ välijuhina. Oli jaoskonnas ja tegeles andmebaasidega. Kella 20.58 ajal kuulis kahte järjestikust mütsatust vastu jaoskonna välisust. Vaadates jaoskonna välisuksele suunatud kaamerat nägi, et ukse juures viibisid kaks meest ja kaks naist. Kaamerast oli näha, et ukse ees maas on kiviplaat ja et üks meestest (beežika jopega) kiskus jaoskonna ust. Samas oli näha, et seltskond lahkub maja eest. Arvates, et isik on kiviplaadiga vigastanud jaoskonna ust, ütles patrullpolitseinik A L, et lähme kontrollime isikut. Tunnistaja A.T on kirjeldanud, et kui noormees (M.Villakov) tema juurde jõudis, küsis, et kas ta teab, mis liiklusmärk seal on, vastas, et väga hästi teab. Noormeest tema arvamus ei huvitanud ja ta hakkas auto poole liikuma, järgnes talle. Noormees luges demonstratiivselt ette, et sinna tohivad vaid politseisõidukid parkida. Teatas noormehele, et tegemist on politseisõidukiga ja näitas töötõendit. Samal ajal jõudsid nende juurde politseinikud A.L ja V.P ja noormees hakkas nende kallal norima. Sai aru, et P tunneb noormeest. Kannatanu A.L on rääkinud, et 24.04.2015 kella 20:59 ajal oli koos välijuhi V P Haapsalu politseijaoskonnas Haapsalus Lossiplats 4. Järsku kutsus V. P endaga kaasa, ise ta jooksis maja taha. Jooksis talle järele. Istusid politseiautosse ja siis seletas V. P, et politseimaja ees toimus midagi, mingi seltskond oli laamendanud. Edasist kirjeldavad kannatanu, tunnistaja V.P järgnevalt. Sõitsid politseiautoga hoovist välja ning jõudsid maja ette Suur-Mere tänavalt. Politseimaja ees seisis Martin Villakov. A.L teadis teda näo ja nime järgi. Villakoviga koos seisis maja ees Haapsalu politseijaoskonna juht A T. A. T seisis rahulikult ja kuulas M. Villakovi. M. Villakovi kehakeelest oli aru saada, et ta on agressiivne, ta vehkis kätega ja seletas midagi, räuskas. Sõitsid nende juurde, väljusid mõlemad autost ning läksid nende juurde. M. Villakov seletas midagi. Millest ta rääkis, alguses aru ei saanudki. Politseimaja välisukse ees maas oli suur kivi, millega oli siis visatud kas politseimaja ust või siis seal kõrval olevat prügikasti. A.L küsis M. Villakovi käest, millest ta soovib rääkida. Villakov kutsus nad politseimaja ees oleva liiklusmärgi juurde. Liiklusmärgiks on maja ees peatumise keelumärk teavitustahvliga "Välja arvatud politsei". Liiklusmärgi juures Villakov küsis, mida see märk tähendab. A.L proovis talle seletada, mida see märk tähendab. M. Villakov sõnadest aru ei saanud, räuskas edasi. Kannatanu, tunnistajad V.P ja A.T rääkisid, et siis küsis V. P M. Villakovi käest, miks ta viskas kivi vastu politseimaja ust. Sellepeale M. Villakov väljendus ebatsensuurselt ja ütles, et tema pole midagi 4 4 1-15-10666 teinud. A.T selgitas, et politseinikud püüdsid leida põhjust noormehe agressiivsele käitumisele, noormees pidevalt karjus ja oli agressiivselt meelestatud. V.P andis M. Villakovi`le korralduse tulla politseijaoskonda, et asjaolusid selgitada ja võttis tal parema käe küünarvarest kinni ja suundusid koos A.L ja Villakoviga politseimaja poole. Ukse ees hakkas V.P otsima taskust ukse avamiseks töötõendit. M. Villakov kasutas seda ära ning üritas ära joosta. A.L haaras temast kohe kinni. Kannatanu ja tunnistajate poolt kirjeldatud sündmuste käik on näha ka salvestuselt /asitõendi vaatlusprotokoll tl 52-62 II kd/. Salvestuselt nähtub, et politseiametnikud A.L ja V.P kandsid politseivormi. Kohus, vaadeldes salvestust, veendus, et M.Villakov selgitus, et ta üritas põgeneda sellepärast, et teda pigistati käsivarrest, tehti valu, ei vasta tõele. Salvestis näitab, et M.Villakov püüdis tõepoolest põgeneda hetkel kui V.P oli tema käest lahti lasknud ja asus taskutest midagi otsima. Just seda hetke, kui keegi teda kusagilt kinni ei hoidnud, kasutas M.Villakov ära ja üritas põgeneda. Edasist kirjeldab A.L nii - sai Villakovist parema käega kinni ja haaras tal kõrist. Käsi oli küünarnukist kõverdatud ja oli ümber Villakovi kaela. Villakov hakkas vastu ja koos kukkusid politseimaja ees oleva politseisõiduki vastu. Oli seljaga vastu politseisõidukit ja sai tal lõuast kinni ning väänas ta maha. Ta rabeles kõvasti ja hakkas vastu. Villakov oli külili asfaldil ja tema oli Villakovi peal. Hoidis Villakovil kõrist kinni. Kui ta kõvemini rabeles, siis pitsitas kõri rohkem, kui vastupanu ei osutanud, siis lasi lõdvemaks. Siis hakkas Villakov appi karjuma. Siis tulid nende juurde inimesed ja üks neist ütles, et vaata, poiss on näost sinine. Selle peale lõdvendas haaret, aga selle peale Villkov hakkas uuesti rabelema ja haaras suguelunditest kinni. Muutis asendit ja ta lasi suguelunditest lahti. Sel ajal hoidis Villakovil kaelast väga tugevasti kinni. Lukustas vasaku käega Villakovi kaela ümber oleva parema käe, mingil hetkel jäi vasak käsi rusikast lahti ning Villakov sai lausa närida tema vasaku käe pöialt. Villakov hammustas ülitugevasti ja hoidis pöidlast umbes minuti või natuke rohkem kinni. Tundis ülitugevat valu ja arvas alguses, et Villakov hammustas pöidla ära. Karjus kõvasti. Kuna valu oli väga tugev, siis lükkas oma vaba käega talle näpud silma. Üks hetk lasi Villkov pöidla lahti. A. T tuli sellel hetkel käeraudadega. Keegi pani M. Villakovi ühele käele rauad peale. Tõusid koos püsti ja püüdis talle teise käe raudu panna aga kuna ta osutas vastupanu, siis see ei õnnestunud. Nihkusid politseiauto esiosa poole. Antud politseiautol on esiotsas kaitserauad ja kui auto esiosa juurde jõudsid, siis pani käerauad kaitseraua külge kinni. Kuna oli väga valus, siis peale isiku auto külge kinnitamist lahkus sealt ja läks arsti juurde. Kes M. Villakovi politseimajja toimetas, ei tea. V.P on kirjeldanud, et A.L hoidis M.Villakovi haardes ja kuna Villakov üritas L jalgadega lüüa, siis hoidis Villakovi jalgadest. Samal ajal kordasid M.Villakovile pidevalt, et ta maha rahuneks. Mingil hetkel kuulis A.L karjatust, et „ ta hammustas mul sõrme". Samal ajal tõi A.T jaoskonnast käerauad ning pani M.Villakovi ühele käerandmele raua. Täpselt ei mäleta, kes sulges raua teise poole jaoskonna ees seisnud jaoskonna maastikuauto kaitseraua külge. Kuna L pöial oli viga saanud ja ta ütles, et ei saa seda liigutada, siis kutsus kohale teised Haapsalu patrullid ning A.L sõitis haiglasse. A.T rääkis, et vaatas korra kõrvale ja siis nägi, et A.L oli koos selle agressiivse noormehega juba jaoskonna uksest paari meetri kaugusel parklas politseiauto juures. A.L püüdis seda noormeest kinni hoida nii, et A.L küünarnukist kõverdatud käsi oli ümber noormehe kaela, viimane püüdis ennast lahti rabeleda. Sai A.L tegevusest nii aru, et A.L eesmärk oli noormeest sel viisil nii kaua kinni hoida kuni viimane maha rahuneb ning politseinike korraldustele allub. Mõnda aega olid nad püsti ja A.L, hoides noormeest haardes, püüdis viimast maha rahustada, kuid noormees muutus järjest agressiivsemaks, lõpuks olid nad mõlemad pikali maas. A.L hoidis noormeest jätkuvalt eelpoolnimetatud viisil haardes. Nii V.P kui ka A.L andsid korduvalt noormehele korraldusi maha rahuneda aga see ei andnud tulemust, noormees ei allunud korraldustele. V.P läks A.L appi ning nad kahekesi hoidsid noormeest kinni eesmärgiga teda maha rahustada. Politseinike ja noormehe juurde tuli ka eelpoolnimetatud seltskonnast üks naisterahvas, kes samuti püüdis seda noormeest rahustada aga tulemust see ei andnud. Tõi politseimajast käerauad ning läks maas lamavat noormeest kinni hoidvate V.P ja A.L juurde ning pani käeraua noormehele ümber ühe käe randme. Seejärel tõstis koos A.L noormehe püsti, surusid noormehe vastu politseiauto paremat külge ning A.L pani noormehe käeraudadega auto põrkeraua külge kinni. Vahetult peale seda, kui oli käeraudadega majast väljunud, kuulis kuidas maas pikali 5 5 1-15-10666 asendis olevad A.L kui ka korda rikkunud noormees hakkasid üheaegselt karjuma. Mõni aeg hiljem sai teada, et korrarikkuja oli hammustanud A.L pöidlast. Koheselt peale seda, kui said noormehe ühele käele käeraua peale, kinnitas A.L noormehe käeraudadega politseiauto kaitseraua külge. Peale seda sisenes politseihoonesse, A.L ja V.P jäid käeraudadega auto põrkeraua küljes kinni oleva noormehe juurde. Kannatanu, tunnistajate V.P ja A.T poolt kirjeldatud sündmuste käik on näha ka salvestiselt /tl 52, 6165 II kd/. Kannatanul A.L tekkinud vigastused on näha järgmistelt tõenditelt: Kannatanu rääkis, et kui Villakov ta pöialt hammustas, oli tal väga valus, algul arvas, et hammustas pöidla ära. Arsti juures vaadati pöial üle. Pöidlal olid hambajäljed ja verd jooksis. Luumurdu arsti juures ei tuvastatud. Patsiendikaardilt on näha, et A.L läks SA L. H. EMO-sse 24.04.2015 kell 21.11 kehavigastusi fikseerima /tl 10, 12 II kd/. Tuvastatud on vasaku käe 1.sõrme pk-s 3 2-4 mm sakilise servaga hammustushaava, lisaks parema küünarliigese marrastused. Diagnoos: *. Kohtus leiab, et kirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.Villakov kinnipidamise käigus hammustas politseiametnik A.L ja A.L sai sellest valu ja haava vasaku käe pöidlale. Edasi uurib kohus, kas kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et M.Villakov oli sel õhtul alkoholijoobes nagu süüdistuses kirjas on. M.Villakov kinnitas, et ei olnud sel õhtul joobes. Pakuti võimalust indikaatorvahendisse puhuda, keeldus, sest polnud midagi teinud, ei pea niisama käima ja puhuma. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli /tl 24 II kd/ kohaselt on M.Villakov suhtes tahetud 24.04.2015 kasutada kell 21.40 indikaatorvahendit, kuid isik keeldus puhumast. Pöördel on kirjeldatud joobeseisundile viitavaid tunnuseid – isik vigastatud, silmad punased, pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud. Isik agressiivne, vehib kätega, ei allu korraldustele. Kõne segane, räägib mis pähe tuleb. Ajaisiku- ja kohatajus esineb häireid. Koordinatsioonis kerged häired, ebakindel, taarub. Rahutu, ärritunud, ründav käitumine, sõimab, ajab segast juttu, solvab politseiametnikke. Alkoholilõhn suust. M.Villakov on keeldunud protokollile alla kirjutamast, protokolli on allkirjastanud kontrollija T.N ja tunnistaja K.P. Tunnistaja A.T on kirjeldanud /tl 75 pöördel II kd/, et noormehe kehakeelest ja kõneviisist oli aru saada, et ta on ärritunud ja tundus olevat keskmiselt purjus. Tunnistaja V.P sõnade kohaselt /tl 19 II kd/ M.Villakov žestikuleeris ägedalt ja oli ärritunud käitumisega. Mehe käitumisest oli näha, et ta on tugevalt tarvitanud alkoholi. Seni kuni ootasid peale sündmust patrulle, püüdis Villakovi rahustada, kuid Villakov ainult räuskas, sõimles. Lubas hammustada. Kui saabusid patrullpolitseinikud R.K, E.V, K.P ja T. N, siis toimetasid Villakovi jaoskonna arestikambrisse. See toimus Villkovi karjumise ja sõimamise saatel. Jaoskonnas keeldus M.Villakov indikaatorvahendisee puhumast. M.Villakovile kutsus politseijaoskonda kiirabi tema elukaaslane, kes kogu sündmust pealt nägi, kuid M.Villakov ei lasknud end kiirabil läbi vaadata. Hiljem viidi M.Villakov haiglasse politseinike poolt, et temalt võtta vereproov, kuid haiglas keeldus M.Villakov vereproovi andmast. Haiglast arestimajja paigutamisel püüdis M.Villakov jälle põgeneda ja tema suhtes tuli kasutada jõudu. Tunnistaja E.V on rääkinud /tl 84-85 II kd/, et kui koos R.K politseimaja ette jõudsid, oli M.Villakov käeraudadega politseiauto kaitseraua külge kinnitatud. M.Villakov käitus väga ülbelt ja provotseerivalt, ülbitses, kasutas kõigi suhtes ebatsensuurseid väljendeid. M.Villakov oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Tunnistaja T.N on kirjeldanud /tl 92-94 II kd/, et kui M.Villakov juba politseimajas sees oli, siis nägi teda, teised politseinikud tegelesid agressiivselt meelestatud M.Villakoviga, kes oli silmnähtavalt purjus. Arestikambris keeldus M.Villakov alkomeetrisse puhumast ja ei olnud nõus kusagile alla kirjutama. Tunnistaja K.P kirjeldas /t l95-97 II kd/, et kui politseimaja ees nägi M.Villakovi, kes oli 6 6 1-15-10666 käeraudadega auto põrkeraua küljes kinni, siis Villakov kisas ja lärmas, vehkis käega, oli agressiivne. Poltisemajas hiljem M.Villakov, kes oli tema arvates purjus, keeldus alkomeetrisse puhumast. Kohus leiab, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis kirjeldatud joobeseisundile viitavad tunnused ja asjaolu, et M.Villakov suust tuli alkoholilõhna, kinnitavad, et M.Villakov oli alkoholijoobes. Samuti kinnitasid tunnistajad, kes on politseiametnikud ja kes oma töö tõttu puutuvad tihti kokku ka joobes inimestega, et M.Villakov oli alkoholijoobes. Kõrvutades kõiki kohtule esitatud eelkirjeldatud tõendeid, leiab kohus, et M.Villakov ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. M.Villakov on andnud eeluurimisel ja kohtus selgelt erinevaid ütlusi, miks keeldus politseiametnikega politseimajja minemast. M.Villakov kohtus antud ütlused ei ole samuti usaldusväärsed, kuna nii salvestiselt on näha kui tunnistaja V.P ütlustest tuleneb, et M.Villakov püüdis põgeneda hetkel, kui V.P oli tema käest lahti lasknud. Kaitsja taotlusel kohus avaldas M.Villakov 25.04.2015 läbivaatuse protokolli /tl 31-47 II kd/ ja läbivaatusel on tuvastatud üle keha väikseid haavu, marrastusi ja hematoome. Kohus leiab, et sellel tõendil käesoleva asja lahendamisel otsest tõenduslikku tähendust ei ole. Käesoleva kriminaalasja ülesandeks ei ole välja selgitada M.Villakovil olnud tervisekahjustuste tekkimise põhjused ja asjaolud, kuigi ei saa välistada, et vähemalt osa neist vigastustest on ta saanud politseiametnikele vastu hakkamise käigus ja tingituna sellest, et politseiametnikud olid sunnitud tema vastuhaku tõttu tema suhtes jõudu kasutama. Kohus leiab, et kohtus uuritud kannatanu, tunnistajate ütlused, salvestis, patsiendikaart kinnitavad kokkulangevalt, et M.Villakov on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks on arvatud. Tõendamist on leidnud, et politseivormis politseiametnikud V.P ja A.L soovisid M.Villakovi viia politseimajja selleks, et kontrollida üle M.Villakov poolt vastu politseimaja välisust kivi viskamise asjaolud. M.Villakov on ise kinnitanud, et politseinikud ütlesid talle, et tahavad asja üle vaadata. Seega oli M.Villakovile aru saadav, miks sooviti, et ta läheks politseimajja. Kuid M.Villakov otsustas mitte politseinikega majja minna, üritas põgeneda ega allunud teenistusülesandeid täitnud politseiametnike V.P ja A.L korraldustele. Kinnipidamise käigus kasutas politseiametnik A.L M.Villkov suhtes jõudu. M.Villakov jätkuvalt käitus agressiivselt ning hammustas teda kinni hoidnud politseiametnik A.L pöialt, millega tekitas kannatanule valu ja süüdistuses näidatud tervisekahjustuse. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et M.Villakov on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja M.Villakov on selle toimepanemises süüdi. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. 7 7 1-15-10666 Eesti Haigekassa on teada andnud /tl 104-105 II kd/, et seoses kannatanule A.L 24.04.2015 tekitatud tervisekahjutuste tõttu osutatud terviseteenuste eest on Haigekassa tasunud SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve seeria CX nr * alusel 31,22 eurot. Samast juhtumist tingituna maksis Haigekassa kannatanule ajutuise töövõimetuse hüvitist summas 577,60 eurot. Haigekassa kahju kokku 608,82 eurot. Kohus saadab kohtuotsuse peale jõustumist teadmiseks Haigekassale. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Kohus leiab, et M.Villakov süü on keskmisest väiksem. Ta tegutses küll tahtlikult ja vastuhakk politseiametnikele oli pikemaajalisem, kuid
Samuti ei olnud M.Villakov teo tagajärg raske. Prokurör leidis, et M.Villakov süüd suurendab asjaolu, et tegemist ei olnud ühekordse vastuhakkamisega, vastuhakk toimus ka pärast haiglast tagasi toomist. Kohus leiab, et prokuröri poolt nimetatud süüd suurendav asjaolu ei ole asjakohane. M.Villakovile ei arvata süüks politseiametnikele vastuhakku peale politseiametnik A.L hammustamist. Süüdistus lõpeb politseiametniku hammustamisega. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 20 II kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on M.Villakov karistamata isik. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et M.Villakovi tuleb karistada vangistusega alla keskmise määra ja seda just süü suurusest lähtuvalt. Käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust tuleb seoses lühimenetluse kohaldamisega KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada. Kohus leiab, et otsustamaks, kas M.Villakov suhtes on võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist, tuleb arvestada järgmiste asjaoludega. M.Villakov on karistama isik, on toime pannud ühe teise astme kuriteo, süü ei ole suur. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud on sellised, mis annavad aluse vabastada M.Villakov tingimuslikult talle mõistetud vangistuse kandmiselt. Kohus leiab, et M.Villakov tuleb allutada käitumiskontrollile, et läbi kriminaalhoolduse vahendite muuta tema käitumismustrit selliselt, et ta järgiks õiguskorda. M.Villakov hoiakute muutmiseks on vajalik määrata talle kohustuseks läbida katseajal sotsiaalprogramm. Kohus jätab sobiliku sotsiaalprogrammi valiku kriminaalhooldajale. Kohus leiab, et katseaeg ei saa olla miinimummääras vaid pisut pikem, et tagada M.Villakov õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskuuleka käitumise kinnistumine. TÕKEND M.Villakov on kahtlustatavana kinni peetud 24.04.2015 kell 21.00- 25.04.2015 kell 21.30 /tl 22-23 II kd/ s. o 2 päeva, mis tuleb
M.Villakov suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumis keeld /tl 30 II kd/, mis tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x390= 645 eurot, mis tuleb M.Villakov`ilt riigi kasuks välja mõista. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Vahur Krinal M.Villakov kaitsmise eest kohtueelses 8 8 1-15-10666 menetluses makstud tasu ja kulud 97,92 eurot /tl 117 II kd/, 86,88 eurot /tl 125 II kd/ ja kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 96 eurot /tl 11-12 I kd/, kokku 280,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 9 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.