Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 30.06.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-6112 Tsiviilasi XXX

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Hagejad on kostja lapsed (lk 4 – 5) ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.

§ 100lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Sama sätte lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama sätte lg 3 esimese lause kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, ei tule laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kostja ei ole toonud välja faktilisi asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, et ta on täitnud laste ülalpidamise kohustust seaduses sätestatud määras. Perekonnaseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt peab lapsest lahus elav vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust makstes raha lapse ülalpidamiseks lapsega koos elavale vanemale. Kokkuleppel võivad vanemad kalduda kõrvale seaduses sätestatud lapse ülalpidamise korrast. Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et laste vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja saab täita laste ülalpidamise kohustust seaduses sätestatust erinevalt, st andes lastele raha. Seega ei saaks kostja poolt lastele antud raha arvel lugeda täidetuks kostja kohustust anda lastele ülalpidamist. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid lastele raha andmise kohta. Kuivõrd kostja rikkus laste ülalpidamise kohustust, on hagejate nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

§ 97p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel.

6. Kostja väidab, et elatise väljamõistmisel peab arvestama tema sissetulekut, samuti seda, et kostjal on lõpetamata põhiharidus ja lisaks on kostjal terviseprobleem, mis ei võimalda tal tasuvamat töökohta leida. Alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra näeb ette

§ 102

.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja esitatud seisukohtadest ei tulene

§ 102lg-s 2 sätestatud eeldusi elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.

Kostja on esitanud tõendi oma sissetuleku kohta (lk 17 – 47), millest nähtub, et kostja keskmine igakuine sissetulek moodustab perioodil 13.05.2015 – 13.05.2016 514,60 eurot. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu otsus 3 3-2-1-118-13, p 15). Seega ei anna kostja väike sissetulek alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Samuti asjaolu, et kostjal on lõpetamata põhiharidus ja sellest tulenevalt võimalikud probleemid tasuvama töökoha leidmisega ei ole

§ 102lg 2 kohaldamise aluseks.

Kostja ei ole tõendanud, et temal on terviseprobleemid, mis ei võimalda tal tasuvamat töökohta otsida. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevalt alused

§ 102

lg 2 kohaldamiseks ja kostjalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.

1. Kohus ei käsitle kostja väiteid lastega suhtlemist puudutavas osas. Kui kostja leiab, et temal ei võimaldata lastega suhelda, on tal õigus nõuda lastega suhtlemiskorra määramist kohtu kaudu. MENETLUSKULDE JAOTUD JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagejate menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavaldus on riigilõivuvaba riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt. RLS § 22 lg 1 p 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks (lk 53 – 54). Kohus leiab, et hagejatel puuduvad menetluskulud ja kohus ei määra hagejate menetluskulud rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4